TŠINGIS-KHAAN, 12. sajandi kartmatu sõdalane, rajas võimsa Mongoli impeeriumi. Tänapäeva Mongoolia, mis on ainult väike osa tollasest impeeriumist, asub sisemaal Venemaa ja Hiina vahel ning on üks kõige hõredamalt asustatud riike maailmas.

Mongooliat iseloomustavad tohutu suured stepid, lainjad rohumaad, kõrged mäed ning jõed ja ojad. Riigi lõunaosa hõlmav Gobi kõrb on kuulus selle poolest, et sealt on leitud hästi säilinud dinosaurusejäänuseid. Mongoolia keskmine kõrgus merepinnast on 1580 meetrit. Kohalikud nimetavad oma maad „igavese sinitaeva maaks” ja see nimi on väga kohane, sest Mongoolias on aastas rohkem kui 250 päiksepaistelist päeva.

Mongoolias valitsevad äärmuslikud kliimatingimused. Suvel võib õhutemperatuur tõusta 40 kraadini, talvel aga langeda 40 miinuskraadini. Ligi kolmandik  Mongoolia elanikest on nomaadid. Nende päev algab varakult, kuna on tarvis lüpsta kitsi, lehmi, kaameleid ja märasid, ning seda teevad nii mehed kui ka naised. Mongolite toidusedel koosneb peamiselt piimatoodetest ja lihast, millest kõige populaarsem on lambaliha.

Mongolid on väga külalislahked. Nad hoiavad oma telkelamute ger’ide uksed möödaminejatele valla, et need saaksid seal hinge tõmmata ja kosutada end neile jäetud suupistetega. Sageli pakutakse külalistele piimaga teed, millele on lisatud pisut soola.

Mongoolias on tugevalt kanda kinnitanud budism. Seal esineb ka šamanismi ning on kuigipalju islami ja ristiusu pooldajaid. Paljud Mongoolia elanikud ei kuulu ühessegi religiooni. Jehoova tunnistajaid on Mongoolias üle 350 ja nad õpetavad Piiblit rohkem kui 770 inimesele.