Jumalakartus on õpetus tarkuseks

TÕELINE tarkus on korraldanud suure peo. „Ta läkitas oma ümmardajad, laskis hüüda linna küngastel: „Kes on kogenematu, pöördugu siia!” Mõistmatule ta ütles: „Tulge, sööge mu leiba ja jooge mu segatud viina! Jätke maha rumalus, et jääksite elama, ja käige mõistuse teel!”” (Õpetussõnad 9:1–6).

Pidusöök tarkuse lauas pole kindlasti halb ega kahjulik. Kui võtame kuulda Jumala tarkust, mis avaldub inspireeritud õpetussõnades, ja tegutseme selle õpetuse järgi, saab tulemus olla ainult hea. Erandiks pole ka Õpetussõnades 15:16–33 leiduvad targad ütlused. * Nende sisutihedate nõuannete järgimine aitab meil olla rahul vähese materiaalse varaga, liikuda edasi ja tunda elust rõõmu. See aitab meil teha ka mõistlikke otsuseid ja püsida eluteel.

Kui pisut on parem

„Parem pisut Jehoova kartuses kui suur varandus ja rahutus selle juures!” ütleb vanaaja Iisraeli kuningas Saalomon (Õpetussõnad 15:16). On rumal eirata Loojat ja seada oma peamiseks eesmärgiks materiaalse vara kogumine. Selline elu on täis väsitavaid püüdlusi ja rohkesti muret. On kahju, kui inimene jõuab vanas eas järeldusele, et kogu tema elu on olnud tühi ja mõttetu. Kindlasti pole tark koguda omale palju vara ja muutuda seoses sellega ka rahutuks. Palju parem oleks õppida rahul olema sellega, mis meil on. Tõelist rahulolu toob Jehoova kartus – head suhted temaga –, aga mitte materiaalne vara (1. Timoteosele 6:6–8).

Järgmiseks toob Saalomon esile mõtte, et hea läbisaamine teistega on parem kui rikkus. Ta sõnab: „Parem taimetoit armastusega kui nuumhärg, mille juures on vihkamine!” (Õpetussõnad 15:17). Tõepoolest, perekonnas valitsev meeldiv õhkkond on parem kui külluslik toidulaud. Üksikvanemaga peres võib rahaga päris kitsas olla. Mõnel maal saab lubada endale vaid lihtsat toitu. Pere on õnnelik aga siis, kui selle liikmetel on omavahel armastavad suhted.

Isegi sellistes peredes, kus üldiselt valitseb sõbralik õhkkond, võib tekkida raskusi. Üks pereliikmetest võib oma sõnade või tegudega teist solvata. Kuidas solvatu peaks sellele reageerima? Õpetussõnad 15:18 ütleb: „Raevutsev mees õhutab tüli, aga pikameelne vaigistab riidu!” Rahu ja vaikuse  loob tasane vastus, mitte vihapurse. See nõuanne kehtib samaväärselt ka muudes eluvaldkondades, näiteks koguduse tegevuses ja kuulutustöös.

Kui „rada on sillutatud”

Järgmine õpetussõna toob esile erinevuse nende vahel, kes pole tarkust kuulda võtnud ja kes on seda teinud. „Laisa tee on nagu kibuvitsaaed,” ütleb tark kuningas, „aga õigete rada on sillutatud!” (Õpetussõnad 15:19).

Kibuvitsapõõsas on täis okkaid. Laisk inimene kujutab enda teele igasuguseid takistusi ja toob neid vabanduseks, miks ta ei saa mingit tööd alustada. Õiged aga pole üleliia mures selle pärast, milliseid takistusi nende teele võib sattuda. Nad teevad hoolsalt tööd, keskendudes käsilolevale ülesandele. Niiviisi saavad nad hoiduda paljudest okkalistest probleemidest, mis hooletusest võiksid tekkida. Nende rada on „sillutatud” ehk nad liiguvad edasi. Nad asuvad innuga töö kallale ja rõõmustavad edu üle.

Võtkem näiteks Jumala Sõna kohta täpsete teadmiste omandamise ja küpsuse poole pürgimise. Selle nimel on vaja tööd teha. Inimene võib kergesti tuua vabanduseks oma vähese hariduse, kehva lugemisoskuse või lühikese mälu ja öelda, et sellepärast ei saa ta järjekindlalt Piiblit uurida. Palju parem oleks mitte suhtuda neisse kui takistustesse, mis segavad teadmiste omandamist. Isegi piiratud võimete puhul saame pingutada, et oma lugemisoskust parandada ja loetut paremini mõista. Abi võib olla ka näiteks sõnaraamatust. Positiivne suhtumine aitab meil teadmisi omandada ja vaimselt edeneda.

