1. Miks tasub eakamatelt õppida?

 ME KÕIK vajame oluliste otsuste tegemisel nõu ja juhatust. Tarka nõu võime saada näiteks kogudusevanematelt ja teistelt küpsetelt kristlastelt. Kui nad on meist hulga vanemad, ei peaks me nende nõuandeid automaatselt kõrvale heitma, mõeldes, et need on ajast ja arust. Jehoova soovib, et me eakatelt õpiksime. On neil olnud ju meist palju rohkem aega, et omandada kogemusi, mõistmist ja tarkust. (Iiob 12:12.)

2. Millest selles artiklis juttu tuleb?

² Jehoova on läbi aegade andnud oma teenijatele kasulikke juhtnööre eakate kaudu. Näiteks Mooses, Taavet ja apostel Johannes jagasid kogutud elutarkusi noorematega. Nad elasid eri aegadel ja erinevas olustikus, kuid nad kõik rõhutasid, kui tähtis on Jumalale kuuletuda. Jehoova lasi nende sõnad piiblisse kirja panna, et me kõik, nii noored kui ka vanad, võiksime neist õppida. (Rooml. 15:4; 2. Tim. 3:16.) Selles artiklis tuleb juttu sellest, mida need kolm meest oma elukogemuse põhjal rääkisid ja mida me võime nende sõnadest kõrva taha panna.

„TE VÕITE KAUA ELADA”

3. Mida oli Mooses oma elu jooksul näinud ja teinud?

³ Moosesel oli rikkalik elukogemus. Ta teenis Jehoovat  ihu ja hingega kui prohvet, kohtumõistja, väejuht ja ajalookirjutaja. Kui ta Iisraeli rahvast Egiptuse orjapõlvest välja viis, nägi ta oma silmaga suurt hulka Jehoova imesid. Lisaks kirjutas ta püha vaimu mõjutusel piibli viis esimest raamatut, 90. laulu ja võimalik, et ka 91. laulu. Tõenäoliselt kirjutas ta ka Iiobi raamatu.

4. Kellega Mooses elutarkust jagas ja miks?

⁴ Veidi enne seda, kui Mooses 120-aastaselt suri, kutsus ta iisraellased kokku ning meenutas neile, mida kõike nad olid oma elu jooksul näinud ja kogenud. Osa tema kuulajaist oli noorena olnud tunnistajaks paljudele Jehoova tunnustähtedele ja imedele ning sellele, kuidas Jehoova oli Egiptusemaa üle kohut mõistnud. (2. Moos. 7:3, 4.) Nad olid tulnud kuiva jalaga läbi Punase mere ja näinud, kuidas vaarao sõjavägi leidis oma märja haua. (2. Moos. 14:29–31.) Kõrberännakul olid nad kogenud Jehoova kaitset ja hoolt. (5. Moos. 8:3, 4.) Nüüd olid iisraellased kohe-kohe minemas tõotatud maale ning Mooses kasutas veel viimast võimalust, et neile üht-teist südamele panna. a

5. Mida Mooses iisraellastele kinnitas? (5. Moos. 30:19, 20.)

⁵ Mida Mooses ütles? (Loe 5. Moosese 30:19, 20.) Iisraellastel olid võrratud tulevikuväljavaated. Mooses kinnitas neile, et kui neil on Jehoova õnnistus, jäävad nad tõotatud maale kauaks ajaks. Ja mida kõike sel maal ei leidunud! Mooses loetles sealseid rikkusi: „Suured ja ilusad linnad, mida teie pole ehitanud, majad täis kõike head, mille nimel teie pole vaeva näinud, veemahutid, mida teie pole raiunud, ning viinamäed ja õlipuud, mida teie pole istutanud.” (5. Moos. 6:10, 11.)

