”Käi maa läbi”
„Käi maa läbi”
„Käi maa läbi pikuti ja põiki.” (1. Moosese 13:17)
1. Millise huvitava ülesande andis Jumal Aabrahamile?
KAS sulle meeldib nädalavahetuseks autoga maale sõita? Mõned eelistavad sõita jalgrattaga, et veidi sporti teha ja ümbrust aegamisi jälgida. Ja teised lähevad hoopis jalgsimatkale, et paigaga sügavuti tutvuda ning seda rahulikult nautida. Selliste reiside või rännakute kestus on tavaliselt piiratud. Ent kujutle, mida tundis Aabraham, kui Jumal ütles talle: „Võta kätte, käi maa läbi pikuti ja põiki, sest ma annan selle sinule!” (1. Moosese 13:17).
2. Kuhu läks Aabraham pärast Egiptusest lahkumist?
2 Mõtle veidi sellele olukorrale. Aabraham oli koos oma naise ja teiste kaaslastega elanud ajutiselt Egiptuses. 1. Moosese raamatu 13. peatükk räägib, et nad lahkusid Egiptusest ja liikusid oma karjadega „Lõunamaale” [„Negevisse”, UM]. Seejärel Aabraham „rändas peatuspaigast teise, Lõunamaalt Peeteli poole”. Kui tema karjaste ja ta vennapoja Loti karjaste vahel tekkis riid ning sai selgeks, et neil tuleb otsida omale eraldi karjamaad, lasi Aabraham lahkelt Lotil esimesena valida. Lott valis endale „Jordani piirkonna” – lopsaka oru, mis oli „otsekui Jehoova rohuaed”, ja jäi mõneks ajaks elama Soodomasse. Jumal ütles Aabrahamile: „Tõsta nüüd oma silmad üles ja vaata paigast, kus sa oled, põhja ja lõuna ja hommiku ja õhtu poole.” Kuna Aabraham oli ilmselt Peeteli lähedal suhteliselt kõrges paigas, siis võis ta sealt näha üsna kaugele. Ent Aabraham pidi tegema midagi rohkemat, kui vaid vaatama. Jumal ütles talle, et ta käiks maa läbi ning tutvuks selle looduse ja paikadega.
3. Miks ei pruugi olla kerge Aabrahami rännakuid ette kujutada?
3 Ükskõik kui põhjalikult Aabraham seda maad enne Hebronisse jõudmist ka ei uurinud, oli tal Tõotatud Maast kindlasti rohkem teadmisi kui enamikul meist. Mõtle kõigile nendele paikadele, mis selles loos on mainitud – Negev, Peetel, Jordani piirkond, Soodom ja Hebron. Kas sul on kerge ette kujutada, kus need paigad õigupoolest asusid? Paljudele ei ole see kerge, sest tänapäeval on vähestel Jehoova teenijatel olnud võimalus käia Piiblis mainitud paikades ning see maa risti ja põiki läbi sõita. Siiski on meil põhjust tunda elavat huvi Piibli geograafia vastu. Miks?
4., 5. a) Kuidas võib teksti Õpetussõnad 18:15 rakendada teadmiste kohta Piibli maadest ja miks on arusaamine tähtis? b) Mida võib leida Sefanja 2. peatükist?
4 Jumala Sõna ütleb: „Mõistliku süda hangib teadlikkust ja tarkade kõrv otsib teadmisi!” (Õpetussõnad 18:15). On palju teemasid, mille kohta saab teadmisi hankida, kuid täpsed teadmised Jehoova Jumala ja tema tegude kohta on esmase tähtsusega. Muidugi on selliste teadmiste keskmeks Piibel (2. Timoteosele 3:16). Lisaks teadmistele on aga vaja ka arusaamist. See on oskus näha asjade olemust, mõista seoseid eri osade vahel ja näha tervikut. Seda oskust on vaja ka faktide puhul, mida me saame Piiblis mainitud paikade kohta. Näiteks teab enamik meist, kus on Egiptus, ent mil määral me saame aru lausest, et Aabraham läks Egiptusest „Lõunamaale” (Negevisse), siis Peetelisse ja hiljem veel ka Hebronisse? Kas sa tead, kuidas need kohad üksteise suhtes paiknevad?
