Jehoova mõistab kohut kurjade üle

„Valmistu ... kohtama oma Jumalat!” (AAMOS 4:12)

1., 2. Miks võime olla kindlad selles, et Jumal teeb kurjusele lõpu?

KAS Jehoova teeb siin maa peal kurjusele ja kannatustele kunagi lõpu? Praegu, 21. sajandi algul, on see küsimus ajakohasem kui kunagi varem. Paistab et kõikjal, kuhu me vaatame, näeme tõendeid inimeste ebainimlikkusest üksteise vastu. Kuidas me küll igatseme maailma, kus pole vägivalda, terrorismi ja korruptsiooni!

² Hea on aga see, et me võime olla täiesti kindlad, et Jehoova lõpetab kõik kurja. Kuna me teame, milline Jumal on Jehoova, siis see veenab meid, et ta teeb kurjusele lõpu. Jehoova on õiglane. Laulus 33:5 öeldakse: „Tema armastab õigust ja õiglust.” Üks teine laul ütleb: „Vägivalla armastajat vihkab ta [Jehoova] hing!” (Laul 11:5). Muidugi ei salli Jehoova – kõikvõimas Jumal, kes armastab õigust ja õiglust – igavesti seda, mida ta vihkab.

3. Mis saab selgeks, kui Aamose prohvetikuulutust edasi uurida?

³ On veel üks põhjus, miks me võime kindlad olla, et Jehoova kaotab kurjuse. Selle tagatiseks on tema varasem tegevus. Aamose raamatus leidub muljetavaldavaid näiteid selle kohta, kui järjekindel on Jehoova olnud kurjadega tegeldes. Kui uurime edasi Aamose prohvetikuulutust, saame Jumala kohtuotsuste kohta selgeks kolm asja. Esiteks on tema karistus alati ära teenitud. Teiseks pole selle eest võimalik põgeneda. Ja kolmandaks on see valikuline – Jehoova nuhtleb ülekohtuseid, kuid on armuline nende vastu, kes kahetsevad ja on õigesti meelestatud (Roomlastele 9:17–26).

Jumala karistus on alati ära teenitud

4. Kuhu Jehoova Aamose saatis ja mis eesmärgil?

⁴ Aamose päevil oli Iisrael juba jagunenud kaheks kuningriigiks – lõunapoolseks Juudaks, kuhu kuulus 2 suguharu, ja põhjapoolseks Iisraeliks, mille moodustasid 10 suguharu. Jehoova andis Aamosele ülesande teenida prohvetina ja saatis ta tema Juudas asuvast kodulinnast Iisraeli. Seal kasutas Jumal Aamost oma kohtuotsuse kuulutajana.

5. Millistele riikidele Aamos kõigepealt kuulutas ja mis oli üks põhjus, miks nad olid Jumala hukkamõistu ära teeninud?

⁵ Aamos ei hakanud kohe kuulutama Jehoova hukkamõistu isemeelsele põhjapoolsele Iisraelile. Kõigepealt teatas ta lähenevast Jumala karistusest hoopis kuuele ümberkaudsele riigile – Süüriale, Vilistimaale,  Tüürosele, Edomile, Ammonile ja Moabile. Kas need rahvad olid tõesti Jumala hukkamõistu ära teeninud? Täiesti kindlalt! Üks põhjus oli see, et nad olid Jehoova rahva vihased vaenlased.

6. Miks kuulutas Jumal häda Süüriale, Vilistimaale ja Tüürosele?

⁶ Näiteks süüdistas Jehoova süürlasi selles, et „nad on peksnud Gileadi” (Aamos 1:3). Süürlased võtsid endale osa Gileadi territooriumi – mis oli Iisraeli piirkond ida pool Jordani jõge – ja tegid seal elanud Jumala rahvale palju halba. Mida öelda vilistide ja Tüürose kohta? Vilistide süü seisnes selles, et nad viisid iisraellasi vangi ja müüsid neid edomlastele. Osa iisraellastest sattus aga Tüürose orjakaupmeeste meelevalda. (Aamos 1:6, 9.) Kujuta ette – nad müüsid Jumala rahvast orjusse! Pole siis midagi imestada, et Jehoova kuulutas Süüriale, Vilistimaale ja Tüürosele häda.

