Rõõmsad oma pääste Jumalas
Rõõmsad oma pääste Jumalas
„Ometi rõõmutsen mina Jehoovas, hõiskan oma pääste Jumalas!” (HABAKUK 3:18)
1. Millise nägemuse sai Taaniel enne Babüloni langemist aastal 539 e.m.a.?
ROHKEM kui kümme aastat enne Babüloni langemist aastal 539 e.m.a. nägi eakas prohvet Taaniel meelierutavat nägemust. See nägemus ennustas maailmasündmusi, mis viivad välja otsustava sõjani Jehoova vaenlaste ja tema määratud Kuninga Jeesuse Kristuse vahel. Milline oli Taanieli reaktsioon? Ta ütles: „Olin ... haige; ... ma olin kohkunud nägemuse pärast” (Taaniel 8:27).
2. Millist kokkupõrget nägi Taaniel nägemuses ja milliseid tundeid selle lähedalolek sinus tekitab?
2 Kuidas on lugu meiega? Me oleme ajavoolus palju kaugemale jõudnud. Kuidas me reageerime, kui tajume, et Taanieli nähtud kokkupõrge, Jumala sõda Harmagedoon, on väga lähedal? Kuidas me käitume, kui mõistame, et Habakuki prohvetiennustuses paljastatud kurjus on nii laialt levinud, et Jumala vaenlaste häving on möödapääsmatu? Tõenäoliselt tunneme end samamoodi nagu Habakuk, kelle tunded ilmnevad hästi tema prohvetliku raamatu 3. peatükist.
Habakuk palub Jumalalt halastust
3. Kelle eest Habakuk palvetas ja kuidas võivad tema sõnad meid puudutada?
3 Habakuki 3. peatükk on palve. Esimeses salmis nimetatakse seda ka kaebelauluks. Prohveti palve näib olevat esitatud iseenda eest. Tegelikult aga palvetab Habakuk Jumala valitud rahva eest. Tänapäeval on see palve väga tähendusrikas Jumala rahvale, kes teeb Kuningriigi kuulutustööd. Kui loeme Habakuki 3. peatükki seda tõsiasja meeles pidades, leiame selle sõnadest nii kurjakuulutavat kui rõõmustavat. Habakuki palve ehk kaebelaul annab meile mõjuvaid põhjusi olla rõõmsad Jehoovas, oma pääste Jumalas.
4. Mis tekitas Habakukis kartust ja millisel moel Jumal oma väge kindlasti kasutab?
4 Nagu märgitud kahes eelnevas artiklis, valitses Habakuki päevil Juudamaal väga kehv olukord. Kuid Jumal teatas, et ta ei lase sellel olukorral kesta, vaid tegutseb nagu muistegi. Pole ime, et prohvet hüüdis Jehoovale (EP 97): „Ma olen kuulnud su sõnumit, ma kardan su tegu, Issand”! Mida ta sellega mõtles? Jehoova sõnum kujutas endast kirjalikku ülestähendust Jumala vägevatest tegudest, mis ta oli teinud näiteks Punase mere ääres, kõrbes ja Jeerikos. Habakukile olid need teod hästi teada ja need tekitasid temas kartust, sest ta teadis, et Jumal kasutab oma vaenlaste vastu taas oma suurt väge. Kui näeme praegusaja inimkonna kurjust, teame ka meie, et Jehoova hakkab tegutsema, nagu ta tegi seda muistsel ajal. Kas see sisendab meisse kartust? Kindlasti! Vaatamata sellele palume nagu Habakuk: „Ligemail aastail lase see sündida, ligemail aastail ilmuta! Vihas mõtle halastusele!” (Habakuk 3:2). Meie soov on, et määratud ajal, „ligemail aastail”, kasutaks Jumal taas oma imelist väge, ja et ta samal ajal peaks meeles osutada halastust neile, kes teda armastavad.
Jehoova astub sõtta!
5. Mis mõttes ’Jumal tuli Teemanist’ ja millele see osutab seoses Harmagedooniga?
5 Mis saab siis, kui Jehoova võtab kuulda meie palvet halastuse järele? Vastuse annab Habakuk 3:3, 4. Esiteks ütleb prohvet: „Jumal tuleb Teemanist, Püha Paarani mäelt!” Prohvet Moosese päevil läbis Iisrael Teemani ja Paarani, liikudes läbi kõrbe Kaanani suunas. Arvuka Iisraeli rahva rännaku ajal tundus, et ka Jehoova on liikvel ning miski ei suuda teda peatada. Pisut enne oma surma ütles Mooses: „Jehoova tuli Siinailt ja säras oma Seirist; ta paistis Paarani mäelt, ta tuli Kaadesisse Meribast [„ja temaga koos olid pühad [inglite] müriaadid”, UM]” (5. Moosese 33:2). Kui Jehoova astub oma vaenlaste vastu Harmagedoonis, ilmneb samuti tema piiritu vägi.
