„Sõna õigel ajal – küll see on hea!”

KIM oli Jehoova tunnistajate kokkutulekul. Kogu päeva püüdis ta kõnesid kuulata ja märkmeid teha ning hoida samal ajal oma 2,5-aastast tütart vaikselt istumas. Kokkutuleku lõpus pöördus üks samas reas istunud kristlik õde Kimi poole ning tänas siiralt teda ja tema meest selle eest, et nad olid hoolega oma tütre järele vaadanud. See kiitus mõjus Kimile nii hästi, et veel nüüd, aastaid hiljem, ütleb ta: „Kui olen koosolekul eriti väsinud, mõtlen selle õe sõnadele. Tema lahke kiitus julgustab mind siiani oma tütart õpetama.” Sobivad sõnad võivad tõepoolest jõudu anda. Piibel kirjutab: „Sõna õigel ajal – küll see on hea!” (Õpetussõnad 15:23).

Ent mõnele võib teiste kiitmine või tänamine päris raske tunduda. Mõnikord võib inimene tunda, et ta pole õige isik teist kiitma. Üks kristlane tunnistab: „Ma otsekui seisaksin ebakindlal pinnasel. Mida rohkem ma teisi üles tõstan, seda sügavamale ma ise vajun.” Kiitmise võivad teha raskeks ka sellised tunded kui ujedus ja ebakindlus ning kartus, et meist saadakse valesti aru. Ja kui meid lapsepõlves vähe kiideti või seda üldsegi ei tehtud, siis võime samuti tunda, et me ei oska teisi kiita.

Kuna me aga teame, et kiitus mõjub hästi nii kiidetavale kui ka kiitjale endale, peaksime igati püüdma sobival ajal tänusõnu öelda (Õpetussõnad 3:27). Vaadakem lühidalt, mida head siis kiitmine teeb.

Kiituse hea mõju

Kohane kiitus kasvatab inimese eneseusaldust. Kristlik abielunaine Elaine sõnab: „Kui mind kiidetakse, tunnen, et teised usaldavad mind ja usuvad minusse.” Tõepoolest, kui kiidame vähese enesekindlusega inimest, võib ta raskustega võitlemiseks julgust saada ja selle tulemusena rõõmu leida. Eriti just noortele tuleb asjakohane kiitus kasuks. Üks teismeline, kes on masendunud oma negatiivsete mõtete pärast, ütleb: „Püüan alati teha Jehoova teenistuses oma parima, kuid mõnikord mulle tundub, et mida ma ka ei teeks, ikka pole see piisavalt hea. Kui keegi mind aga kiidab, tunnen südames suurt rõõmu.” Kui tõene küll on Piibli õpetussõna: „Õigel ajal räägitud sõnad on otsekui kuldõunad hõbevaagnail!” (Õpetussõnad 25:11).

Kiitus võib inimest motiveerida ja julgustada. Üks täisajaline jumalateenija ütleb: „Teiste tänuväljendused julgustavad mind innukamalt tegutsema ja oma teenistuse kvaliteeti parandama.” Üks kahe lapse ema märgib, et kui koguduse liikmed kiidavad lapsi kommentaaride eest, tahavad need koosolekul üha rohkem osaleda. Tõepoolest, kiitus võib aidata noortel vaimseid edusamme teha. Tegelikult on aga meil kõigil vaja kinnitust, et meid hinnatakse. See pingeid täis maailm võib meid väsitada ja maadligi suruda. Üks kristlik kogudusevanem ütleb: „Mõnikord kui olen  masendunud, on teiste tänusõnad otsekui vastus mu palvetele.” Ka Elaine ütleb: „Vahel ma tunnen, et Jehoova väljendab oma heakskiitu minu vastu teiste inimeste kaudu.”

Kiitus tugevdab ühtekuuluvustunnet. Siiras kiitus näitab, et keegi on meie peale mõelnud ning see loob sooja, turvalise ja lugupidava õhkkonna. Kui täname kaaskristlasi, siis näitame sellega, et me tõepoolest armastame neid ja peame kalliks. Ema Josie sõnab: „Võtsin seisukoha tõe poolel, kui elasin religioosselt lahkmeelses perekonnas. Sel ajal aitas küpsete kristlaste tunnustus mul mitte alla anda.” Tõepoolest, „me oleme üksteise liikmed” (Efeslastele 4:25).

Soov teisi kiita aitab meil neis head näha. Me keskendume teiste tugevatele külgedele, mitte nende nõrkustele. Kogudusevanem David lausub: „Kui oleme tänulikud selle eest, mida teised teevad, aitab see meil sagedamini kiitust väljendada.” Kui peame meeles, kui hästi räägivad ebatäiuslikest inimestest Jehoova ja tema Poeg, ajendab see meidki selles suhtes heldemad olema (Matteuse 25:21–23; 1. Korintlastele 4:5).

Kes väärivad kiitust

Kuna Jehoova Jumal on kõik loonud, siis just tema on kõige rohkem kiitust väärt (Ilmutuse 4:11). Jehoova aga ei vaja, et me tema eneseusaldust kasvataksime või teda  motiveeriksime. Kui me teda täname helduse eest ja tunneme tema suhtes aukartust, saame temaga lähedasemaks. Jumala kiitmine aitab omaenda saavutustesse õigesti ja alandlikult suhtuda ning suunata au kordaminekute eest Jehoovale (Jeremija 9:22, 23). Jehoovat on põhjust kiita ka selle eest, et ta annab võimaluse elada igavesti kõigile, kes seda väärivad (Ilmutuse 21:3, 4). Kuningas Taavet ütles: „Ma kiidan lauluga Jumala nime ja tänulauluga ma ülendan teda!” (Laul 69:31). Olgu see meiegi soov.

