Eraviisiline kuulutamine Mehhiko ingliskeelsel kuulutustööpõllul

PAULUS kasutas hästi aega, mil ta Ateenas oma reisikaaslasi ootas, tehes eraviisil kuulutustööd. Piibel teatab: „Ta kõneles ... turul iga päev nendega, keda ta kohtas” (Apostlite teod 17:17). Juudamaalt Galileasse rännates andis Jeesus kaevu ääres Samaaria naisele eraviisil tunnistust (Johannese 4:3–26). Kas sina kasutad igat võimalust, et rääkida head sõnumit Jumala Kuningriigist?

Mehhiko ingliskeelne kuulutustööpõld on eraviisil kuulutamiseks iseäranis sobiv. Turistid käivad kuurortides, üliõpilased vahetuvad ning Mehhikos pensionipõlve pidavad välismaalased veedavad aega parkides ja restoranides. Paljud inglise keelt kõnelevad Jehoova tunnistajad alustavad nendega oskuslikult vestlusi. Nad lausa otsivad võimalusi, et rääkida igaühega, kes näib olevat välismaalt või kes räägib inglise keelt. Vaadakem, kuidas nad seda teevad.

Mõnest välisriigist tulnud tunnistajad, kes teenivad ingliskeelsel kuulutustööpõllul, teevad tihti nii, et nad tutvustavad kõigepealt end inimestele, kes paistavad olevat välismaalt, ja küsivad siis, kust nad pärit on. See viib loogiliselt küsimuseni, mida tunnistaja Mehhikos teeb ja annab talle võimaluse kristlikke uskumusi jagada. Gloria, kes teenib Oaxacas ingliskeelsel kuulutustööpõllul, kus on suur vajadus, leiab, et sel moel on imelihtne vestlusi alustada. Kord kui Gloria oli pärast eraviisil kuulutustööd linnaväljakult koju minemas, peatas teda üks Inglismaalt tulnud abielupaar. Naine hüüatas: „Uskumatu, et ma näen Oaxaca tänavatel mustanahalist naist!” Gloria ei solvunud, vaid hakkas naerma ja seejärel vestlesid nad sellest, miks ta on Mehhikos. Naine kutsus Gloria enda juurde kohvi jooma. Pärast kokkulepet pakkus Gloria ajakirju „Vahitorn” ja „Ärgake!”, aga naine keeldus, lausudes, et ta on ateist. Gloria vastas, et ta vestleb meeleldi ateistidega ja kuulaks heameelega tema arvamust artikli kohta „Kas me vajame jumalakodasid?”. Naine nõustus, öeldes: „Kui te suudate panna mind arvamust muutma, siis see juba on midagi.” Neil oli kohvilauas veel mitmeid huvitavaid vestlusi. Hiljem läks paar tagasi Inglismaale, kuid mõtteid vahetati edasi elektronposti teel.

Ükskord alustas Gloria vestlust Washingtonist tulnud üliõpilase Saroniga, kes oli magistrikraadi omandamiseks  Oaxacas vabatahtlikuna aitamas põliselanikest naisi. Gloria kiitis Saronit tubli töö eest ja selgitas siis, miks tema Mehhikos on. Nii algas nende vahel tore vestlus, kus nad rääkisid Piiblist ja sellest, mida Jumal teeb nii vaeste kui ka teiste inimeste heaks. Saron lausus, et Ameerika Ühendriikides ei olnud ta kunagi tunnistajatega rääkinud, aga kummalisel kombel oli üks esimesi inimesi, keda ta Mehhikos kohtas, Jehoova tunnistaja! Saron oli nõus Piiblit uurima ja ta hakkas kohe käima kristlikel koosolekutel.

Soovist leida mingit laadi paradiisi, on paljud välismaalased asunud elama Mehhiko rannakuurortidesse. Laurel kasutab seda ära vestluste alustamisel Acapulcos. Ta küsib inimestelt, kas Acapulco meenutab neile rohkem paradiisi kui paik, kust nad on tulnud, ja mis neile siin meeldib. Seejärel ta selgitab, et peagi saab kogu maast tõeline paradiis. Ta alustas sel moel vestlust ühe Kanada naisega, keda ta veterinaararsti juures kohtas, ja see viis piibliuurimiseni. Kas selline pöördumine võiks olla mõjus ka sinu kodukohas?

Tänavail ja turgudel

Sageli saab tänavatel ja muudes avalikes paikades vestlust alustada küsimusega: „Kas te räägite inglise keelt?” Paljud mehhiklased oskavad inglise keelt, kas oma töö tõttu või kuna nad on elanud Ühendriikides.

