ÜLDISELT ihkavad inimesed tunda elust rõõmu. Kuid praegustel viimsetel päevadel kohtab igaüks meist raskusi. (2. Tim. 3:1.) Ebaõiglus, kehv tervis, tööpuudus, kaotusvalu või mõni muu ängistav olukord võib tasapisi inimeselt rõõmu röövida. Ka Jumala teenijad võivad tunda masendust ja kaotada rõõmu. Kui nii on juhtunud sinuga, kuidas sa võid rõõmu taas leida?

Sellele küsimusele vastamiseks on kõigepealt vaja aru saada, mis on tõeline rõõm ja kuidas teistel on õnnestunud hoolimata katsumustest rõõmsaks jääda. Seejärel arutame, mida me saame teha rõõmu säilitamiseks ja kasvatamiseks.

Me ei tohiks rõõmu segamini ajada heatujulisuse või lõbusa meeleoluga. Näiteks võib alkohoolik purjuspäi olla ülevoolavalt lõbus. Kuid kaineks saades ta selline enam ei ole ning ta pöördub tagasi kurbust ja probleeme täis ellu. Tema hetkeline joviaalsus ei olnud tõeline rõõm. (Õpet. 14:13.)

Tõeline rõõm on sügav, püsiv omadus. Seda on defineeritud kui tunnet, mis tekib millegi meeldiva kogemisest või selle ootusest. Rõõm on õnne- või heaolutunne, mis ei sõltu meid ümbritsevatest oludest. (1. Tess. 1:6.) Inimene võib olla oma südames rõõmus isegi siis, kui tal on väga raske. Näiteks apostleid peksti, sest nad rääkisid Kristusest. Siiski „läksid [nad] sanhedrini eest minema ja olid rõõmsad, et neid oli arvatud väärt kannatama teotust Jeesuse nime pärast”. (Ap. t. 5:41.) Ilmselgelt nad ei rõõmustanud, et neid peksti. Kuid nad leidsid tõelist rõõmu Jumalale ustavaks jäämisest.

Selline rõõm ei ole meile kaasa sündinud, samuti ei teki see kuidagi iseenesest. Tõeline rõõm on Jumala püha vaimu vilja osa. Jumala vaimu abil saame „riietuda uude isiksusse”, mida iseloomustab muu hulgas rõõm. (Efesl. 4:24; Gal. 5:22.) Kui kasvatame endas rõõmu, tuleme paremini toime stressirohke eluga.

Kui Jehoova lõi maa, soovis ta, et siin valitseks headus, mitte kurjus, mida tänapäeval nii tihti näha võib. Siiski ei ole teiste halvad teod ta rõõmu röövinud. Piibel ütleb: „Jõud ja rõõm on tema elupaigas.” (1. Ajar. 16:27.) Jehoova südant rõõmustavad tema teenijate head teod. (Õpet. 27:11.)

Me saame jäljendada Jehoovat, kui pole üleliia mures asjade pärast, mis on läinud oodatust teisiti. Selle asemel et kurvastada, võiksime keskenduda headele asjadele, mis meie elus praegu on,  ja oodata kannatlikult tulevasi paremaid aegu. *

Piiblis on ka palju näiteid inimestest, kes ei kaotanud raskustes rõõmu. Aabrahami elu sattus mitu korda ohtu ja vahel valmistasid teised talle meelehärmi. (1. Moos. 12:10–20; 14:8–16; 16:4, 5; 20:1–18; 21:8, 9.) Hoolimata neist katsumustest oli ta südames ikka rõõmus. Kuidas see tal õnnestus? Ta hoidis kõvasti kinni lootusest elada uues maailmas, mille üle valitseb messias. (1. Moos. 22:15–18; Heebr. 11:10.) Jeesus ütles: „Teie isa Aabraham rõõmustas väga minu päeva ootuses.” (Joh. 8:56.) Mõtiskle ka sina kõige hea üle, mis meid ees ootab. (Rooml. 8:21.)

Paulus ja tema reisikaaslane Siilas keskendusid samuti Jumala tõotustele. Neil oli tugev usk ja nad säilitasid rõõmu olenemata katsumustest. Näiteks pärast seda, kui neid julmalt peksti ja seejärel vangi heideti, „palvetasid [nad] ning kiitsid Jumalat lauluga”. (Ap. t. 16:23–25.) Lisaks oma lootuse üle mõtisklemisele leidsid Paulus ja Siilas rõõmu ka teadmisest, et nad kannatasid Kristuse nime pärast. Jäljenda Paulust ja Siilast, hoides meeles, mida head toob Jumalale ustavaks jäämine. (Filipl. 1:12–14.)