5 Võib-olla oled sa oma piiblilugemiskava järgides lugenud Sefanja 2. peatükki. Seal on mainitud linnade, rahvaste ja maade nimesid. Selles ühes peatükis on niisugused nimed nagu Assa, Askelon, Asdod, Ekron, Soodom ja Niinive ning samuti Kaanan, Moab, Ammon ja Assur. Kui sa seda peatükki lugesid, kuivõrd sa suutsid ette kujutada neid kohti, kus elasid reaalsed inimesed, kes olid seotud Jumala ennustuste täitumisega?
6. Miks on mõned kristlased hakanud Piibli maade kaarte hindama? (Vaata kasti.)
6 Paljud Jumala Sõna uurijad on saanud abi Piibli maade kaartide uurimisest. Nad ei kasuta kaarte mitte lihtsalt huvi pärast, vaid selleks, et kaartide kasutamine aitab saada teadmisi Jumala Sõna kohta. Kaardid aitavad neil ka loetut sügavamalt mõista ja näha, kuidas nende praegused teadmised on seotud muu informatsiooniga. Kui käsitleda mõningaid näiteid, siis aitab see sul arvatavasti hakata Jehoovat rohkem hindama ja mõista paremini tema Sõnas leiduvaid lugusid. (Vaata kasti lk 14.)
Vahemaade teadmine aitab sügavamalt mõista
7., 8. a) Mida hämmastavat tegi Simson seoses Gaza linnaga? b) Millised üksikasjad annavad Simsoni vägitükile kaalu juurde? c) Kuidas tulevad meile kasuks teadmised Simsoni loo koha ja parem arusaamine sellest?
7 Kirjakohast Kohtumõistjate 16:2 loeme, et kohtumõistja Simson oli Assa ehk Gaza linnas. Gazast on tänapäeval tihti juttu uudistes ja seetõttu on sul võib-olla mingi ettekujutus sellest, kus Simson tegutses – Vilistimaal, Vahemere ääres [gl 11]. Pane aga tähele, mida öeldakse Kohtumõistjate 16:3: „Simson magas keskööni. Aga keskööl ta tõusis üles, haaras kinni linna värava tiibadest ja mõlemaist piitadest, tõmbas need välja ühes poomiga, tõstis enesele õlgadele ja viis need üles mäetippu, mis on Hebroni kohal.”
8 Kindlasti olid Gaza-taolise kindluslinna väravad ja väravapostid suured ja rasked. Püüa kujutleda, kui raske on neid kanda. Simson kandis neid, aga kuhu ta need viis ja milline see teekond oli? Gaza on rannikul merepinna tasemel [gl 15]. Hebron aga asub ida suunas umbes 900 meetrit kõrgemal. Millist ronimist see küll Simsonilt nõudis! Me ei tea täpselt, kus asus see „mäetipp, mis on Hebroni kohal”, aga me teame, et Gazast Hebronisse jõudmiseks tuleb minna ülesmäge umbes 60 kilomeetrit. Kas ei lisa vahemaa teadmine Simsoni vägitükile veelgi kaalu? Ja pea meeles, miks suutis Simson selliseid tegusid korda saata – „Jehoova vaim tuli võimsasti ta peale” (Kohtumõistjate 14:6, 19; 15:14). Tänapäeval ei oota kristlased, et Jumala vaim annaks neile erakordset füüsilist jõudu. Ent seesama võimas vaim võib aidata meil sügavatest vaimsetest asjadest paremini aru saada ja teha meid vägevaks seesmiselt (1. Korintlastele 2:10–16; 13:8; Efeslastele 3:16; Koloslastele 1:9, 10). Tõepoolest, kui me Simsoni lugu mõistame, veenab see meid, et Jumala vaim saab meid aidata.
9., 10. a) Mis kaasnes Giideoni võiduga midjanlaste üle? b) Kuidas võivad geograafilised teadmised selle loo meie jaoks tähendusrikkamaks muuta?
