Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Harmagedoon — õnnelik algus

Harmagedoon — õnnelik algus

Harmagedoon – õnnelik algus

SÕNA „Harmagedoon” tuleneb heebrea keelest ja tähendab ’Megiddo mäge’. See sõna esineb piiblitekstis Ilmutuse 16:16, kus öeldakse: „Need kogusid nad kokku ühte paika, mida heebrea keeles kutsutakse Harmagedooniks.” Kes kogutakse kokku ja mis eesmärgil? Kaks salmi eespool, Ilmutuse 16:14, on kirjas, et „kõige ilmamaa kuningad” kogutakse „sõtta kõigeväelise Jumala suureks päevaks”. (Meie kursiiv.) Loomulikult tekitavad need väited lisaküsimusi. Kus need „kuningad” võitlevad? Mille nimel ja kellega nad võitlevad? Kas nad kasutavad massihävitusrelvi, nagu paljud kardavad? Kas Harmagedoonis on ka ellujääjaid? Laskem neile küsimustele vastata Piiblil.

Kas Harmagedooni lahing toimub mingi konkreetse mäe juures Lähis-Idas, kui võtta arvesse, et selle sõna tähendus on ’Megiddo mägi’? Ei. Esiteks pole sellist mäge olemaski. Muistse Megiddo linna kohal on praegu kõigest umbes 20 meetri kõrgune küngas. Peale selle ei mahuks Megiddo ümbrusse ära kõik „ilmamaa kuningad ja nende väehulgad” (Ilmutuse 19:19, P 1997). Lähis-Ida ajaloost on aga teada, et selles paigas toimusid tulised ja otsustavad lahingud. Seega sümboliseerib sõna „Harmagedoon” sobivalt otsustavat konflikti, milles on vaid üks kindel võitja. (Vaata lk 5 kasti „Megiddo – sobiv sümbol”.)

Harmagedoon ei saa olla inimestevaheline konflikt, sest Ilmutuse 16:14 annab teada, et „kõige ilmamaa kuningad” moodustavad ühtse vastasrinde ja nad kogutakse „sõtta kõigeväelise Jumala suureks päevaks”. Jeremija ütles inspireeritud prohvetikuulutuses, et siis on „Jehoova mahalööduid maa äärest ääreni” (Jeremija 25:33). Seega pole Harmagedoon inimeste sõda ja see ei toimu kuskil Lähis-Idas. See on hoopis Jehoova ülemaailmne sõda.

Pane aga tähele, et piiblisalm Ilmutuse 16:16 nimetab Harmagedooni „paigaks”. Piiblis võib „paik” või „ase” viidata mingile olukorrale või sündmusele. Antud juhul sellele, et kogu maailm koondub Jehoova vastu. (Ilmutuse 12:6, 14.) Harmagedoonis moodustavad kõik maised rahvad liidu, et võidelda taevaste sõjavägedega, mis alluvad Jeesus Kristusele – „Kuningate Kuningale ja isandate Isandale” (Ilmutuse 19:14, 16).

Mida aga arvata väitest, et Harmagedoon on häving massihävitusrelvade kasutuselevõtu tagajärjel või maa kokkupõrge mõne taevakehaga? Kas armastav Jumal lubaks inimeste ja nende koduplaneediga midagi nii kohutavat juhtuda? Ei. Jehoova on öelnud, et ta „ei ole loonud seda [maad] tühjaks, vaid on valmistanud, et seal elataks” (Jesaja 45:18; Laul 96:10). Jehoova ei hävita Harmagedoonis maakera tulega. Ta hoopis ’hävitab need, kes hävitavad maad’ (Ilmutuse 11:18).

Millal Harmagedoon toimub?

Juba sajandeid on lõputult spekulatsioone tekitanud küsimus: millal Harmagedoon toimub? Selle otsustava lahingu toimumisaja kohta võib leida teavet Ilmutusraamatust, kui uurida seda teiste Piibli osade valguses. Ilmutuse 16:15 annab mõista, et Harmagedoon toimub ajal, mil Jeesus tuleb „kui varas”. Seda kõnekujundit kasutas Jeesus ka sel korral, kui ta rääkis, et ta tuleb täide viima kohtuotsust selle maailma üle (Matteuse 24:43, 44; 1. Tessalooniklastele 5:2).

Piibli prohvetiennustustuste täitumine näitab, et alates aastast 1914 oleme elanud selle maailmaajastu viimsetel päevadel. * Viimsete päevade lõpuosa nimetas Jeesus „suureks viletsuseks”. Piibel ei ütle, kui pikk see periood on, kuid selle aja õnnetused ja hädad on raskemad, kui kunagi varem. Suure viletsuse haripunktiks on Harmagedoon. (Matteuse 24:21, 29.)