7. Mida ühist oli edomlastel, ammonlastel ja moabiitidel iisraellastega, ent kuidas nad iisraellasi kohtlesid?

⁷ Edomlastel, ammonlastel ja moabiitidel oli midagi ühist nii iisraellastega kui ka üksteisega. Kõik need kolm rahvast olid iisraellaste sugulased. Edomlased põlvnesid Aabrahamist Jaakobi kaksikvenna Eesavi kaudu. Seega olid nad mingis mõttes iisraellaste vennad. Ammonlased ja moabiidid olid Aabrahami vennapoja Loti järglased. Aga kas edomlased, ammonlased ja moabiidid kohtlesid oma sugulasi iisraellasi vennalikult? Kaugel sellest! Edom tõstis halastamatult mõõga „oma venna” vastu ja ammonlased kohtlesid iisraellastest vange sadistlikult (Aamos 1:11, 13). Kuigi Aamos ei maini otseselt, et Moab oleks Jumala rahvast vääriti kohelnud, olid ka moabiidid pikka aega Iisraeli vastu võidelnud. Need kolm sugulasrahvast pidid saama karmilt karistada. Jehoova tõotas hävitada nad tulega.

Jumala karistuse eest ei saa põgeneda

8. Miks ei saanud kuus Iisraeli ümberkaudset rahvast Jumala karistuse eest põgeneda?

⁸ Pole vähimatki kahtlust, et need kuus rahvast, keda Aamose prohvetikuulutuse alguses mainitakse, olid Jumala hukkamõistu ära teeninud. Pealegi polnud neil vähimatki võimalust hävingust pääseda. Alates Aamose 1. peatüki salmist 3 kuni 2. peatüki 1. salmini ütleb Jehoova kuus korda: „Ma ei võta seda tagasi.” Ta ka pidas sõna ega võtnud oma kohtuotsust tagasi. Ajaloost on teada fakte, et hiljem tabas kõiki neid rahvaid  häda. Ja vähemalt neli neist rahvastest – vilistid, moabiidid, ammonlased ja edomlased – kadusid lõpuks täielikult olematusse!

9. Mida Juuda elanikud väärisid ja miks?

⁹ Aamos koondas seejärel tähelepanu seitsmendale rahvale – oma kaasmaalastele Juudas. Aamose kuulajad põhjapoolses Iisraeli kuningriigis võisid olla üllatunud sellest, et ta kuulutab hukatust Juuda kuningriigile. Miks väärisid Juuda elanikud hukkamõistu? „Sest nad on hüljanud Jehoova käsuõpetuse,” ütleb Aamose 2:4. Jehoova ei võtnud kergelt sellist tahtlikku hoolimatust tema Seaduse suhtes. Tekstis Aamose 2:5 ennustas ta: „Ma läkitan Juudasse tule ja see põletab Jeruusalemma paleed!”

10. Miks Juuda hädast ei pääsenud?

¹⁰ Ustavusetu Juuda ei saanud tulevase häda eest põgeneda. Jehoova ütles seitsmendat korda: „Ma ei võta seda tagasi” (Aamos 2:4). Juuda sai selle ennustatud karistuse kätte siis, kui babüloonlased hävitasid ta aastal 607 e.m.a. Sellest näeme taas, et kurjadel pole pääsu Jumala kohtumõistmise eest.

11.–13. Kellele pidi Aamos peamiselt Jumala hukkamõistu kuulutama, ja millist rõhumist selle rahva seas leidus?