9 Giideoni võit midjanlaste üle on veel üks lugu, mis näitab vahemaade teadmise kasulikkust. Enamik Piibli lugejaid teab, et kohtumõistja Giideon ja tema 300-meheline rühm lõid tagasi 135 000 mehest koosnevad liitlasväed – midjanlased, amalekid ja teised, kes olid löönud oma leeri üles Jisreeli tasandikule Moore mäekünka lähedale [gl 18]. Giideoni mehed puhusid sarvi, purustasid kruusid, et oma tõrvikud nähtavale tuua, ja hüüdsid: „Jehoova ja Giideoni mõõk!” See ajas vaenlased segadusse ja hirmutas neid, nii et nad hakkasid üksteist tapma. (Kohtumõistjate 6:33; 7:1–22.) Kas see oligi kogu sündmus – üks kiire võitlus ööpimeduses? Loe edasi Kohtumõistjate raamatu 7. ja 8. peatükki. On näha, et Giideoni rünnak jätkus. Mainitud on palju kohanimesid, kuid neid on tänapäeval raske seostada teadaolevate paikadega ja seepärast pole neid kõiki pandud Piibli kaartidele. Siiski on piisavalt palju kohti kindlaks tehtud, et Giideoni edasistest tegudest aimu saada.
10 Giideon ajas taga liitlasvägedest allesjäänuid kuni Beet-Sittani ja seejärel lõuna poole Aabel-Meholani, mis asub Jordani lähedal (Kohtumõistjate 7:22–25). Ülestähenduses öeldakse: „Giideon tuli Jordani äärde, läks sellest üle, tema ja need kolmsada meest, kes olid ühes temaga, tagaajamisest väsinud [„väsinud, kuid jätkasid tagaajamist”, UM].” Pärast jõe ületamist jälitasid iisraellased vaenlasi lõuna suunas, jõudes Sukkotisse ja Penueli, mis asub Jabboki jõe ääres, ja seejärel ülesmäge Jogbehani (mis asub tänapäevase Ammani linna lähedal Jordaanias). See tähendas umbes 80 kilomeetrit tagaajamist ja võitlust. Giideon võttis kinni ja tappis kaks midjani kuningat ning pöördus seejärel tagasi oma linna Ofrasse, mis oli selle koha lähedal, kus võitlus algas. (Kohtumõistjate 8:4–12, 21–27.) On selge, et Giideoni kangelastegu oli midagi rohkemat kui vaid mõned minutid sarve puhumist, tõrvikutega vehkimist ja karjumist. Ja mõtle, millist kaalu lisab see teave ütlusele usumeeste kohta: „Mul puudub aeg jutustada Giideonist [ja teistest, kes] ... said nõtrusest tugevaks, said vägevaks sõjas” (Heebrealastele 11:32–34). Kristlasedki võivad füüsiliselt väsida, ent on väga tähtis, et täidaksime jätkuvalt Jumala tahet (2. Korintlastele 4:1, 16; Galaatlastele 6:9).
Kuidas inimesed mõtlevad ja tegutsevad?
11. Millise rännaku pidid iisraellased ette võtma enne Kaadesisse jõudmist ja pärast seda?
11 Mõned kasutavad Piibli kaarte vaid selleks, et asukohti kindlaks teha. Kas aga kaartide abil võiks ka inimeste mõtetest paremini aru saada? Võtkem näiteks iisraellased, kes liikusid Siinai mäe juurest Tõotatud Maa poole. Teel mõningaid peatusi tehes jõudsid nad lõpuks Kaadesisse (ehk Kaades-Barneasse) [gl 9]. 5. Moosese 1:2 ütleb, et läbitud maa oli üheteistkümne päeva teekond – umbes 270 kilomeetrit. Sealt saatis Mooses 12 maakuulajat Tõotatud Maale. (4. Moosese 10:12, 33; 11:34, 35; 12:16; 13:1–3, 25, 26.) Maakuulajad läksid põhja poole läbi Negevi, möödusid ilmselt Beer-Sebast, seejärel Hebronist ja jõudsid Tõotatud Maa põhjapoolse piiri äärde (4. Moosese 13:21–24). Kuna iisraellased võtsid kuulda kümne maakuulaja negatiivseid teateid, pidid nad rändama kõrbes 40 aastat (4. Moosese 14:1–34). Mida näitab see nende usu kohta ja kuidas iseloomustab see nende valmisolekut usaldada Jehoovat? (5. Moosese 1:19–33; Laul 78:22, 32–43; Juuda 5.)
