Jeesus kuulutas rahusõnumit. Kord aga ütles ta apostlitele: „Ärge arvake, et ma olen tulnud maa peale rahu tooma. Ma ei ole tulnud tooma rahu, vaid mõõka. Ma olen tulnud tekitama lõhet mehe ja ta isa vahele, tütre ja ta ema vahele, minia ja ta ämma vahele.” (Matt. 10:34, 35.) Mida Jeesus silmas pidas?

Muidugi mõista ei tahtnud Jeesus pereliikmeid üksteisest lahutada. Kuid ta teadis, et tema õpetused põhjustavad mõnedes peredes lõhesid. Ta tahtis, et need, kes soovivad saada tema jüngriks ja end ristida lasta, teaksid, mida oodata: nimelt, et pole kerge olla tema ustav järelkäija, kui see abikaasale või sugulastele ei meeldi.

Piibel õhutab kristlasi olema teiste inimestega rahujalal. (Rooml. 12:18.) Ent kui üks pereliige võtab Kristuse õpetused omaks, teisi aga ajavad need lausa vihale, saab neist õpetustest otsekui mõõk. Sel juhul saavad värske jüngri omastest talle justnagu vaenlased. (Matt. 10:36.)

Kristuse jüngrid, kelle lähedased nende usku ei jaga, võivad sattuda olukorda, kus nende armastus Jehoova ja Jeesuse vastu pannakse proovile. Näiteks võivad sugulased soovida, et kristlane peaks koos nendega mõnda püha. Sel juhul tuleb kristlasel valida, kellele meele järele olla. Jeesus ütles: „Kes on isasse või emasse rohkem kiindunud kui minusse, pole mind väärt.” (Matt. 10:37.) Muidugi ei mõelnud ta, et need, kes tahavad saada tema jüngriks, peaksid oma vanemaid vähem armastama hakkama. Ta hoopis rõhutas, et ennekõike tuleb neil armastada Jumalat. Seega, kui kellestki saab Jeesuse jünger, on pereliikmed talle endiselt kallid, kuid kõige tähtsam on talle meeldida Jehoovale ning ta teenib teda edasi ka siis, kui see on tema lähedastele vastukarva.

Kahtlemata on sugulaste halvakspanu valus kogeda. Meid võib aga lohutada teadmine, et tõelistel kristlastel tuleb paratamatult raskusi taluda. Jeesus ütles: „Kes ei taha kanda oma piinaposti ega käi minu järel, see pole mind väärt.” (Matt. 10:38.) Niisiis, kui pereliikmed on meie usu vastu, suhtume sellesse kui piinaposti, mida meil Kristuse jüngritena tuleb kanda. Samas me loodame, et meie hea käitumine ei jää märkamata ning et ajapikku pereliikmed leebuvad ja hakkavad piibli sõnumi vastu huvi tundma. (1. Peetr. 3:1, 2.)