¹¹ Prohvet Aamos oli just kuulutanud Jehoova kohtuotsuseid seitsmele rahvale. Kui keegi aga oletas, et sellega on ta oma ennustamise lõpetanud, siis ta eksis. Aamos polnud veel kaugeltki lõpetanud! Tema peamine ülesanne oli kuulutada karmi hukkamõistusõnumit just põhjapoolsele kuningriigile – Iisraelile. Iisrael oli Jumala hukkamõistu ära teeninud, sest see riik oli moraalselt ja vaimselt äärmiselt rikutud.

¹² Aamose prohvetikuulutus paljastas rõhumise, mis oli Iisraelis tavaks saanud. Aamose 2:6, 7 ütleb selle kohta: „Nõnda ütleb Jehoova: Iisraeli kolme üleastumise pärast, koguni nelja pärast, ma ei võta seda tagasi, sest nad müüvad raha eest õige ja kingapaari eest vaese, need, kes ihaldavad maapõrmu viletsate pea peale ja teevad kõveraks alandlike tee.”

¹³ Õiglasi inimesi müüdi „raha eest”, mis võis tähendada seda, et kohtumõistjad, kes võtsid altkäemaksuks hõbedat, mõistsid hukka süütuid inimesi. Laenuandjad müüsid vaeseid orjusse „kingapaari” hinnaga – võib-olla mõne tühise võla eest. Südametud inimesed püüdsid „viletsaid” niivõrd alandada, et need vaesekesed hakkaksid endale mulda pea peale panema, mis tähendas masendust, leina või alandust. Korruptsioon oli sedavõrd laialt levinud, et „alandlikud” ei leidnud mingit õiglust.

14. Keda koheldi vääralt kümnest suguharust koosnevas Iisraeli kuningriigis?

 ¹⁴ Pane tähele, keda koheldi vääralt. Need olid õiged, vaesed, viletsad ja alandlikud. Jehoova seaduseleping iisraellastega nõudis, et kaitsetute ja puudusekannatajate vastu tuleb olla kaastundlik. Kümnest suguharust koosnevas Iisraeli kuningriigis oli selliste inimeste olukord aga äärmiselt halb.

„Valmistu ... kohtama oma Jumalat!”

15., 16. a) Miks anti hoiatus: „Valmistu, Iisrael, kohtama oma Jumalat!”? b) Kuidas ilmneb kirjakohast Aamos 9:1, 2, et kurjad ei pääse Jumala kohtumõistmise eest? c) Mis juhtus kümnest suguharust koosneva Iisraeli kuningriigiga aastal 740 e.m.a?

¹⁵ Kuna sellel maal olid hakanud võimust võtma ebamoraalsus ja muud patud, oli prohvet Aamosel mõjuv põhjus hoiatada seda mässumeelset rahvast sõnadega: „Valmistu, Iisrael, kohtama oma Jumalat!” (Aamos 4:12). Ustavusetul Iisraelil ei olnud võimalik pääseda Jumala kohtuotsuse läheneva täidesaatmise eest, sest Jehoova kuulutas kaheksandat korda: „Ma ei võta seda tagasi” (Aamos 2:6). Kurjade kohta, kes võiksid üritada end ära peita, ütles Jumal: „Ükski neist ei saa põgeneda ja ükski neist ei pääse pakku! Kuigi nad sisse murraksid surmavalda, mu käsi võtaks nad sealtki; ja kuigi nad läheksid üles taevasse, ma tooksin nad alla sealtki!” (Aamos 9:1, 2).

¹⁶ Kurjadel pole võimalik Jehoova kohtumõistmise eest pääsemiseks pugeda peitu „surmavalda”, mis tähendab kujundlikus keeles seda, kui nad üritaksid ennast varjata maa sügavustes. Samuti poleks neil võimalik põgeneda Jumala kohtumõistmise eest „üles taevasse” või teisisõnu: leida redupaika kõrgetes mägedes. Jehoova hoiatus oli selge: pole olemas sellist pelgupaika, kuhu tema ligi ei pääse. Jumala õiglus nõudis, et Iisraeli kuningriik võetaks oma kurjade tegude eest vastutusele. Nii ka läks. Aastal 740 e.m.a, umbes 60 aastat pärast seda, kui Aamos oma ettekuulutuse kirja pani, vallutasid assüürlased Iisraeli.