6. Mida näevad tähelepanelikud kristlased lisaks Jumala hiilgusele?
6 Habakuk ütleb veel: „[Jehoova] aulikkus katab taevaid ja maa on täis tema kiitust! Tema all on nagu valguse sära.” Milline suurejooneline vaatepilt! Tõsi, inimesed ei saa vaadata Jehoova Jumalat ja jääda elama (2. Moosese 33:20). Kuid ustavate jumalateenrite südame silmis peegeldub imetlus, kui nad mõtlevad tema suursugususele (Efeslastele 1:18). Lisaks Jehoova hiilgusele näevad tähelepanelikud kristlased veel midagi. Habakuk 3:4 jätkub (UM): „Tema käest lähtus kaks kiirt ja seal peitus ta jõud.” Tõesti, me näeme, et Jehoova on valmis tegutsema, kasutades oma võimu ja väe paremat kätt.
7. Mida tähendab Jumala võidumarss neile, kes tema vastu mässavad?
7 Jumala võidumarss tähendab hukatust neile, kes tema vastu mässavad. Habakuk 3:5 ütleb: „Tema ees käib katk ja tema kannul tuleb taud!” Aastal 1473 e.m.a., kui iisraellased olid Tõotatud Maa lähedal, tõstsid paljud mässu, käitudes ebamoraalselt ja hakates kummardama ebajumalaid. Tagajärjeks oli see, et üle 20 000 inimese suri Jumala saadetud taudi (4. Moosese 25:1–9). Lähitulevikus, kui Jehoova astub ’kõigeväelise Jumala suure päeva sõtta’, peavad tema tahte vastu mässajad samamoodi oma pattude eest karistust kandma. Mõningad neist võivad isegi otseselt taudidesse surra (Ilmutuse 16:14, 16).
8. Mis ootab ees Jumala vaenlasi vastavalt sellele, mida ütleb Habakuk 3:6?
8 Kuula nüüd, kuidas prohvet kirjeldab üksikasjalikult vägede Jehoovat tegutsemas. Habakuk 3:6 on kirjas: „Tema [Jehoova Jumal] seisab ja mõõdab maad, tema vaatab ja paneb rahvad võpatama! Purunevad igavesed mäed, vajuvad ürgsed künkad, tema igavesed teed!” Algul Jehoova „seisab” nagu väepealik, kes lahinguvälja üle vaatab. Tema vastased värisevad hirmust. Nad näevad, kes on nende vastane, nad on šokeeritud ning võpatavad ärevusest. Jeesus ennustas, et sel ajal „hakkavad kõik rahva suguvõsad maa peal halisema” (Matteuse 24:30). Nad mõistavad liiga hilja, et Jehoova vastu ei saa keegi. Inimeste organisatsioonid – isegi need, mis paistavad nii kindlad nagu „igavesed mäed” ja „ürgsed künkad” – varisevad kokku. Jumal tegutseb nagu muistsel ajal, need on tema „igavesed teed”.
9., 10. Mida tuletab meile meelde Habakuk 3:7–11?
9 Jehoova ’on vihastunud’ oma vaenlaste peale. Milliseid sõjariistu ta kasutab oma suures sõjas? Kuula, kuidas prohvet neid kirjeldab: „Sina paljastad oma ammu täiesti, varustad oma vibunööri nooltega! Sina lõhestad jõgedega maa! Mäed näevad sind, on nagu sünnitusvaevas, pilved kallavad vett, põhjavesi teeb häält, tõstab kõrgele oma käed! Päike, kuu jäävad oma valitsuspaika: nad lähevad sinna su valguse noolte, su välkuvate piikide sära tõttu!” (Habakuk 3:7–11).
10 Joosua päevil pani Jehoova oma hämmastava väe avaldusena päikese ja kuu paigal seisma (Joosua 10:12–14). Habakuki sõnad tuletavad meile meelde, et samasugune vägi on Jehoova käsutuses ka Harmagedoonis. Aastal 1513 e.m.a. näitas Jehoova oma võimu vetesügavuse üle, kui ta hävitas vaarao armee Punases meres. Nelikümmend aastat hiljem ei takistanud vett tulvil Jordani jõgi vähimalgi määral Iisraeli võidukat sissetungi Tõotatud Maale (Joosua 3:15–17). Naisprohvet Deboora päevil pühkisid tulvaveed minema Iisraeli vaenlase Siisera sõjavankrid (Kohtumõistjate 5:21). Needsamad jõud – uputus, tulvavesi ja vetesügavus – on Jehoova käsutuses Harmagedooniski. Samuti on kõu ja äike tema käes nagu piigid või tupetäis nooli.