Kui „isa rõõmustab”

„Tark poeg rõõmustab isa,” ütleb Iisraeli kuningas, „aga alp inimene põlgab ema!”  (Õpetussõnad 15:20). Kas pole nii, et vanemad on rõõmsad, kui nende lapsed targalt käituvad? Tõsi küll, häid tulemusi on võimalik saavutada siis, kui vanemad oma lapsi õpetavad ja suunavad (Õpetussõnad 22:6). Kui suurt rõõmu toob küll tark poeg oma vanematele! Rumal laps võib aga põhjustada lõputut kurbust.

Kasutades sõna „rõõm” teise asja kohta, sõnab tark kuningas: „Rumalus on rõõmuks sellele, kel aru puudub, aga mõistlik mees käib otse!” (Õpetussõnad 15:21). Arutud naeravad rumalate naljade üle ja tunnevad rõõmu meelelahutusest, mis ei too tõelist rahuldust ega õnne. Mõistlik inimene saab aga aru, et on meeletus olla ’rohkem lõbuarmastaja kui jumalaarmastaja’ (2. Timoteosele 3:1, 4). Jumala põhimõtete järgimine aitab tal käituda õigesti ja ’käia otse’.

Kui „kavatsused lähevad korda”

Jumala põhimõtete järgi elamine toob meile kasu ka muudes valdkondades. Õpetussõnad 15:22 ütleb: „Nõupidamiseta [„usaldusliku vestluseta”, UM] nurjuvad kavatsused, aga lähevad korda paljude nõuandjate abiga!”

Usalduslik vestlus on siiras mõttevahetus, mis toimub vaid asjaosaliste juuresolekul. Heebrea sõna, mille vasteks on „usalduslik vestlus”, viitab vestlusele lähedaste inimeste vahel. See pole pinnapealne, vaid oma sisimate mõtete ja tunnete vastastikune väljendamine. Kui abikaasad ning ka lapsed ja vanemad omavahel niiviisi suhtlevad, valitseb peres rahu ja üksmeel. Kui aga pereliikmed üksteisega usalduslikult ei vestle, tekitab see masendust ja probleeme.

Kui peame langetama tähtsaid otsuseid, on mõistlik järgida nõuannet: „Kavatsused ... lähevad korda paljude nõuandjate abiga!” Kui me näiteks kaalutleme ravivõimaluste üle, kas poleks siis mõistlik kuulata kaht või kolme arvamust, eriti veel juhul, kui olukord on tõsisemat laadi?

Paljude nõuandjate väärtust ei saa ülehinnata vaimsete asjade puhul. Kui kogudusevanemad üheskoos nõu peavad ja oma tarkuse koondavad, siis asjad „lähevad korda”. Äsja ametisse määratud ülevaatajad ei peaks kõhklema otsimast abi eakamatelt ja kogenumatelt vanematelt, iseäranis siis, kui tegu on keerulisema küsimusega.

„Rõõm, kui suu oskab vastata”

Millise hea tulemuse võivad anda meie läbimõeldud sõnad? Iisraeli kuningas ütleb: „Inimesel on rõõm, kui ta suu oskab  vastata, ja sõna õigel ajal – küll see on hea!” (Õpetussõnad 15:23). Kas pole me rõõmsad, kui meie vastuse või nõuande tulemused on head? Et meie nõuanne oleks mõjus, peab see vastama kahele tingimusele.

Esiteks peab see kindlalt põhinema Jumala Sõnal Piiblil (Laul 119:105; 2. Timoteosele 3:16, 17). Teiseks peab see olema öeldud õigel ajal. Õiged, kuid valel ajal lausutud sõnad võivad palju kahju teha. Näiteks pole tark anda kellelegi nõu enne teda ära kuulamata ja see ei too ka kasu. Kui tähtis on küll olla „nobe kuulma, pikaline rääkima”! (Jakoobuse 1:19.)

„Elurada läheb ülespidi”

Õpetussõnad 15:24 ütleb: „Targal läheb elurada ülespidi, et ta pääseks põrgust, mis on all!” Inimene, kes käitub targalt, on teel, mis läheb eemale surmavallast. Ta hoidub sellistest kahjulikest harjumustest nagu juhuslikud seksuaalsuhted, uimastite kuritarvitamine ja purjutamine. Nii saab ta vältida enneaegset surma. Tema teerada viib ellu.