6. Miks lubas Jehoova assüürlastel ja babüloonlastel Iisraeli vallutada?

⁶ Ent Moosese sõnad kätkesid endas ka manitsust. Ta ütles, et iisraellased võivad küllusemaal kaua elada vaid juhul, kui nad Jehoovale kuuletuvad. Mooses õhutas neid valima elu. Neil tuli kuulda võtta Jehoova häält ja hoida tema poole, tema külge lausa klammerduda. (5. Moos. 30:20, allmärkus.) Kahjuks aga hülgasid iisraellased oma Jumala. Seepärast lubas ta assüürlastel ja hiljem ka babüloonlastel nende maa vallutada ning nad pagendusse viia. (2. Kun. 17:6–8, 13, 14; 2. Ajar. 36:15–17, 20.)

7. Mida me Moosese sõnadest õpime? (Vaata ka pilti.)

⁷ Mida me sellest õpime? Jumalale kuuletumine viib ellu. Justnagu iisraellased olid kohe-kohe jõudmas tõotatud maale, nii oleme meie vaid sammukese kaugusel uuest maailmast, kus näeme kõigi Jumala tõotuste täitumist. Maa saab paradiisiks. (Jes. 35:1; Luuka 23:43.) Saatanat ja deemoneid  pole enam. (Ilm. 20:2, 3.) Pole ka religioone, kes inimesi eksitaksid, ega valitsusi, kes oma alamaid rõhuksid. (Ilm. 17:16; Ilm. 19:19, 20.) Paradiisis pole kohta mässumeelsetele inimestele. (Laul 37:10, 11.) Kõik maa elanikud kuuletuvad Jehoova seadustele, mis edendavad ühtsust ja rahu. Ühiskonnas valitseb armastus ja usaldus. (Jes. 11:9.) Mis eriti tore, kui me Jehoovale kuuletume, võime elada paradiisis mitte vaid mõnisada aastat, vaid lausa igavesti. (Laul 37:29; Joh. 3:16.)

8. Kuidas aitas igavese elu tõotus üht kauaaegset misjonäri? (Juuda 20, 21.)

⁸ Kui hoiame igavese elu tõotust meeles, siis klammerdume Jehoova külge, ükskõik mis katsumustesse me ka ei satuks. (Loe Juuda 20, 21.) Samuti annab see tulevikulootus meile jõudu oma nõrkustega võidelda. Üks Aafrikas teeniv kauaaegne misjonär, kes pidas võitlust ühe patuse kalduvusega, ütles: „Andsin endale aru, et kaalul on ju igavene elu. See andis mulle otsustavust võitlust jätkata ja Jehoovalt abi anuda. Tänu talle olen oma probleemi kontrolli alla saanud.”

„KUULETU ..., ET SIND SAADAKS EDU”

9. Milliseid katsumusi Taavetil oli?

⁹ Taavet oli võimas kuningas, aga ka muusik, luuletaja, sõjamees ja prohvet. Katsumusi oli tal rohkem kui küll. Enne troonile tõusmist pidi ta hulk aastaid põgenema kuningas Sauli eest, kes teda suurest kadedusest tappa tahtis. Pärast kuningaks saamist tuli tal põgeneda oma poja Absalomi eest, kes ihkas teda troonilt kukutada. Kõigist raskustest ja tõsistest eksimustest hoolimata oli Taavet elu lõpuni Jumalale ustav. Jehoova nimetas teda meheks, kes on talle südame järele. Seega, Taaveti elutarkusi tasub tähele panna. (1. Kun. 15:5; Ap. t. 13:22.)

10. Miks andis Taavet Saalomonile nõu?

¹⁰ Jehoova oli valinud Taaveti troonipärijaks tema poja Saalomoni. Saalomonil tuli hoida au sees õiget jumalateenimist ja ehitada Jehoovale tempel. (1. Ajar. 22:5.) Taavet teadis, et Saalomon peab kuningaametis rinda pistma raskustega, ning andis talle hüva nõu.