12. Millise järelduse me võime teha iisraellaste usu kohta ja miks me peaksime selle üle mõtisklema?
12 Mõtiskle selle loo geograafiliste detailide üle. Kas iisraellastel oleks olnud nii pikk tee Tõotatud Maale, kui nad oleksid uskunud Joosua ja Kaalebi soovitust ning tegutsenud selle järgi? Kaades oli umbes 15 kilomeetri kaugusel Lahhai-Roist, kus elasid Iisak ja Rebeka [gl 7]. See asus ligikaudu 90 kilomeetri kaugusel Beer-Sebast, mida peetakse Tõotatud Maa lõunapoolseks punktiks (1. Moosese 24:62; 25:11; 2. Saamueli 3:10). Kuna nad oli juba rännanud Egiptusest Siinai mäe juurde ja sealt edasi 270 kilomeetrit Kaadesini, olid nad jõudnud Tõotatud Maa lävele. Meie oleme praegu tõotatud maise paradiisi lävel. Mida me sellest loost õpime? Apostel Paulus viitas iisraellaste olukorrale, kui andis järgmise nõuande: „Olgem agarad sellesse hingamisse minema, et keegi ei langeks sõnakuulmatusse samal eeskujul” (Heebrealastele 3:16–4:11).
13., 14. a) Millises olukorras gibeonlased otsustavalt tegutsesid? b) Milline oli gibeonlaste hoiak ja mida me sellest õpime?
13 Teistsugune hoiak – Jumala usaldamine ja tema tahte täitmine – ilmneb Piibli loost, mis on seotud gibeonlastega. Kui Joosua oli juhtinud iisraellased üle Jordani jõe maale, mille Jumal tõotas anda Aabrahami perele, saabus aeg kaananlased sealt välja tõrjuda (5. Moosese 7:1–3). Nende hulka kuulusid ka Gibeoni elanikud. Iisraellased vallutasid Jeeriko ja Ai ning lõid oma leeri üles Gilgali lähedale. Gibeonlased ei tahtnud surra neetud kaananlastena ja seepärast saatsid nad oma esindajad Joosua juurde Gilgalisse. Nad teesklesid, et pole tulnud mitte Kaananimaalt, vaid kuskilt mujalt, ning tahtsid selle väite abil heebrealastega rahulepingu sõlmida.
14 Need esindajad sõnasid: „Su sulased tulevad väga kaugelt maalt Jehoova, su Jumala nime pärast” (Joosua 9:3–9, meie kursiiv). Nende rõivad ja jalanõud paistsid kinnitavat, et nad tulevad kaugelt, kuid tegelikult asus Gibeon Gilgalist vaid umbes 30 kilomeetri kaugusel [gl 19]. Joosua uskus nende juttu ning tegi koos ülematega Gibeoni ja selle naaberlinnadega rahulepingu. Kas gibeonlased sepitsesid niisuguse kavala plaani vaid selleks, et surmast pääseda? Ei. On näha, et neil oli soov leida Iisraeli Jumala heakskiitu. Jehoova kiitis nad heaks ja gibeonlased said „puuraiujaiks ja veetoojaiks kogudusele ning Jehoova altarile” – nad tõid ohvrialtarile puid põletamiseks (Joosua 9:11–27). Gibeonlased olid edaspidigi valmis tegema Jehoova teenistuses alandlikkust nõudvaid töid. Ilmselt olid mõned nende hulgast mitteiisraellastest templisulaste seas, kes Babülonist tagasi pöördusid ja taastatud templis teenisid (Esra 2:1, 2, 43–54; 8:20). Me saame nende suhtumist jäljendada, kui püüame hoida rahu Jumalaga ja oleme valmis tema teenistuses täitma ka alandlikkust nõudvaid ülesandeid.
Olgem ennastohverdavad
15. Miks me peaksime Kristlikke Kreeka Kirju lugedes olema huvitatud geograafiast?
15 Piibli maade geograafia on oluline ka Kristlikes Kreeka Kirjades, näiteks lugudes, mis kirjeldavad Jeesuse ja apostel Pauluse rännakuid ja teenistust (Markuse 1:38; 7:24, 31; 10:1; Luuka 8:1; 13:22; 2. Korintlastele 11:25, 26). Püüa järgnevate jutustuste puhul mõelda mainitud teekondade peale.