Jumal karistab valikuliselt

17., 18. Mis ilmneb Aamose 9. peatükist Jumala halastuse kohta?

¹⁷ Aamose prohvetikuulutus on aidanud meil aru saada, et Jumala karistus on alati põhjendatud ja sellest pole võimalik pääseda. Kuid Aamose raamat teeb selgeks ka selle, et Jehoova karistab valikuliselt. Jumal suudab leida üles kurjad kõikjalt, kus nad ennast varjavad, ja nende üle kohut mõista. Samuti suudab ta üles leida need, kes kahetsevad ja on õiglased, et neile halastada. Seda õppetundi rõhutab hästi Aamose viimane peatükk.

¹⁸ Vastavalt Aamose 9. peatüki 8. salmile ütles Jehoova: „Ma ei hävita sootuks Jaakobi sugu.” Salmides 13–15 tõotas ta: „Ma pööran oma Iisraeli rahva vangipõlve.” Jehoova lubas osutada neile halastust, et nad võiksid elada jõukalt ja turvaliselt. Ta lubas ka, et „kündja jõuab järele lõikajale”. Kujutle seda olukorda – viljasaak on nii rikkalik, et seda  pole jõutud veel täielikult koristada, kui juba on käes aeg jälle künda ja külvata!

19. Mis sai osaks Iisraeli ja Juuda jäägile?

¹⁹ Võib öelda, et Jehoova kohtuotsus kurjade üle nii Juudas kui ka Iisraelis oli valikuline ning et ta halastas kahetsevatele ja õigesti meelestatud inimestele. Aamose 9. peatükis toodud taastamisennustus täitus sellega, kui Iisraeli ja Juuda kahetsev jääk pöördus aastal 537 e.m.a vangipõlvest tagasi. Oma kallile kodumaale jõudes taastasid nad seal puhta jumalateenistuse. Rahus ehitasid nad üles oma majad ning istutasid viinamägesid ja rajasid aedu.

Jehoova karistus ei jää tulemata!

20. Mida peaks meile kinnitama Aamose kohtusõnumite uurimine?

²⁰ Olles nüüd uurinud jumalikke kohtusõnumeid, mida kuulutas Aamos, peaks see meile kinnitama, et Jehoova teeb meie päevil kurjusele lõpu. Miks me võime seda uskuda? Esiteks, see, kuidas Jumal kohtles minevikus kurje, aitab meil mõista, mida ta teeb meie päevil. Teiseks kinnitab Jumala kohtuotsuse täideviimine kümnest suguharust koosneva ärataganenud Iisraeli kuningriigi üle seda, et Jumal hävitab ristiusu kiriku, mis on Suure Baabüloni – ülemaailmse valereligiooni impeeriumi – laiduväärseim osa (Ilmutuse 18:2).

21. Miks väärib ristiusu kirik Jumala hukkamõistu?

²¹ Pole mingit kahtlust, et ristiusu kirik väärib Jumala hukkamõistu. Tema häbiväärne usuline ja moraalne seisukord räägib ise enda eest. Ristiusu kirik ja kogu ülejäänud Saatana maailm on Jehoova karistuse ära teeninud. Selle eest pole ka pääsu, sest kui on käes aeg kohtuotsus täide viia, saavad tõeks sõnad, mis on kirjas Aamose 9:1: „Ükski neist ei saa põgeneda ja ükski neist ei pääse pakku!” Jah, Jehoova leiab kurjad üles igalt poolt, kuhu nad ka ei püüaks end peita.

