Kas sa mäletad?

Kas sulle meeldis lugeda „Vahitorni” viimaseid numbreid? Proovi, kas oskad vastata järgmistele küsimustele:

• Mida me võime õppida Saafani perekonnalt?

Saafan oli Juuda kuninga Joosija kirjutaja ja sekretär. Olles üks kuningriigi mõjukaid mehi, toetas Saafan kuninga hoogtegevust, et taastada õige kummardamine. Kaks Saafani poega olid lojaalsed prohvet Jeremijale. Veel üks poeg ja kaks pojapoega kasutasid samuti oma mõjuvõimu õige kummardamise heaks. Meie peaksime samamoodi kasutama oma vahendeid ja mõjuvõimu õige kummardamise toetamiseks. (15/12, lk 19–22.)

• Kuidas on Irene Hochstenbach tulnud toime raske puudega ja saanud Jehoovat teenida?

Kui ta oli 7-aastane, kaotas ta kuulmise. Kuigi ta on kurt, on ta õppinud teistega suhtlema ja reisib nüüd koos abikaasaga (reisiv ülevaataja), kui too Hollandi kogudusi teenib. (1/1, lk 23–26.)

• Millised kaks uut uurimise abivahendit anti välja „Innukate Kuningriigi kuulutajate” piirkonnakonventidel?

Kristlased kõikjal maailmas rõõmustasid, kui said raamatu „Kummarda ainsat tõelist Jumalat”, mis on mõeldud uurimiseks huvilistega, kes on raamatu „Tundmine, mis viib igavesse ellu” läbi uurinud. Teine uus väljaanne on „Tule Jehoova ligi”, mis keskendub Jehoova omadustele ja tegudele. See näitab ka, kuidas me saame teda nende omaduste ilmutamisel jäljendada. (15/1, lk 23–24.)

• Mida mõeldakse kirjakohaga Õpetussõnad 12:5: „Õiglaste mõtted on õiged”?

Head inimesed isegi mõtlevad moraalselt puhtalt ja nende mõtted on suunatud erapooletutele ja õiglastele asjadele. Kuna õiglaste isikute ajendiks on armastus Jumala ja kaasinimeste vastu, on nende kavatsused head. (15/1, lk 30.)

• Mis aitab inimesel arendada tasakaalukat suhtumist töösse?

On kasulik õppida juba lapsena tööd austama. Piibel õhutab meid rakendama head tööeetikat ja hoiduma nii laiskusest (Õpetussõnad 20:4). Ühtlasi innustab Piibel kristlasi mitte olema tööga liigselt hõivatud. Meil tuleks mõista, et Jumala teenimine väärib meie elus tähtsaimat kohta (1. Korintlastele 7:29–31). Peale selle on tõelised kristlased kindlad, et Jumal ei jäta neid maha. (1/2, lk 4–6.)

• Kus mainitakse Piiblis esimest korda altarit?

Seda tehakse kirjakohas 1. Moosese 8:20, kus viidatakse altarile, mille ehitas Noa, kui ta pärast veeuputust laevast väljus. Tõenäoliselt kasutasid Kain ja Aabel ohvreid tuues altareid (1. Moosese 4:3, 4). (15/2, lk 28.)

• Kuidas kasutavad mõned kristlased muutunud olukorda hästi ära?

Mõni on saanud teenistuses rohkem osaleda muudatuste tõttu töökohal või on ise muudatusi teinud. Teised on suurendanud teenistuseks kasutatavat aega ja on võtnud vastu teenistuseesõigusi, kui nende perekonnakohustused on vähenenud, näiteks, kui nende lapsed on täiskasvanuks saanud ja abiellunud. (1/3, lk 19–22.)

• Kuidas aitavad näited Joonast ja apostel Peetrusest meil vaadata teistele nii nagu Jehoova?

Nii Joonal kui Peetrusel oli puudusi mõtlemises ja selles, kuidas nad reageerisid, kui nende usk ja kuulekus katsele pandi. Sellegipoolest nägi Jehoova nende häid omadusi ja kasutas neid edaspidigi oma teenistuses. Kui teised meid solvavad või valmistavad meile pettumuse, võime keskenduda headele omadustele, mis meile varem nende juures meeldisid, ja heale, mida Jumal neis näeb. (15/3, lk 16–19.)

• Miks on mitmes piiblitõlkes Laulude raamatul erisugune numeratsioon?

Heebreakeelsel Laulude raamatul ja selle kreekakeelsel tõlkel Septuagintas on erisugune numeratsioon. Paljud hilisemad tõlked võivad erineda sõltuvalt sellest, kas nad põhinevad heebreakeelsel tekstil või Septuagintal. (1/4, lk 31.)