Kas arheoloogiline tõend Jeesuse olemasolu kohta?

„KIVISSE raiutud tõend Jeesuse kohta.” Nii teatati „Biblical Archaeology Review” (november/detsember 2002) kaanel, kus kujutati Iisraelist leitud lubjakivist luulaegast. Lühikesel ajavahemikul alates esimesest sajandist e.m.a kuni aastani 70 m.a.j kasutasid juudid laialdaselt luulaekaid. Eelmainitud leiu muutis eriti tähelepanuväärseks arameakeelne graveering ühel küljel. Õpetlased kinnitavad, et seal seisab: „Jakoobus, Joosepi poeg, Jeesuse vend.”

Piibli järgi oli Naatsareti Jeesusel vend Jakoobus, kes oli Maarja abikaasa Joosepi poeg. Kui Jeesus Kristus oma kodulinnas õpetas, küsisid hämmastunud kuulajad: „Eks tema ole see puusepa poeg? Eks ta ema nimetata Maarjaks ja ta vendi Jakoobuseks ja Jooseseks ja Siimonaks ja Juudaks? Ja eks ta õed kõik ole meie juures?” (Matteuse 13:54–56; Luuka 4:22; Johannese 6:42).

Graveering luulaekal sobib tõesti Naatsareti Jeesuse kirjeldusega. Kui graveeringul mainitud Jakoobus oli Jeesus Kristuse poolvend, siis on see „vanim piibliväline arheoloogiline tõend Jeesuse kohta”, väidab André Lemaire, muistsete raidkirjade asjatundja ja eespool mainitud „Biblical Archaeology Review’s” ilmunud artikli autor. Ajakirja toimetaja Hershel Shanks märgib, et luulaegas „on midagi käegakatsutavat ja nähtavat, mis ulatub tagasi tähtsaima isikuni, kes kunagi maa peal elanud”.

Ent kõik kolm nime, mida võib lugeda luulaeka graveeringult, olid esimesel sajandil tavalised. Seega on võimalik, et peale Jeesus Kristuse perekonna leidus veel perekondi, kuhu kuulusid Jakoobus, Joosep ja Jeesus. Lemaire’i hinnangul elas „Jeruusalemmas kahe põlvkonna vältel enne aastat 70 m.a.j ... tõenäoliselt umbes 20 inimest, keda võis kutsuda „Jakoobuseks, Joosepi pojaks, Jeesuse vennaks” ”. Siiski on tema arvamuse järgi ülimalt tõenäoline, et luulaekal mainitud Jakoobus oli Jeesus Kristuse poolvend.

Ühel teisel mõjuval põhjusel arvavad mõned, et graveeringul mainitud Jakoobus oli Jeesus Kristuse poolvend. Kuigi niisugustel graveeringutel oli tavaks mainida kadunu isa, nimetati väga harva venda. Sellepärast usuvad mõned õpetlased, et Jeesus pidi olema keegi tähtis isik, ja see  viib nende mõtted kristluse rajajale Jeesus Kristusele.

Kas luulaegas on ehtne?

Mida kujutab endast luulaegas? See on laegas ehk kirst, kuhu pandi surnud inimese luud pärast seda, kui keha oli hauakoopas kõdunenud. Jeruusalemma ümbruse matmispaikadest on röövitud palju luulaekaid. Jakoobuse graveeringuga laegas ilmus välja ühel muististe turul, mitte aga ametlikul väljakaevamisplatsil. Artefakti omanik olevat ostnud selle mõnesaja dollari eest 1970. aastatel. Seega on luulaeka päritolu ümbritsetud saladuskattega. „Kui ei osata öelda, kust artefakt leiti ja kus ta on olnud ligi 2000 aastat, pole lihtne ühendada eset sellel mainitud inimestega,” ütleb professor Bruce Chilton Bardi kolledžist New Yorgi osariigis.

Et korvata arheoloogilise tausta puudumist, saatis André Lemaire laeka Iisraeli geoloogiateenistusse. Uurijad tegid kindlaks, et luulaegas valmistati lubjakivist esimesel või teisel sajandil m.a.j. Nende teatel „ei leitud mingit märki nüüdisaegse tööriista või -vahendi kasutamisest”. Piibliõpetlased, keda „The New York Times” intervjueeris, olid siiski arvamusel, et „Jeesusele viitav kaudne tõend võib küll olla kaalukas, aga on sellest hoolimata ikkagi kaudne”.

Ajakiri „Time” märkis, et „vaevalt mõni haritud inimene kahtleks tänapäeval Jeesuse ajaloolisuses”. Sellest hoolimata peaks paljude arvates lisaks Piiblile leiduma veel tõendeid Jeesuse olemasolu kohta. Kas inimese usk Jeesus Kristusesse peaks põhinema arheoloogial? Mis kinnitab „tähtsaima isiku, kes kunagi maa peal elanud”, ajaloolisust?

[Piltide allikaviited lk 3]

Vasakul, Jakoobuse luulaegas: AFP PHOTO/J.P. Moczulski; paremal, graveering: AFP PHOTO/HO