Üks tunnistajast abielupaar pöördus ühe vanema naise poole, kes istus ratastoolis, mida lükkas põetaja. Nad küsisid naiselt, kas ta räägib inglise keelt. Naine vastas, et räägib, sest ta oli aastaid Ühendriikides elanud. Ta võttis vastu ajakirjad „Vahitorn” ja „Ärgake!”, mida ta polnud kunagi varem lugenud, ning andis neile oma nime ja aadressi. Kui tunnistajad seda naist, Consuelot nelja päeva pärast külastama läksid, nägid nad, et ta elab katoliku nunnade hooldekodus. Esmalt oli neil raske Consueloga kokku saada, sest nunnad olid umbusklikud ja ütlesid, et ta ei saa neid vastu võtta. Tunnistajad käisid peale, et nunnad annaksid Consuelole teada, et nad on seal ja tahavad teda tervitama tulla. Consuelo laskis abielupaari kohe sisse kutsuda. Tollest ajast peale on see 86-aastane naine nunnade halvustavatest märkustest hoolimata regulaarselt Piiblit uurinud. Samuti on ta käinud kristlikel koosolekutel.

Õpetussõnad 1:20 ütleb: „Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel.” Pane tähele, mis juhtus ühel San Miguel de Allende väljakul. Kord varahommikul pöördus Ralph ühe pingil istuva keskealise mehe poole. Mees oli väga üllatunud, et talle ajakirju „Vahitorn” ja „Ärgake!” pakuti ning ta jutustas Ralphile oma loo.

Ta oli Vietnami sõja veteran, kes oli sõjaväes saanud närvišoki, kuna teda vapustas see, et nägi kõikjal nii palju surma. Ta saadeti rindelt tagalasse, kus ta pidi pesema sõdurite surnukehasid, et neid Ühendriikidesse saatmiseks ette valmistada. Nüüd, 30 aastat  hiljem, kannatab ta ikka veel alaliste õudusunenägude all ja teda valdab hirmutunne. Tol hommikul pingil istudes oli ta teinud vaikse abipalve.

Veteran võttis vastu kirjanduse ja samuti kutse tulla kuningriigisaali. Pärast koosolekut ütles ta, et oli neil kahel tunnil kuningriigisaalis tundnud esimest korda 30 aasta jooksul rahu. Mees oli San Miguel de Allendes vaid paar nädalat, kuid ta uuris tunnistajatega mitmel korral Piiblit ja käis kõigil koosolekutel, enne kui ta koju tagasi läks. Korraldati nii, et tema piibliuurimine võiks jätkuda.

Eraviisil tunnistuse andmine tööl ja koolis

Kas sina oled teinud tööl teatavaks, et oled Jehoova tunnistaja? Adrián, kes üürib Cape San Lucas puhkajatele kortereid välja, tegi seda. Tema töökaaslane Judy jutustab, mis oli tulemus: „Kui keegi oleks kõigest kolm aastat tagasi mulle rääkinud, et minust saab Jehoova tunnistaja, oleksin öelnud: „Ei ilmaski!” Ent olin otsustanud hakata Piiblit lugema. Mõtlesin, et kui raske see ikka olla saab, mulle ju meeldib lugeda. Olin vist alles kuuenda lehekülje juures, kui mõistsin, et vajan abi. Ainus, kes mulle pähe tuli, oli töökaaslane Adrián. Temaga oli meeldiv vestelda, kuna ta oli töö juures ainus tõeliselt korralik inimene.” Adrián tegi Judyle kohe ettepaneku, et külastab teda koos oma pruudi Katiega ja vastab kõigile tema küsimustele. Katie hakkas Judyga Piiblit uurima ja ei läinud kaua, kui temast sai ristitud Jehoova tunnistaja.

Kuidas teha koolis eraviisil kuulutustööd? Kaks tunnistajat, kes võtsid ülikoolis hispaania keele tunde, puudusid ühe päeva, et viibida kristlikul kokkutulekul. Kui nad pärast tundi läksid, paluti neil hispaania keeles rääkida, mida nad olid teinud. Nad kasutasid võimalust ja andsid tunnistust hispaania keeles nii hästi, kui nad oskasid. Nende õpetajale Silviale pakkusid suurt huvi Piibli prohvetiennustused. Ta oli nõus inglise keeles Piiblit uurima ja nüüd on ta hea sõnumi kuulutaja. Ka mitu tema pereliiget uurib Piiblit. Silvia lausub: „Leidsin selle, mida olin terve elu otsinud.” Tõepoolest, eraviisil kuulutustöö kannab head vilja.

Muud võimalused

Külalislahkus võib viia tunnistuse andmiseni. Jim ja Gail, kes teenivad San Carloses, Sonora osariigis, veendusid selles. Kell kuus hommikul oli üks naine koertega jalutamas, ta peatus hetkeks ning imetles nende aeda. Jim ja Gail kutsusid ta sisse kohvi jooma. See oli esimene kord tema 60-aastase eluea jooksul, mil see naine kuulis midagi Jehoovast ja igavese elu väljavaatest. Temaga hakati Piiblit uurima.