11. Millist nõu Taavet Saalomonile andis ja kuidas tema sõnad täide läksid? (1. Kun. 2:2, 3; vaata ka pilti.)

¹¹ Mida Taavet ütles? (Loe 1. Kuningate  2:2, 3.) Taavet ütles oma pojale, et kui ta Jehoovale kuuletub, saadab teda edu. Saalomon oligi aastaid väga edukas. (1. Ajar. 29:23–25.) Ta ehitas suurejoonelise templi ning kirjutas mitmeid tekste, millest on saanud piibli osad. Ta oli erakordselt tark ja päratu rikas. (1. Kun. 4:34.) Kuid nagu Taavet selgitas, pidi teda saatma edu vaid senikaua, kui ta Jehoovale kuuletub. Kahjuks hakkas Saalomon hilisemas elus teenima teisi jumalaid. Ta kaotas Jehoova soosingu ja seeläbi ka tarkuse, mida oli tarvis, et olla hea ja õiglane valitseja. (1. Kun. 11:9, 10; 12:4.)

12. Mida me Taaveti sõnadest õpime?

¹² Mida me sellest õpime? Kuulekus Jumalale tagab edu. (Laul 1:1–3.) Jehoova ei ole lubanud meile sellist au ja rikkust, nagu oli Saalomonil. Ent kui me talle kuuletume, annab ta meile tarkust teha elus häid valikuid. (Õpet. 2:6, 7; Jaak. 1:5.) Tema põhimõtted aitavad meil teha otsuseid näiteks seoses töö, hariduse, meelelahutuse ja rahaasjadega. Jumalik tarkus kaitseb meid jääva kahju eest, aitab sõlmida tugevaid sõprussuhteid ja elada õnnelikku pereelu. (Õpet. 2:10, 11.)

13. Millise järelduseni jõudis Carmen?

¹³ Mosambiigis elav Carmen mõtles, et edukus sõltub kõrgharidusest, ja läks ülikooli arhitektuuri õppima. „Mulle meeldis see eriala,” ütleb ta, „aga kooliskäimine võttis nii palju aega ja energiat. Õppetöö kestis poole kaheksast hommikul kuueni õhtul. Koosolekutele oli raske jõuda ja mu vaimsus kannatas. Sisimas teadsin, et püüan teenida kahte isandat.” (Matt. 6:24.) Ta palvetas oma olukorra pärast ning tegi meie väljaannete abil uurimistööd. Ta ütleb: „Sain ka kogudusevanematelt ja emalt tarka nõu ning otsustasin ülikooli pooleli jätta ja hakata täisajaliselt Jehoovat teenima. Ma ei kahetse midagi. Vastupidi, olen nüüd palju õnnelikum.”

14. Mida toonitasid nii Mooses kui ka Taavet?

 ¹⁴ Mooses ja Taavet armastasid Jehoovat ning mõistsid, kui tähtis on talle kuuletuda. Oma eeskuju ja sõnadega innustasid nad teisigi Jumalale ustavaks jääma. Mõlemad ütlesid, et need, kes Jehoova hülgavad, jäävad tema soosingust ja tulevastest õnnistustest ilma. Nii Moosese kui ka Taaveti elutargad sõnad tasub kõrva taha panna. Sajandeid hiljem rõhutas veel üks eakas Jehoova teenija kuulekuse vajalikkust.

„MISKI EI TEE MULLE SUUREMAT RÕÕMU”

15. Mida apostel Johannes elu jooksul nägi ja tegi?

¹⁵ Johannes oli apostel, keda Jeesus eriti armastas. (Matt. 10:2; Joh. 19:26.) Ta oli Jeesusega kaasas kuulutustööretkedel, nägi tema imetegusid ning jäi tema katsumustes tema juurde. Ta oli Jeesuse hukkamise juures ja nägi teda pärast ülesäratamist. Ta oli tunnistajaks ka sellele, kuidas väike rühm Jeesuse järelkäijaid hakkas head sõnumit kuulutama, kuni seda oli „kuulutatud kogu loodu seas taeva all”. (Kol. 1:23.)