Ka usukaaslased väärivad kohast kiitust. Kui me neid kiidame, siis tegutseme kooskõlas jumaliku käsuga: „Pidagem üksteist silmas õhutamiseks armastusele ja headele tegudele” (Heebrealastele 10:24). Apostel Paulus oli selles suhtes eeskujulik. Ta kirjutas Rooma kogudusele: „Kõigepealt ma tänan oma Jumalat Jeesuse Kristuse läbi teie kõikide pärast, et teie usust kiitvalt kõneldakse kogu maailmas” (Roomlastele 1:8). Ja apostel Johannes tunnustas kaaskristlast Gaajust, et ta nii eeskujulikult ’tões käib’ (3. Johannese 1–4).

Kui tänapäeval mõni kaaskristlane ilmutab eeskujulikult mingit kristlikku omadust, esitab hoolega ettevalmistatud kõne või ütleb koosolekul südamliku kommentaari, on meilgi hea võimalus talle tänu väljendada. Samuti võime kiita lapsi, kes püüavad koosoleku ajal Piiblist õigeid salme üles otsida. Eespool mainitud Elaine ütleb: „Meil on erinevad anded. Kui me teiste tegudele tähelepanu pöörame, väljendame seda, et hindame Jumala rahva erisuguseid andeid.”

 Perekonnas

Mida öelda oma pereliikmete kiitmise kohta? Vanematel kulub palju aega ja vaeva, et pere vaimsete, emotsionaalsete ja materiaalsete vajaduste eest hoolt kanda. Kindlasti väärivad nad nii teineteise kui ka oma laste kiitust (Efeslastele 5:33). Jumala Sõnas on öeldud näiteks tubli naise kohta: „Ta pojad tõusevad ja nimetavad teda õnnelikuks, ja ta mees ülistab teda” (Õpetussõnad 31:10, 28).

Ka lapsed väärivad kiitust. Kahjuks on mõned vanemad kärmed oma lapsi keelama ja käskima, kuid harva juhtub, et nad kiidavad neid lugupidava käitumise ja sõnakuulelikkuse eest (Luuka 3:22). Kui last juba varases eas kiita, muutub ta enesekindlamaks ja tunneb, et ta on vajalik.

Teiste kiitmiseks on muidugi vaja end kätte võtta, kuid sellest tuleb ka palju head. Mida hoolsamalt me kiidame neid, kes seda väärivad, seda õnnelikumad me ise oleme (Apostlite teod 20:35).

Võta kiitus õigesti vastu ja kiida ise õige hoiakuga

Kiidusõnade kuulmine võib mõne inimese proovile panna (Õpetussõnad 27:21). Näiteks need, kes kipuvad uhkeldama, võivad seetõttu üleolevaks muutuda (Õpetussõnad 16:18). Seepärast on põhjust olla ettevaatlik. Paulus andis praktilise nõuande: „Ma [ütlen] igaühele, kes teie seast on, et ei mõeldaks end kõrgemale sellest, mida peab mõtlema.” (Roomlastele 12:3, UT 1989). Et teised ei hakkaks endast liiga palju arvama, oleks tark mitte keskenduda sellistele valdkondadele nagu nende terane mõistus või hea välimus. Meil tuleks hoopis tänada neid nende heade tegude eest.

Õige hoiakuga lausutud ja vastu võetud kiidusõnad võivad meile positiivset mõju avaldada. Selline hoiak aitab meil tunnistada, et oleme Jehoovale võlgu kõige eest, mida ta meie heaks on teinud. Kiitus võib ergutada meid edaspidigi hästi käituma.

Siiras ja kohane kiitus on kingitus, mida igaüks meist saab teha. Kui me läbimõeldult teisi kiidame ja täname, võib see avaldada neile suuremat mõju, kui oskame arvata.

[Kast/pilt lk 18]

Kiri, mis puudutas südant

Üks reisiv ülevaataja mäletab kärekülma talveõhtut, kui nad naisega kuulutustöö lõpetasid ja oma ööbimispaika jõudsid. Ta meenutab: „Mu naine oli külmast kange ja masendunud ning ütles, et ei suuda enam jätkata. Ta unistas, kui palju parem oleks olla täisajalise teenijana paigal ühes koguduses ja juhatada iseenda piibliuurimisi. Ma ei langetanud mingit rutakat otsust, vaid tegin ettepaneku, et vaatame, kuidas ta end nädala lõpus tunneb. Kui ta oleks ka siis lõpetada soovinud, oleksime seda tõsiselt kaalunud. Selsamal õhtul käisime läbi postkontorist ning saime sealt kätte kirja, mis oli saadetud harubüroost isiklikult minu naisele. Kirjas olid soojad tänusõnad pingutuste eest, mida ta põlluteenistuses osalemiseks teeb, ja tema vastupidavuse eest. Samuti tõdeti, et ilmselt on väga raske magada iga nädal erinevas voodis. Mu naine oli sellest tänukirjast nii liigutatud, et ta ei rääkinud enam kunagi reisiva töö lõpetamisest. Tegelikult oli isegi nii, et kui minul tulid pähe loobumismõtted, siis oli mu abikaasa see, kes mitu korda innustas mind jätkama.” See abielupaar oli reisival tööl ligi 40 aastat.

[Pilt lk 17]

Kes väärivad kiitust sinu koguduses?

[Pilt lk 19]

Lapsed vajavad tähelepanu ja kiitust