11. Mis juhtub siis, kui Jehoova oma suure väe täielikult valla päästab?
11 See on tõesti aukartustäratav, kui Jehoova oma suure väe täielikult valla päästab. Habakuki sõnad viitavad sellele, et öö muutub päevaks ja päev on valgem kui päiksevalguses. Ükskõik kas see inspireeritud prohvetlik kirjeldus Harmagedoonist on sõnasõnaline või sümboolne, üks on kindel: Jehoova saavutab võidu ja ükski vaenlane ei pääse pakku.
Jumala rahvale on pääste tagatud!
12. Mida teeb Jumal oma vaenlastega, aga kes päästetakse?
12 Prohveti kirjeldus jätkub sellega, kuidas Jehoova hävitab oma vaenlased. Habakuk 3:12 annab teada: „Sajatades sa sammud maal, vihas peksad rahvaid nagu reht!” Siiski ei hävita Jehoova huupi. Osa inimesi pääseb. Habakuk 3:13 ütleb: „Sa lähed aitama oma rahvast, abiks oma võitule!” Jah, Jehoova päästab oma ustavad võitud sulased. Suure Baabüloni, ülemaailmse valereligiooni impeeriumi häving on siis lõplik. Tänapäeval aga püüavad rahvad puhast jumalakummardamist minema pühkida. Peagi ründab Jehoova teenijaid Goog Maagoogi maalt oma väehulkadega (Hesekiel 38:1–39:13; Ilmutuse 17:1–5, 16–18). Kas see saatanlik rünnak läheb korda? Ei lähe! Jehoova peksab siis vihas oma vaenlasi nagu reht, sõtkudes neid jalge alla nagu vilja rehepõrandal. Kuid ta päästab need, kes kummardavad teda vaimus ja tões (Johannese 4:24).
13. Kuidas läheb täide Habakuk 3:13?
13 Kurjade täielikku hävitamist ennustatakse nende sõnadega: „Õela koja peamehe peksad sa [Jehoova] maha; sa võtad alasti aluse kaelast saadik” (Habakuk 3:13, SP). See „koda” on Kurat-Saatana mõju all kujunenud kuri maailmakorraldus. See variseb täielikult kokku. Selle „peamees” ehk jumalavastased juhid lüüakse puruks. Kogu selle toestik hävitatakse kuni alusteni. Seda ei eksisteeri enam. Milline kergendus see küll on!
14.–16. Mis juhtub Jehoova rahva ja tema vaenlastega vastavalt kirjakohale Habakuk 3:14, 15?
14 Nende read, kes püüavad hävitada Jehoova „võitut”, paisatakse Harmagedooni lahinguväljal segi. Nagu on kirjas Habakuk 3:14, 15, räägib prohvet Jumala kohta: „Sa läbistad oma nooltega nende pea, kes tõttavad mind laiali pillutama; nad hõiskavad, otsekui neelaksid nad viletsaid salamahti” (EP 97). „Sa tallad merd oma hobustega; suured veed vahutavad” (SP).
15 Kui Habakuk ütleb, et ratsanikud „tõttavad mind laiali pillutama”, räägib ta sellest, mis Jehoova võitud teenijatele osaks saab. Nagu varitsevad teeröövlid, kargavad rahvad Jumala kummardajate kallale, et neid hävitada. Need Jumala ja tema rahva vaenlased „hõiskavad”, olles kindlad oma edus. Ustavad kristlased paistavad nõrgad, „viletsad”. Ent kui Jumala vastaste väed alustavad rünnakut, paneb Jehoova nad pöörama oma relvi nende endi vastu. Nad ründavad oma relvade ehk „nooltega” omaenda sõjamehi.
16 Tulemas on veel muudki. Jehoova kasutab oma vaenlaste lõplikuks hävitamiseks üleinimlikke vaimseid jõude. Jeesuse Kristuse juhitava taevase väe „hobustega” tungib ta võidukalt peale läbi „mere” ja „suurte vete”, see tähendab, läbi voogava vaenuliku inimmassi (Ilmutuse 19:11–21). Siis kaotatakse kurjad maa pealt. Milline jumaliku väe ja õigluse võimas avaldus!
Jehoova päev tuleb!
17. a) Miks me võime kindlad olla, et Habakuki sõnad lähevad täide? b) Kuidas me võime Habakuki sarnaselt oodata Jehoova suurt päeva?