Meie usukaaslaste seas tänapäeval on samuti palju vendi-õdesid, kes on säilitanud raskustes rõõmu. Näiteks kui 2013. aasta novembris laastas supertaifuun Haiyan Filipiinide keskosa, kaotas rohkem kui tuhat Jehoova tunnistajate peret oma kodu. George, kelle maja Taclobani linnas minema pühiti, ütles: „Hoolimata juhtunust on vennad-õed õnnelikud. Meie südames on suur rõõm.” Raskustega silmitsi seistes jääb meie rõõm püsima, kui mõtiskleme tänutundega selle üle, mida Jehoova meie heaks on teinud. Milliseid põhjusi rõõmu tunda on Jehoova meile veel andnud?

Mitte miski ei anna suuremat põhjust rõõmustamiseks kui lähedased suhted Jumalaga. Mõelda vaid, me tunneme universumi kõrgeimat valitsejat! Ta on meie isa, Jumal ja sõber. (Laul 71:17, 18.)

Samuti oleme rõõmsad, et Jehoova on andnud meile elu ja ka võime seda nautida. (Kog. 3:12, 13.) Kuna oleme mõistusega olevused, kelle Jehoova on tõmmanud enda ligi, mõistame, mida ta meilt ootab. (Kol. 1:9, 10.) Seepärast on meie elul selge eesmärk ja kindel suund. Enamikul inimkonnast seda pole. Seda erinevust silmas pidades kirjutas Paulus: „„Silm pole näinud ja kõrv pole kuulnud, samuti pole inimesele mõttessegi tulnud see, mida Jumal on valmistanud neile, kes teda armastavad.” Aga meile on Jumal selle ilmutanud oma vaimu kaudu.” (1. Kor. 2:9, 10.) Jehoova tahte ja eesmärgi mõistmine teeb meid kahtlemata rõõmsaks.

Mida veel on Jehoova oma rahva heaks teinud? Kas pole me rõõmsad, et meil on võimalik saada oma patud andeks? (1. Joh. 2:12.) Tänu Jumala halastusele on meil vankumatu lootus, et õige pea tuleb uus maailm. (Rooml. 12:12.) Juba praegu on Jehoova ümbritsenud meid toredate usukaaslastega. (Laul 133:1.) Peale selle kinnitab Jumala sõna, et Jehoova kaitseb oma rahvast Saatana ja deemonite eest. (Laul 91:11.) Kui mõtiskleme kõigi nende Jumala õnnistuste üle, paisub rõõm meie südames. (Filipl. 4:4.)

Kas kristlane, kel juba on südames rõõm, saab rõõmu suurendada? Jeesus ütles: „Seda ma olen teile rääkinud, et minu rõõm oleks teis ja teie rõõm saaks täielikuks.” (Joh. 15:11.) See näitab, et meil on võimalik rõõmu kasvatada. Rõõmu kasvatamist võiks võrrelda lõkke kohendamisega. Et saada rohkem kuumust, on vaja tuld toita. Selleks, et suurendada rõõmu, on vaja toita vaimsust. Rõõmu küte on Jumala vaim. Niisiis kasvab meie rõõm, kui palume järjepidevalt Jehoovalt püha vaimu ja mõtiskleme pühakirja üle, mis on tema vaimu mõjutusel kirjutatud. (Laul 1:1, 2; Luuka 11:13.)

Rõõmu suurendab ka see, kui oleme tegusad Jehoova teenistuses. (Laul 35:27; 112:1.) Miks võib nii öelda? Piibel ütleb: „Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on inimese kohus.” (Kog. 12:13.) Teisisõnu, meid on loodud täitma Jumala tahet. Miski ei too meile rohkem rõõmu kui Jehoova teenimine. *

Piiblis kirjeldatud rõõmuga kaasneb palju meeldivat. Näiteks kui teenime hoolimata oma probleemidest Jehoovat rõõmuga, on tal meist eriti hea meel. (5. Moos. 16:15; 1. Tess. 5:16–18.) Tõeline rõõm aitab meil ka hoiduda materialistlikust ellusuhtumisest ja tuua suuremaid ohvreid Jumala kuningriigi nimel. (Matt. 13:44.) Kui näeme, millised head tulemused on sellisel ohvrimeelel, kasvab meie rõõm ja heaolutunne ning me teeme ka teisi õnnelikumaks. (Ap. t. 20:35; Filipl. 1:3–5.)

Vaadanud läbi mitu terviseuuringut, kirjutas üks Nebraska ülikooli teadlane: „Kui sa oled praegu õnnelik ja oma eluga rahul, siis tõenäoliselt oled tulevikus tervem.” See on kooskõlas Piibli sõnadega „Südamerõõm on hea ravim”. (Õpet. 17:22.) Tõepoolest, kui kasvatad rõõmu, on sul ilmselt ka parem tervis.

Kuigi me elame stressirohkel ajal, kasvab meis tõeline ja kestev rõõm, kui palume Jehoovalt püha vaimu, uurime pühakirja ja mõtiskleme selle üle. Meie rõõm suureneb ka siis, kui mõtleme praegustele headele asjadele, võtame eeskujuks teiste usku ja püüame täita Jumala tahet. Nii oleme sama meelt laulukirjutajaga, kes ütles salmis Laul 64:10: „Õigete rõõm on Jehoova, nad otsivad varju tema juurest.”