Kuna Harmagedoon on „kõigeväelise Jumala suure päeva” sõda, ei saa inimesed seda kuidagi edasi lükata. Jehoova on seadnud „oma aja”, millal see sõda algab. Ja see „ei viibi” (P 1938–40). (Habakuk 2:3.)

Õiglase Jumala õiglane sõda

Miks korraldab Jumal ülemaailmse sõja? See on seotud ühe tema tähtsaima omadusega – õiglusega. Piibel teatab: „Jehoova armastab õiglust” (Laul 37:28). Ta on näinud kõike ebaõiglust, mida inimesed ajaloo jooksul on teinud. Loomulikult tekitab see temas õiglast meelepaha. Ta on määranud oma Poja õiglast sõda pidama, et kõrvaldada kogu kuri ühiskond.

Ainult Jehoova suudab pidada õiglast sõda ja hävitada valikuliselt, nii et ellu jäävad õiglase südamega inimesed, ükskõik kus paigas maa peal nad ka ei asuks (Matteuse 24:40, 41; Ilmutuse 7:9, 10, 13, 14). Ja vaid temal on õigus valitseda kogu maa üle, sest tema on selle loonud (Ilmutuse 4:11).

Milliste vahenditega Jehoova oma vaenlased hävitab? Seda me ei tea. Küll aga teame, et tema käsutuses on kõik vajalik, et kurjad inimesed kõrvaldada (Iiob 38:22, 23; Sefanja 1:15–18). Jumala maised teenijad sellest lahingust osa ei võta. Ilmutusraamatu 19. peatüki nägemusest selgub, et koos Jeesus Kristusega sõdivad taevased väehulgad. Ükski Jehoova kristlik teenija maa peal Harmagedoonis ei osale (2. Ajaraamat 20:15, 17).

Tark Jumal hoiatab valjult

Mida öelda ellujääjate kohta? Tegelikult ei pruugi keegi Harmagedoonis hukkuda. Apostel Peetrus sõnas: „Issand ... ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik tuleksid meeleparandusele!” (2. Peetruse 3:9). Ja apostel Paulus ütles: „[Jumal] tahab, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele” (1. Timoteosele 2:4, P 1997).

Seepärast on Jehoova targalt teinud korraldusi, et „kuningriigi evangeeliumi” kuulutataks üle kogu maa sadades keeltes. Kus inimesed ka ei elaks, igal pool antakse neile võimalus pääseda. (Matteuse 24:14; Laul 37:34; Filiplastele 2:12.) Need, kes head sõnumit kuulda võtavad, jäävad Harmagedoonis ellu ja võivad elada igavesti täiuslikkuses paradiislikul maal (Hesekiel 18:23, 32; Sefanja 2:3; Roomlastele 10:13). Kas just mitte seda ei oota me Jumalalt, kes on armastus? (1. Johannese 4:8.)

Kas armastuse Jumal saab sõdida?

Paljud imestavad, miks Jumal, kes on armastuse kehastus, hävitab suure osa inimkonnast. Seda olukorda võib võrrelda sellega, kui majja on tunginud kahjurputukad. Ilmselt sa nõustud, et kohusetundlik majaomanik peaks oma pere heaolu huvides kahjurid hävitama.

Nii korraldab ka Jehoova Harmagedooni sõja oma sügavast kiindumusest inimeste vastu. Jumala eesmärk on teha maakerast paradiis ning viia inimkond täiusesse ja rahusse, nii et „keegi ei hirmuta neid” (Miika 4:3, 4, P 1997; Ilmutuse 21:4). Mida tuleks siis teha inimestega, kes teiste rahu ja turvalisust ohustavad? Jumalal on vaja õigete heaolu silmas pidades need „kahjurid” – parandamatult kurjad inimesed – hävitada (2. Tessalooniklastele 1:8, 9; Ilmutuse 21:8).

Ebatäiuslikud inimvalitused ja isekad rahvuslikud huvid põhjustavad tänapäeval palju vaenu ja verevalamist (Koguja 8:9). Valitsejad püüavad oma mõjuvõimu üha laiendada ja ignoreerivad täielikult Jumala Kuningriiki. Pole mingit märki, et nad sooviksid oma võimust loobuda ning oleksid valmis Jumalale ja Kristusele kuuletuma (Laul 2:1–9). Need valitsused tuleb kõrvaldada, et Jehoova õiglane Kuningriik saaks Kristuse alluvuses rahus tegutseda (Taaniel 2:44). Harmagedooni on vaja selleks, et lahendada ühe korraga ja kõigi jaoks küsimus: kellel on õigus valitseda seda planeeti ja inimkonda?