Pane aga tähele, kui kehvasti käib selle käsi, kes pole mõistlik: „Jehoova kisub maha kõrkide koja, aga ta kinnitab lesknaise raja! Kurjad kavatsused on Jehoova meelest hirmsad, aga heatahtlikud sõnad on armsad! Kes ahnitseb kasu, teeb oma koja võimatuks, aga kes vihkab meelehead, jääb elama!” (Õpetussõnad 15:25–27).

Iisraeli kuningas annab teada, kuidas hoiduda ühest levinud lõksust: „Õige süda mõtleb, mida vastata, aga õelate suu purskab kurjust!” (Õpetussõnad 15:28). Kui väärtuslik nõuanne see küll on! Mõtlematud sõnad, mis otsekui purskuvad suust, toovad harva kaasa midagi head. Kui kaalume kõiki fakte, sealhulgas teiste olukorda ja tundeid, siis ilmselt ei ütle me midagi niisugust, mida hiljem kahetseksime.

Millist kasu toob siis aukartus Jumala ees ja tema õpetuse järgimine? See tark mees vastab: „Jehoova on õelatest kaugel, aga ta kuuleb õigete palveid!” (Õpetussõnad 15:29). Tõeline Jumal pole õelate lähedal. „Kes pöörab oma kõrva ära käsuõpetust kuulmast, selle palvegi on jäledus!”  ütleb Piibel (Õpetussõnad 28:9). Need, kel on aukartus Jumala ees ja kes püüavad teha seda, mis on tema silmis õige, võivad vabalt tema poole pöörduda, olles täiesti kindlad, et ta kuuleb neid.

Millest „rõõmustub süda”?

Saalomon esitab mõtlemapaneva võrdluse: „Silmade särast rõõmustub süda, hea sõnum karastab luid-konte!” (Õpetussõnad 15:30). Väljend ’karastatud luud-kondid’ viitab sellele, et need on täis luuüdi. See annab kogu kehale elujõudu ja rõõmustab südant. Südamerõõmu on näha silmade särast. Selline on hea sõnumi mõju.

Kas pole nii, et Jehoova teenimise laienemine üle kogu maailma julgustab meid? Kui kuuleme, mida kõike on korda saadetud Kuningriigi kuulutamise ja inimeste jüngriteks tegemise töös, siis annab see meile jõudu teenistuses innukamalt osaleda (Matteuse 24:14; 28:19, 20). Meie süda täitub rõõmuga, kui kuuleme kogemusi neist, kes hakkavad teenima Jehoovat. Kuna „hea sõnum kaugelt maalt” on nii suurepärase mõjuga, siis on tähtis esitada õigel ajal ja kohusetundlikult oma kuulutustööaruanne (Õpetussõnad 25:25).

„Enne au on alandus”

Tark kuningas rõhutab, kui vajalik on võtta vastu õpetus selle erisugustes vormides: „Kõrv, mis kuulab eluks vajalikku noomimist, jääb tarkade seltsi! Kes ei hooli õpetusest, põlgab oma hinge, aga kes kuulab noomimist, saab targa südame!” (Õpetussõnad 15:31, 32). Noomimine ja õpetus puudutavad inimese südant ja ajendavad teda end korrigeerima, andes talle kaine mõistuse. Pole siis ime, et „karistusvits” saadab kaugele „meeletuse, [mis] on seotud poisi südamesse”! (Õpetussõnad 22:15.) Õpetuse kuulja saab omale targa südame ehk head ajendid. Õpetuse tagasilükkamine tähendab aga elust loobumist.

Tarkuse õpetuse alandlik vastuvõtt on tõesti kasulik. See ei too mitte ainult rahulolu, edu ja rõõmu, vaid ka au ja elu. Õpetussõnad 15:33 ütleb kokkuvõtlikult: „Jehoova kartus on tarkuse õpetus, aga enne au on alandus!”

[Allmärkus]

[Pilt lk 17]

Perekonnas valitsev meeldiv õhkkond on parem kui külluslik toidulaud

[Pilt lk 18]

Positiivne suhtumine aitab meil teadmisi omandada isegi siis, kui meie võimed on piiratud

[Pilt lk 19]

Usalduslik vestlus on sisimate mõtete ja tunnete vastastikune väljendamine

[Pilt lk 20]

Kas sa tead, kuidas „hea sõnum karastab luid-konte”?