16. Millest oli näha, et Beroia kristlased hindasid Paulust?
16 Paulus jõudis oma teisel misjonireisil (kaardil märgitud lilla joonega) Filipi linna, mis asub praeguse Kreeka alal [gl 33]. Ta andis seal tunnistust, pandi vangi ja seejärel vabastati, pärast mida ta liikus edasi Tessaloonikasse (Apostlite teod 16:6–17:1). Kuna juudid õhutasid seal mässu, siis Tessaloonika vennad soovitasid Paulusel minna Beroiasse, mis asus umbes 65 kilomeetrit eemal. Pauluse teenistus Beroias laabus hästi, kuid juudid tulid ja kihutasid rahva ta vastu üles. Seepeale „vennad saatsid Pauluse sedamaid minema mere äärde” ja „Pauluse saatjad viisid ta Ateenani” (Apostlite teod 17:5–15). Ilmselt olid mõned vastpöördunud nõus kõndima 40 kilomeetrit Egeuse mere äärde, maksma tasu laeva peale saamiseks ja sõitma laevaga 500 kilomeetri kaugusele. Selline reis võis olla ohtlik, ent vennad olid nõus ohtudega arvestama, kuna nad tahtsid olla pikemat aega koos Jumala reisiva esindajaga.
17. Mida ma hakkame paremini mõistma, kui teame, milline vahemaa oli Mileetose ja Efesose vahel?
17 Kolmandal misjonireisil (kaardil märgitud rohelise joonega) saabus Paulus Mileetose sadamasse. Ta kutsus enda juurde kogudusevanemad Efesose linnast, mis asus umbes 50 kilomeetri kaugusel. Kujutle, kuidas need vanemad jätsid oma tööd-tegemised pooleli, et tulla Pauluse juurde. Ilmselt oli neil tulles omavahel elav mõttevahetus eelseisva koosoleku üle. Nad kohtusid Paulusega ja kui nad teda lõpuks kuulsid palvetamas, „puhkesid kõik valjusti nutma ja hakkasid Paulusel ümber kaela ja andsid temale suud”. Seejärel „nad saatsid ta laeva”, mis sõitis Jeruusalemma suunas. (Apostlite teod 20:14–38.) Ilmselt oli neil kogudusevanematel tagasiteel Efesosse palju, mille üle mõelda ja millest rääkida. Kas ei avalda sulle muljet nende armastus ja hindamine, mida oli näha nende valmisolekust see vahemaa jalgsi läbida, et olla koos reisiva teenijaga, kes sai neile infot jagada ja neid julgustada? Kas sa näed selles loos midagi, mida ise ellu rakendada?
Õpi tundma seda maad ning seda, mis ootab meid ees
18. Mida me võiksime otsustada teha seoses Piiblis mainitud kohtadega?
18 Nendest näidetest ilmneb, et on kasulik tutvuda maaga, mille Jumal andis iisraellastele ja millega on seotud paljud Piibli jutustused. (Võime avardada oma vaimset arusaamist ka sellega, et õpime tundma teisi maid, mida Piiblis mainitakse.) Kui omandame teadmisi ja süvendame arusaamist eriti just Tõotatud Maa kohta, siis peaksime meeles pidama, mida nõuti iisraellastelt, et nad võiksid minna sellele „piima ja mee” maale. Nõudeks oli see, et nad pidid kartma Jehoovat ja pidama tema käske. (5. Moosese 6:1, 2; 27:3.)
19. Millised kaks paradiisi on jätkuvalt meie tähelepanu keskmes?
19 Ka tänapäeval on meil vaja teha oma osa – karta Jehoovat ja püsida tema teedel. Nii tehes me kaunistame ja täiustame vaimset paradiisi, mis eksisteerib praegu ülemaailmses kristlikus koguduses. Me saame järjest teadlikumaks vaimse paradiisi erijoontest ja õnnistustest. Ja me teame, et tulemas on veelgi suuremad õnnistused. Joosua juhtis iisraellased üle Jordani viljakale ja heale maale. Meil aga on põhjust oodata füüsilist paradiisi – head maad, mis laiub meie ees.