22. Millised mõtted Jumala karistuse kohta on toodud selgelt esile kirjakohas 2. Tessalooniklastele 1:6–8?

²² Jumala karistus on alati ära teenitud, möödapääsmatu ja valikuline. See ilmneb apostel Pauluse sõnadest: „See ... on õige Jumala ees, et teie vaevajaile tasutaks vaevamisega ja teile, keda vaevatakse, antaks hingamist ühes meiega, kui Issand Jeesus ilmub taevast oma väe inglitega tuleleegis ja maksab kätte neile, kes ei tunne Jumalat ja kes ei alistu meie Issanda Jeesuse Kristuse evangeeliumile” (2. Tessalooniklastele 1:6–8). Jumala silmis on õige tasuda kätte neile, kes väärivad karistust selle eest, et nad on põhjustanud vaeva tema võitud teenijatele. Selle karistuse eest ei ole võimalik pääseda – kurjad ei ela üle seda, kui „Jeesus ilmub taevast oma väe inglitega tuleleegis”. Jumala tulevane karistus on ka valikuline, sest Jeesus „maksab kätte neile, kes ei tunne Jumalat ja kes ei alistu ... evangeeliumile”. Jumala kohtuotsuse täideviimine lohutab jumalakartlikke inimesi, kes praegu vaeva kogevad.

Lootus õiglastele

23. Millist lootust ja lohutust pakub Aamose raamat?

²³ Aamose prohvetikuulutus pakub ka imelist lootust ja lohutust inimestele, kes on õigesti meelestatud. Nagu Aamose raamatus oli ennustatud, ei hävitanud Jehoova vanal ajal oma rahvast täielikult. Lõpuks kogus ta pagendusse viidud Iisraeli ja Juuda rahva uuesti kokku, viis nad tagasi nende kodumaale ning õnnistas neid turvalisuse ja küllusega. Mis tähendus on sellel meie aja kohta? Me võime kindlad olla, et ka eelseisvas hävingus suudab Jehoova leida kurjad inimesed üles kõikjalt, kus nad ennast peidavad, ning et ta suudab leida üles needki, kes väärivad tema halastust, elagu nad ükskõik kus siin maa peal.

24. Millised õnnistusi on Jehoova praegusaegsetel teenijatel?

 ²⁴ Mida kogeme meie kui Jehoova ustavad teenijad praegu, kui ootame tema kohtuotsuse täideviimist kurjade üle? Jehoova on õnnistanud meid ülevoolava vaimse jõukusega! Meie kummardamisviis on vaba valedest ja moonutustest, mida on põhjustanud ristiusu kiriku väärõpetused. Samuti on Jehoova õnnistanud meid küllusliku vaimse toiduga. Pidagem siiski meeles, et Jehoova rikkalike õnnistustega kaasneb suur vastutus. Jumal ootab meilt, et hoiataksime ka teisi tema tulevase kohtumõistmise eest. Me soovime teha kõik, mis meie võimuses, et otsida „igavese elu suhtes õigesti meelestatud” inimesi (Apostlite teod 13:48, UM). Tõepoolest, me tahame aidata nii paljusid inimesi kui võimalik, et ka nemad saaksid osa meie praegusest vaimsest õitsengust. Me soovime, et nad jääksid ellu ajal, mil Jumal viib täide oma kohtuotsused kurjade üle. Muidugi on selge, et nende õnnistuste kogemiseks peab meil olema õige südamehoiak. Nagu me näeme järgmisest artiklist, rõhutab Aamose prohvetikuulutus ka seda.

Kuidas sa vastaksid?

• Kuidas ilmneb Aamose prohvetikuulutusest, et Jumala hukkamõistvad kohtuotsused on alati ära teenitud?

• Millise tõendi annab Aamos selle kohta, et Jumala karistuse eest ei saa põgeneda?

• Kuidas näitab Aamose raamat, et Jumal karistab valikuliselt?

[Küsimused]

[Pilt lk 16, 17]

Iisraeli kuningriik ei pääsenud Jumala karistuse eest

[Pilt lk 18]

Aastal 537 e.m.a naasis Iisraeli ja Juuda jääk Babüloonia vangistusest