17 Me võime olla kindlad, et Habakuki sõnad lähevad peagi täide. Need ei jää hiljaks. Mida selle ette teadmine sind tegema ajendab? Pea meeles, et Habakuk kirjutas oma sõnumi Jumalast inspireerituna. Jehoova hakkab tegutsema ja siis laastatakse maa. Pole midagi imestada, et prohvet kirjutas: „Ma kuulen seda ja mu ihu väriseb, hääl paneb vabisema mu huuled, mädanik tungib mu luudesse ja mu põlved värisevad, aga ma ootan, kuni hädaaeg tuleb selle rahva üle, kes on tulnud meile kallale” (Habakuk 3:16, EP 97). On mõistetav, et Habakuk oli väga suures ärevuses. Ent kas tema usk lõi kõikuma? Sugugi mitte! Ta oli valmis ootama vaikselt Jehoova suurt päeva (2. Peetruse 3:11, 12). Kas selline pole ka meie hoiak? Kindlasti on! Me usume kindlalt, et Habakuki prohvetiennustus läheb täide. Ent kuni selle ajani ootame kannatlikult.
18. Milline oli Habakuki hoiak, ehkki ta aimas ette raskusi?
18 Sõda toob alati kaasa raskusi – ka neile, kes lõpuks võidu saavutavad. Toit võib otsa lõppeda. Omandist võib ilma jääda. Elamistingimused võivad halveneda. Kuidas me reageerime, kui see meiega juhtub? Habakukil oli kiiduväärt hoiak, nagu ilmneb tema sõnadest: „Kuigi viigipuu ei õitse ja viinapuudel pole vilja, õlipuu saak äpardub ja põllud ei anna toidust, pudulojused kaovad tarast ja veiseid pole karjaaedades, ometi rõõmutsen mina Jehoovas, hõiskan oma pääste Jumalas!” (Habakuk 3:17, 18). Habakuk oli realist ja aimas ette raskusi, näiteks nälga. Siiski ei kaotanud ta kunagi oma rõõmu Jehoovas, oma pääste Jumalas.
19. Milliseid raskusi kogevad paljud kristlased, aga milles me võime kindlad olla, kui paneme Jehoova oma elus esikohale?
19 Tänapäeval, juba enne Jehoova sõda kurjade vastu, kannatavad paljud ränka kitsikust. Jeesus ennustas, et sõjad, näljahädad, maavärisemised ja haigused on osa tema kuninglikus väes juuresoleku tundemärgist (Matteuse 24:3–14; Luuka 21:10, 11). Paljud meie usukaaslased elavad maades, mida tema sõnade täideminek tõsiselt puudutab, ning nad kogevad seetõttu suuri raskusi. Teised kristlased võivad samasuguseid raskusi kogeda tulevikus. On täiesti võimalik, et paljude teistegi jaoks meie hulgast „viigipuu ei õitse”, enne kui tuleb lõpp. Ent me teame, miks need asjad sünnivad, ja see annab meile jõudu. Pealegi on Jumal meile toeks. Jeesus tõotas: „Otsige esiti Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!” (Matteuse 6:33). See ei garanteeri meile mugavat elu, kuid see kinnitab, et kui seame Jehoova esikohale, kannab ta meie eest hoolt (Laul 37:25).
20. Mida me peaksime otsusekindlalt tegema, hoolimata ajutistest raskustest?
20 Mis tahes ajutisi raskusi meil ka ei tuleks kogeda, ei kaota me usku Jehoova päästejõusse. Paljud meie vennad ja õed Aafrikas, Ida-Euroopas ja mujalgi kogevad ülisuuri raskusi, kuid ikka ’rõõmutsevad Jehoovas’. Ärgem meiegi kunagi lakakem seda tegemast. Pidagem meeles, et Suverään Issand Jehoova on meie jõud (Habakuk 3:19). Ta ei jäta meid kunagi hätta. Harmagedoon tuleb kindlasti ja selle järel Jumala tõotatud uus maailm (2. Peetruse 3:13). Siis „maa saab täis Jehoova au tundmist – otsekui veed katavad merepõhja” (Habakuk 2:14). Kuni selle imetoreda ajani järgigem Habakuki head eeskuju. Ärgem eales lakakem ’rõõmutsemast Jehoovas, hõiskamast oma pääste Jumalas’!
Kas sa mäletad?
• Kuidas võib Habakuki palve meid mõjutada?
• Miks Jehoova astub sõtta?
• Mida ütleb Habakuki prohvetiennustus pääste kohta?
• Millise hoiakuga peaksime ootama Jehoova suurt päeva?
[Küsimused]
[Pilt lk 23]
Kas sa tead, missuguseid jõude kasutab Jumal kurjade vastu Harmagedoonis?