„Kaotasime naisega mõlemad töö ühel ja samal ajal,” meenutab Seth *. „Kaks aastat elatusime üksnes juhutöödest ja sugulastelt saadud abist. Mu naine Priscilla langes masendusse ja mina tundsin end väärtusetuna.

Kuidas me hakkama saime? Priscilla hoidis pidevalt meeles teksti Matteuse 6:34, kus Jeesus ütles, et me ei peaks olema mures homse pärast, sest igal päeval on omad mured. Priscilla siirad palved andsid talle jõudu edasi minna. Mulle pakkus lohutust piiblisalm Laul 55:22. Laulukirjutaja sarnaselt heitsin oma koorma Jehoova peale ja tundsin, et ta tõesti hoolitseb minu eest. Kuigi praegu mul on töö, hoiame oma elu lihtsana, nagu soovitas Jeesus tekstis Matteuse 6:20–22. Kõige selle tulemusena oleme saanud lähedasemaks Jumalaga ja ka omavahel.”

„Kui meie väike pereäri pankrotti läks, olin tuleviku pärast hirmul,” tunnistab Jonathan. „Majandussurutise tõttu läks kogu mu 20 aastat tehtud kõva töö luhta. Meil tekkisid naisega tülid raha pärast. Me ei julgenud isegi krediitkaardiga osta, kuna kartsime, et limiit on täis.

Jumala sõna ja tema püha vaim aitasid meil aga teha häid otsuseid. Õppisin vastu võtma mistahes tööd ja vähendasime kulusid kõige ebaolulise arvelt. Jehoova tunnistajatena saime tuge ka usukaaslastelt. Nad aitasid meil säilitada eneseväärikuse ja ulatasid abikäe, kui meil oli eriti raske.”

„Kui abikaasa mind järsku maha jättis, tundsin valu ja viha,” meenutab Raquel. „Mind haaras ääretu kurbus. Hoidsin aga Jumala ligi ja ta lohutas mind. Jumala rahu kaitses mu südant, kui tema poole iga päev palvetasin. Ta parandas mu murtud südame.

Tänu Jumala sõnale Piiblile sain võitu vihast ega pidanud enam vimma. Võtsin tõsiselt apostel Pauluse sõnu kirjakohas Roomlastele 12:21: „Ära lase halval endast võitu saada, vaid võida halb ära heaga.”

Üks hea sõber aitas mul mõista, et mul tuleb eluga edasi minna. Ta näitas mulle piibliteksti Koguja 3:6 ja selgitas lahkelt, et mingil ajal lihtsalt tuleb kaotusega leppida. See oli üsna otsekohene nõuanne, kuid just seda ma vajasin. Nüüd on mul elus uued sihid.”

„Kui abielu puruneb, vajad sa tuge,” ütleb Elizabeth. „Üks armas sõber oli mulle päevast päeva toeks. Ta nuttis koos minuga, lohutas mind ja ma tundsin end armastatuna, mitte hüljatuna. Olen veendunud, et Jehoova kasutas teda minu hingehaavade parandamiseks.”

Luisil, keda tsiteerisime avaartiklis, on raskekujuline südamehaigus ja kahel korral oleks ta äärepealt surnud. Praegu peab ta kasutama hapnikuaparaati 16 tundi päevas. Ta jutustab: „Palvetan püsivalt Jehoova poole. Pärast palvetamist tunnen, kuidas Jumala vaim mulle jõudu annab. Palve annab mulle jaksu edasi minna, sest usun Jumalasse ja tean, et ta hoolitseb minu eest.”

„Ma tahaks paljutki teha, kuid ma lihtsalt ei suuda,” räägib 80. aastates Petra. „On väga raske näha, kuidas mu jõud hääbub. Tunnen end kurnatuna ja sõltun ravimitest. Mõtlen sageli sellele, kuidas Jeesus palus oma isa, et kui võimalik, läheks üks ränk katsumus temast mööda. Ent Jehoova andis Jeesusele jõudu ning samamoodi annab ta seda ka minule. Palve on mu igapäevane  teraapia. Tunnen end pärast Jumalaga rääkimist tunduvalt paremini.” (Matteuse 26:39.)

Julian, kes põeb juba ligi 30 aastat multiskleroosi, tunneb samamoodi. Ta jutustab: „Olen pidanud vahetama juhataja tooli ratastooli vastu. Ent mu elu on väärt elamist, sest olen pühendunud teiste teenimisele. Andmine leevendab kannatusi ning Jehoova peab oma tõotust anda meile jõudu, kui seda vajame. Võin tõsimeeli öelda nagu Paulus: „Ma suudan kõike tänu temale, kes annab mulle jõudu.” (Filiplastele 4:13.)

„Kui mu isa liiklusõnnetuse tagajärjel suri, ei suutnud ma seda uskuda,” meenutab Antonio. „See tundus nii ebaõiglane – ta oli vaid süütu jalakäija. Kuid ma ei saanud sinna midagi parata. Ta oli viis päeva koomas, enne kui meie hulgast lahkus. Kuidagimoodi suutsin ema juuresolekul pisaratest hoiduda, kuid üksi olles puhkesin nutma. „Miks? Miks?” küsisin lakkamata.

Sel raskel ajal palusin ühtelugu Jehoovat, et ta aitaks mul oma tundeid ohjeldada ja annaks mulle rahu. Aegamööda ma rahunesingi. Mõtlesin Piibli sõnadele, et ettearvamatud sündmused tabavad meid kõiki. Kuna Jumalal on võimatu valetada, olen veendunud, et saan oma isa taas näha, kui ta üles äratatakse.” (Koguja 9:11; Johannese 11:25; Tiitusele 1:2.)

Robert, kellest oli juttu avaartiklis, tunneb samamoodi. Ta jutustab: „Kui palvetasime Jehoova poole, tundsime naisega, kuidas meid valdab meelerahu, millest räägib Filiplastele 4:6, 7. See sisemine rahu võimaldas meil rääkida reporteritele ülesäratamislootusest. Kuigi lennuõnnetus võttis meie poja elu, on meil koosveedetud ajast palju õnnelikke mälestusi. Püüame mõelda just nendele.

Kui usukaaslased rääkisid meile, et nägid meid telesaates rahulikult oma usku selgitamas, ütlesime, et kindlasti suutsime seda tänu sellele, et meie eest nii palju palvetati. Usun tõesti, et Jehoova toetas meid just usukaaslaste lohutavate sõnade kaudu.”

Nagu eeltoodud näidetest ilmneb, võib Jumal lohutada inimesi mistahes probleemide või raskuste korral. Kuidas on lood sinuga? Mis katsumusi sul elus ka poleks, on raskel ajal abi alati olemas. * Kas võiksid sinagi pöörduda abi saamiseks Jehoova poole? Tema on Jumal, „kes lohutab meid igas olukorras”. (2. Korintlastele 1:3, allmärkus.)