Jehoova sekkub Harmagedooni sõjaga inimkonna parimaid huve silmas pidades. Kuna maailm käib üha enam alla, siis vaid Jumala täiuslik valitsus saab rahuldada inimeste vajadused. Ainult tema Kuningriigi kaudu saab tulla tõeline rahu ja heaolu. Milliseks maailm muutuks, kui Jumal ei sekkuks mitte kunagi? Kas ei jääks siis vaen, vägivald ja sõjad vaevama inimkonda just nii, nagu see on olnud juba sajandeid inimvalitsuste võimu all? Harmagedooni lahing on tegelikult õnnistuseks kogu inimkonnale! (Luuka 18:7, 8; 2. Peetruse 3:13.)

Sõda, mis lõpetab kõik sõjad

Harmagedooniga saavutatakse midagi sellist, mida pole suutnud ükski teine sõda – see lõpetab igasuguse sõjategevuse. Kes ei ootaks aega, mil valitseb rahu? Inimeste pingutused sõdu lõpetada on aga kõik tühja jooksnud. See kinnitab, kui tõesed on Jeremija sõnad: „Ma tean, Jehoova, et inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” (Jeremija 10:23). Piiblis on öeldud Jehoova kohta: „[Ta] lõpetab sõjad maailma otsani, murrab katki ammu ja raiub puruks piigi ja põletab vankrid ära tulega!” (Laul 46:9, 10).

Ehkki inimesed võivad üritada surmarelvi kasutada, ohustades sellega kogu maakera, võime olla kindlad, et maa Looja sekkub Harmagedooniga (Ilmutuse 11:18). Järelikult saavutatakse selle sõjaga kõik, mida jumalakartlikud inimesed on läbi ajaloo oodanud. See sõda tõestab lõplikult, et maa Omanikul Jehoova Jumalal on õigus valitseda kogu oma loodu üle.

Seega neil inimestel, kes armastavad õiglust, ei ole mingit põhjust Harmagedooni karta. See sõda annab hoopis aluse lootuseks. Harmagedoonis puhastatakse maa igasugusest rikutusest ja kurjusest ning see võimaldab luua uue õiglase ühiskonna Jumala Messiariigi alluvuses (Jesaja 11:4, 5). Harmagedoon pole mingi kohutav kataklüsm, vaid see tähistab õnnelikku algust õiglastele inimestele, kes saavad elada igavesti paradiislikul maal (Laul 37:29).

[Allmärkus]

^ lõik 9 Vaata Jehoova tunnistajate väljaannet „Tundmine, mis viib igavesse ellu”, ptk 11.

[Kast/pilt lk 5]

MEGIDDO – SOBIV SÜMBOL

Muistne Megiddo asus strateegiliselt tähtsas paigas – Põhja-Iisraelis viljaka Jisreeli oru lääneservas. Seal ristusid rahvusvahelised kauba- ja sõjateed. Seepärast sai Megiddost koht, mille pärast peeti otsustavaid lahinguid. Professor Graham Davies kirjutab oma raamatus: „Megiddo linn ... oli kaupmeestele ja ränduritele igast suunast hästi ligipääsetav; ent sel ajal, kui tal oli piisavalt võimu, sai ta kontrollida juurdepääsu nendele teedele ja juhtida sel viisil nii kaubavahetust kui ka sõjategevust. Pole siis midagi imestada, et see linn oli ... auhind, mille pärast palju võideldi ja mida oma võimu alla saamise korral hoolikalt kaitsti.” („Cities of the Biblical World–Megiddo”.)

Megiddo pikk ajalugu algas teisel aastatuhandel e.m.a, kui Egiptuse valitseja Thutmosis III lõi seal Kaananimaa valitsejaid. Selle koha pärast on võideldud aastasadu. Näiteks lähiajaloos, aastal 1918 pidas Briti kindral Edmund Allenby seal eduka lahingu türklaste vastu. Piibli aegadel toimus Megiddos lahing, kui Jumal lasi kohtumõistja Baarakil hävitada Kaanani kuninga Jaabini (Kohtumõistjate 4:12–24; 5:19, 20). Selle paiga lähedal lõi kohtumõistja Giideon midjanlasi (Kohtumõistjate 7:1–22). Samuti tapeti seal kuningad Ahasja ning Joosija (2. Kuningate 9:27; 23:29, 30).

Seega on sobiv seostada Harmagedooni Megiddoga, kus on peetud palju otsustavaid lahinguid. See paik sümboliseerib kohaselt Jumala täielikku võitu kõigi oma vaenlaste üle.

[Allikaviide]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.

[Pildid lk 7]

Inimesi hoiatatakse praegu kõikjal maailmas, nii et neil on võimalus Harmagedoon üle elada

[Pilt lk 7]

Harmagedoon tähistab õnnelikku algust