16. Kellele on Johannese kirjadest kasu olnud?

¹⁶ Oma pika elu lõpus oli Johannesel au kirjutada mitu piibli raamatut. Ta pani kirja Jeesus Kristuselt saadud põneva ilmutuse. (Ilm. 1:1.) Lisaks kirjutas ta evangeeliumi ja kolm kirja. Oma kolmanda kirja adresseeris ta Gaiusele, ustavale kristlasele, keda ta armastas kui oma last. (3. Joh. 1.) Selleks ajaks oli Johannesel teisigi vaimseid lapsi. Tema elutargad sõnad on Jeesuse järelkäijatele tänini toeks.

17. Mis on üks suur rõõmu allikas? (3. Joh. 4.)

¹⁷ Mida Johannes kirjutas? (Loe 3. Johannese 4.) Ta kirjutas sellest, millist rõõmu toob talle teadmine, et tema usukaaslased on Jumalale kuulekad. Tolleks ajaks oli kogudusse ilmunud neid, kes levitasid valeõpetusi ja tekitasid lõhesid. Kuid teised käisid tõeteel edasi, elades Jehoova käskude järgi. (2. Joh. 4, 6.) Ustavad kristlased polnud rõõmuks mitte ainult Johannesele, vaid ka Jehoovale. (Õpet. 27:11.)

18. Mida me Johannese sõnadest õpime?

 ¹⁸ Mida me sellest õpime? Ustavus Jumalale toob rõõmu meile endile ja ka teistele. (1. Joh. 5:3.) Näiteks toob meile rõõmu teadmine, et rõõmustame Jehoovat. Kui tegutseme targalt ja kiusatustele vastu paneme, on tema süda rõõmus. (Õpet. 23:15.) Ka inglid taevas tunnevad meie ustavuse üle rõõmu. (Luuka 15:10.) Ja muidugi on meilgi heameel näha, kuidas meie usukaaslased Jehoovale truuks jäävad, eriti kui nad kohtavad raskusi või kiusatusi. (2. Tess. 1:4.) Kui see maailm kaob, saame lausa juubeldada rõõmust, et jäime Saatana vastuseisust hoolimata Jehoovale ustavaks.

19. Mida Rachel piibli tõe õpetamise kohta ütleb? (Vaata ka pilti.)

¹⁹ Meile toob suurt rõõmu ka see, kui saame piibli tõest teistele rääkida. Rachel, kes elab Dominikaani Vabariigis, on aidanud mitmel inimesel Jehoova teenijaks saada. Ta ütleb: „On võimatu kirjeldada, kui õnnelik ma olen, kui näen, kuidas mu piibliõpilased hakkavad Jehoovat armastama ja usaldama ning kuidas nad teevad oma elus muudatusi, et teda rõõmustada. See tunne kaalub üles kõik higi ja pisarad, mida ma olen nende pärast valanud.”

PANGEM NENDE ELUTARKUSED KÕRVA TAHA

20. Mida ühist on meil Moosese, Taaveti ja Johannesega?

²⁰ Kuigi Mooses, Taavet ja Johannes elasid teisel ajal ja teistsuguses olustikus kui meie, on meil nendega palju ühist. Meiegi teenime Jehoovat, palvetame tema poole, loodame talle ja otsime tema käest juhatust. Ja nagu need ustavad mehed muistsel ajal, oleme meiegi kindlad, et Jehoova õnnistab rikkalikult neid, kes talle kuuletuvad.

21. Millised õnnistused saavad meile osaks, kui me Moosese, Taaveti ja Johannese elutarkusi kuulda võtame?

²¹ Pangem siis nende meeste elutarkused kõrva taha ja kuuletugem Jehoovale. Siis saadab meid edu kõiges, mida teeme, ja me võime kaua elada, lausa igavesti. (5. Moos. 30:20.) Lisaks tunneme rõõmu teadmisest, et valmistame heameelt oma armsale taevaisale, temale, kes täidab oma tõotused, tehes mõõtmatult rohkem kõigest sellest, mida oskame ettegi kujutada. (Efesl. 3:20.)