ITAALIA on kontrastide maa — seal leidub nii pikki rannaribasid kui ka hambulisi mäeahelikke, selle lõunaosas võib kogeda suve kõrvetavat kuumust, ent põhjaosas talve käredust. See on ka vulkaanide maa, kuid vaid üksikud neist on tegevvulkaanid, nagu Stromboli ja Etna.

Itaalia on üks tihedamalt rahvastatud riike Euroopas. Seda on asustanud mitmed rahvad, muuhulgas araablased, bütsantslased, kreeklased, normannid ja foiniiklased.

Maa on rikas ajaloo- ja kunstimälestiste poolest. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma varemed ning barokk- ja renessanssarhitektuur kaunistavad paljusid Itaalia asulaid ja linnu. Maalid, marmorkujud ja purskkaevud jutustavad sellistest kuulsatest kunstnikest nagu Bernini, Michelangelo ja Raffael.

Toit on itaallaste igapäevaelus kesksel kohal ning paljud kombed on seotud kohaliku köögiga. Eelroaks pakutakse tavaliselt makarontooteid, seejärel serveeritakse liha või kala köögiviljadega. Kuna oliiviõli toodetakse palju, kasutatakse seda ohtralt ka toitudes. Populaarsed Itaalia toidud on ka pitsa ja risoto.

 Itaallased on tuntud oma südamlikkuse, külalislahkuse ja seltskondlikkuse poolest. Suhtlemisse suhtutakse kui kunsti. Seega on linnapildis tavaline näha inimesi, kes väljakutel seistes juttu puhuvad või tänavail kõndides ja hoogsalt žestikuleerides mõtteid vahetavad.

Enamik Itaalia elanikest peab end roomakatoliiklasteks, ent kirikus käivad vähesed. Inimesed on heitnud kõrvale kiriku põlised vaated abordile ja lahutusele ning kirikul paistab olevat inimestele viimastel aastakümnetel järjest väiksem mõju.

Jehoova tunnistajate arv Itaalias kasvab aga jõudsalt. Nad on tuntud selle poolest, et aitavad inimestel õppida tundma Piiblit ja elavad ise selle põhimõtete järgi. Kogu riigis on enam kui 3000 Jehoova tunnistajate kogudust ja paljudes neist püütakse aidata inimesi, kes ei räägi itaalia keelt. Kuna viimase kümne aasta jooksul on võõrkeelsete inimeste arv riigis kolmekordistunud, on võõrkeelse piiblihariduse järele suur vajadus.