Pole mingit põhjust arvata, et nad polnud enam Jeesusele meelepärased või et nad olid ta hüljanud. Jeesus lihtsalt soovis olla sel õhtul koos oma apostlitega.

Kaksteist apostlit valis Jeesus välja oma paljude järelkäijate hulgast. (Luuka 6:12–16.) Galileas olles „kutsus Jeesus kokku need kaksteist” ja „saatis nad Jumala kuningriiki kuulutama ja inimesi terveks tegema”. (Luuka 9:1–6.) Hiljem Juudamaal olles valis ta välja „veel 70 jüngrit ning saatis nad kahekaupa enda ees igasse linna ja paika, kuhu ta ka ise kavatses minna”. (Luuka 9:51; 10:1.) Seega olid nii apostlid kui ka need 70 jüngrit kõik Jeesuse ustavad järelkäijad, kes rääkisid eri paikades sedasama sõnumit, mida temagi.

Juudid, kellest said Jeesuse jüngrid, pidasid igal aastal paasapüha ja tegid seda ilmselt pereringis. (2. Moos. 12:6–11, 17–20.) Mõni aeg enne surma, kui Jeesus valmistus oma viimaseks paasapühaks, ei kutsunud ta kokku mitte kõiki oma jüngreid Juudamaalt, Galileast ja Pereast. Ta läks Jeruusalemma vaid koos apostlitega. Ta ütles neile: „Ma olen igatsenud süüa seda paasatoitu koos teiega, enne kui ma kannatan.” (Luuka 22:15.) On selge, et Jeesus soovis sel õhtul olla koos nendega.

See oli täiesti mõistetav. Peagi pidi Jeesus surema kui „Jumala Tall, kes võtab ära maailma patu”. (Joh. 1:29.) See pidi juhtuma Jeruusalemmas, kus juba kaua aega oli Jehoovale ohvreid toodud. Jeesuse ohver oli aga midagi palju enamat kui paasaohver, mida iisraellased sõid ööl, mil Jehoova nad Egiptusest välja tõi. See pidi vabastama patust ja surmast kogu inimkonna. (1. Kor. 5:7, 8.) Tänu Jeesuse ohvrile said kaheteistkümnest apostlist kristliku koguduse aluskivid. (Efesl. 2:20–22.) On huvitav, et pühal linnal Jeruusalemmal on „12 aluskivi ja nende peal Talle 12 apostli nimed”. (Ilm. 21:10–14.) Apostlitel on Jumala eesmärgis tõesti tähtis roll. Seega on arusaadav, et Jeesus soovis olla oma viimasel paasapühal ja sellele järgnenud Isanda õhtusöömaajal koos nendega.

Ei need 70 ega ka teised jüngrid polnud sel õhtul koos Jeesusega. Ent nii kõik Jeesuse tolleaegsed ustavad järelkäijad kui ka need, kellest hiljem on saanud võitud kristlased, on selle kuningriigilepingu osalised, mille Jeesus tol õhtul oma apostlitega sõlmis. (Luuka 22:29, 30.)