 Adrienne kohtleb samuti võõraid lahkelt. Ta sõi parajasti ühes restoranis Cancúnis, kui tema juurde tuli üks poiss, kes küsis, kas ta on Kanadast pärit. Kuulnud, et nii see on, selgitas poiss, et ta aitab koos emaga teha oma õel kooli jaoks üht ettekannet kanadalastest. Poisi ema, kes oskas inglise keelt, tuli nende juurde. Kui Adrienne oli kannatlikult vastanud tema küsimustele kanadalaste kohta, ütles ta: „Ma tulin Kanadast siia elama ühel väga tähtsal põhjusel – et aidata inimestel Piiblit tundma õppida. Kas teie oleksite sellest huvitatud?” Naine oli. Kümne aasta eest oli ta kirikust lahkunud ja üritanud omal käel Piiblit uurida. Ta andis Adrienne’ile oma telefoninumbri ja aadressi ning nii algas meeldiv piibliuurimine.

„Viska oma leib vee peale”

Kui rääkida Piibli tõde igal võimalusel, siis saab tõenäoliselt anda tunnistust inimestele, kes ei ole Kuningriigi sõnumist suurt midagi kuulnud või kuulevad seda esimest korda. Ühes inimesi täis kohvikus sadamalinnas Zihuatanejos kutsus tunnistaja kaks välismaalast enda lauda, kuna kõik kohad olid kinni. See abielupaar oli juba seitsmendat aastat sõitmas oma jahiga ühest paigast teise. Nad laususid, et pole Jehoova tunnistajatest eriti heal arvamusel. Pärast kohvikus tutvumist külastas tunnistaja seda paari nende jahil ja kutsus nad endale külla. Nad võtsid tema käest 5 raamatut ja rohkem kui 20 ajakirja ning lubasid järgmises vahesadamas tunnistajad üles otsida.

Jeff ja Deb märkasid Cancúni ostukeskuse söögikohas üht perekonda, kellel oli imeilus väike tütar. Kui nad beebist juttu tegid, paluti neil lauda istuda ja nendega koos pitsat süüa. Selgus, et see perekond on tulnud Indiast. Nad ei olnud Jehoova tunnistajatest midagi kuulnud ega nende kirjandust näinud. Nad lahkusid ostukeskusest, kaasas mõned tunnistajate väljaanded.

Midagi samalaadset koges Jeff ühel saarel Yucatáni ranniku lähedal. Vastabiellunud hiina paar palus Jeffil end pildistada, mida too rõõmuga tegi. Ta sai teada, et kuigi nad olid viimased 12 aastat elanud Ühendriikides, ei olnud nad Jehoova tunnistajaid kunagi kohanud ega teadnud neist midagi! Seejärel oli neil väga meeldiv vestlus. Jeff julgustas neid tunnistajaid üles otsima, kui nad koju lähevad.

Samuti võib mõni eriline sündmus sinu kodukohas luua võimaluse eraviisil kuulutustööks. Kui Ameerika Ühendriikide president külastas Mehhiko presidenti tema rantšos Guanajuato lähedal, tuli igalt poolt maailmast reportereid seda sündmust kajastama. Üks tunnistajatest pere otsustas seda võimalust ära kasutada ja inglise keeles kuulutada. Vastukaja oli positiivne. Nad rääkisid ühe reporteriga, kes oli teinud reportaaže mitmest sõjast, sealhulgas ka Kosovos ja Kuveidis toimunuist. Reporter sõnas, et tema kolleeg, keda snaiper oli tulistanud, suri ta käte vahel. Kuulnud ülestõusmisest, tänas ta pisarsilmil Jumalat, et ta oli teada saanud, et elul on eesmärk. Reporter ütles, et kuigi ta seda tunnistajatest paari enam ei kohta, jääb Piibli hea sõnum ikka tema südamesse.

Nagu näha, on sedalaadi kuulutustöö tulemused sageli ettearvamatud. Tark kuningas Saalomongi lausus: „Viska oma leib vee peale, sest pikapeale sa leiad selle jälle!” Ta lisas: „Külva oma seemet hommikul ja ära lase oma käsi puhata õhtul, sest sa ei tea, mis õnnestub, kas see või teine, või tulevad mõlemad ühtlaselt head!” (Koguja 11:1, 6.) Jah, „viska oma leib vee peale” ja „külva oma seemet” ohtralt, nagu seda tegid Paulus, Jeesus ning need tänapäeva tunnistajad Mehhiko ingliskeelsel kuulutustööpõllul.