Kas sa mäletad?
• Miks me peaksime tahtma omandada rohkem teadmisi Piibli maade kohta ja mõista nendega seotut sügavamalt?
• Milline selles artiklis mainitud geograafiline detail oli sulle eriti huvipakkuv ja uudne?
• Mida sa õppisid, kui said mõne sündmuse geograafiast parema ülevaate?
[Küsimused]
[Kast/pilt lk 14]
„Vaatleme seda head maad”
Aastatel 2003 ja 2004 anti Jehoova tunnistajate konventidel välja brošüür „Vaatleme seda head maad”. Selles uues väljaandes, mis on saadaval umbes 80 keeles, on neljavärvitrükis kaardid, mis kujutavad Piibli maade eri piirkondi ja eeskätt just Tõotatud Maad erinevatel ajajärkudel.
Käesolevas artiklis viidatakse rasvaste numbritega selle brošüüri lehekülgedele, näiteks [gl 15]. Kui sul on see uus brošüür olemas, siis võta natuke aega, et sellest ülevaade saada. Nii võid Jumala Sõna paremini tundma õppida ja seda sügavamalt mõista.
1) Paljudel kaartidel on kast tingmärkide selgitusega [gl 18]. 2) Enamikul kaartidel on miilide ja kilomeetrite skaala, mis aitab mõista, kui pikkade vahemaadega on tegu [gl 26]. 3) Tavaliselt on olemas põhja suunda märkiv nool, mis aitab ilmakaari kindlaks määrata [gl 19]. 4) Paljud kaardid on värvilised ja nende värvide järgi saab aimu maapinna kõrgusest [gl 12]. 5) Kaartide äärtel võivad olla tähed ja numbrid, mis aitavad ette kujutada ruudustikku, mille abil saab linnad või muud kohanimed kaardi pealt üles leida [gl 23]. 6) Kaheleheküljelises nimeregistris [gl 34–35] on nime taga rasvaselt märgitud lehekülje number ja tihtipeale ka asukoht kujuteldavas ruudustikus, näiteks E2. Kui sa neid kaarte ja selgitusi mõnda aega kasutad, võid üllatuda, mil määral need aitavad sul teadmisi omandada ja Piiblit paremini mõista.
[Teabegraafika/kaart lk 16, 17]
LOODUSLIKUD PIIRKONNAD
(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)
A. Suure mere rannik
B. Lääne-Jordani tasandikud
1. Aaseri tasandik
2. Doori rannikuriba
3. Saaroni karjamaad
4. Vilistimaa tasandik
5. Keskmine ida-lääne org
a. Megiddo tasandik
b. Jisreeli tasandik
C. Lääne-Jordani mäed
1. Galilea mäed
2. Karmeli mäed
3. Samaaria mäed
4. Sefela (madalad mäed)
5. Juuda mägismaa
6. Juuda kõrb
7. Negev
8. Paarani kõrb
D. Araba alang
1. Hula nõgu
2. Galilea mere piirkond
3. Jordani org
4. Soolameri (Surnumeri)
5. Araba (Soolamerest lõunas)
E. Ida-Jordani mäed/lavamaad
1. Baasan
2. Gilead
3. Ammon ja Moab
4. Edomi mägiplatoo
F. Liibanoni mäed
[Kaart]
Hermoni mägi
Moore
Aabel-Mehola
Sukkot
Jogbeha
Peetel
Gilgal
Gibeon
Jeruusalemm
Hebron
Assa (Gaza)
Beer-Seba
Soodom?
Kaades
[Kaart/pilt lk 15]
(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)
KAANAN
Megiddo
GILEAD
Dotan
Sekem
Peetel (Luus)
Ai
Jeruusalemm (Saalem)
Petlemm (Efrata)
Mamre
Hebron (Makpela)
Gerar
Beer-Seba
Soodom?
NEGEV
Rehobot?
[Mäed]
Morija
[Veekogud]
Soolameri
[Jõed]
Jordan
[Pilt]
Aabraham käis maa läbi risti ja põiki
[Kaart lk 18]
(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)
Troas
SAMOTRAAKE
Neapolis
Filipi
Amfipolis
Tessaloonika
Beroia
Ateena
Korintos
Efesos
Mileetos
ROODOS