AJAVAHEMIKUS 1980–2002 ülekaaluliste teismeliste arv kolmekordistus ja nooremate puhul see arv rohkem kui kahekordistus, annab teada USA tervishoiu- ja sotsiaalministeerium. Lapseea rasvumine * suurendab pikemas perspektiivis selliste terviseprobleemide ohtu nagu kõrge vererõhk, suhkruhaigus, südame- ja veresoonkonnahaigused ning erinevad vähivormid.

Lapseea rasvumine võib olla seotud mitmete teguritega, sealhulgas väheliikuv eluviis, noortele suunatud reklaamid ning see, et ebatervislikud toidud on kergesti kättesaadavad ja taskukohased. USA Haiguste Kontrolli ja Ennetamise Keskuse teatel on „lapseea rasvumine selle tagajärg, et tarbitakse liiga palju kaloreid ja ollakse füüsiliselt väheaktiivne”.

Lastel, teismelistel ja täiskasvanutel tasuks vaadata üle oma söömisharjumused. Vaja pole minna äärmustesse, sageli piisab vaid mõnest lihtsast meetmest. Mõtle näiteks noore mehe Marki peale, kes koges, et söömisharjumuste muutmisel oli väga suur mõju tema tervisele ja heaolule. „Mingil hetkel olin rämpstoidusõltlane,” tunnistab Mark. Ajakiri „Ärgake!” intervjueeris teda, et saada teada, mis muudatusi ta tegi.

Millal sul tekkisid kehvad söömisharjumused?

Pärast keskkooli lõppu hakkasin palju väljas söömas käima. Minu töökoha lähedal oli kaks kiirtoidurestorani ja nii sõin lõunat iga päev ühes neist. Mulle tundus see palju hõlpsam, kui et ise lõunasööki teha.

Mis sai siis, kui sa vanematekodunt ära kolisid?

Asi läks veel hullemaks. Ma ei osanud süüa teha ja ka raha nappis. Mu lemmik kiirtoidurestoran oli aga kõigest paari tänavavahe kaugusel. Sinna minek näis lihtsaim ja odavaim viis söönuks saada. Vähe sellest, et ma sõin ebatervislikult, sõin ka liiga palju. Ma ei piirdunud vaid tavalise portsjoniga. Tellisin rohkem friikartuleid, suurema karastusjoogi ja pirakama  hamburgeri – mida vähegi sain endale lubada –, kõike suurima pakutava portsu.

Mis tõi olukorda muutuse?

Kui olin veidi üle kahekümne, hakkasin oma tervise peale tõsisemalt mõtlema. Olin ülekaaluline. Tundsin end kogu aeg jõuetuna ja mul nappis enesekindlust. Mõistsin, et mul tuleb midagi ette võtta.

Kuidas sa said oma söömise jälle kontrolli alla?

Otsustasin võtta ette ühe muudatuse korraga. Esmalt vähendasin söödava toidu kogust. Kinnitasin endale, et see pole mu viimane söömine, võin millal tahes uuesti süüa. Mõnikord pidin söögilauast lihtsalt ära minema. Kuid pärast tundsin end hästi, kuna olin endast võitu saanud.

Kas sul tuli teha väga suuri muudatusi?

Mõnest asjast tuli täiesti loobuda. Näiteks ei joonud ma enam karastusjooke, vaid ainult vett. See oli raske. Mulle meeldisid karastusjoogid, kuid ma vihkasin veejoomist. Pärast seda, kui olin joonud klaasi vett, võtsin paar lonksu mahla, et hea maitse suhu jääks. Mõne aja pärast aga hakkas veejoomine mulle täitsa meeldima.

Mis sa lisaks ebatervislikust toidust loobumisele veel tegid?

Vahetasin selle tervisliku vastu. Hakkasin sööma marju ja puuvilju, näiteks õunu, banaane, maasikaid, mustikaid, vaarikaid ja melonit. Lisasin oma menüüsse ka lahjasid valke, mida saab näiteks kanast ja tuunikalast. Peagi said neist ühed mu lemmiktoidud. Püüan iga söögikorra ajal süüa rohkem köögivilju ja vähem kõike muud. Olen märganud, et kui ma vahepeal midagi tervislikku näksin, siis ei söö ma toidukordade ajal ülemäära. Aja jooksul on mu isu rämpstoidu järele vähenenud.

Kas sa lõpetasid täiesti väljas söömas käimise?

Ei, aeg-ajalt käin ikka väljas söömas. Aga ma jälgin, kui palju ma söön. Kui toiduportsjon on liiga suur, palun endale toidu kaasavõtmiseks karbi. Siis panen enne söömahakkamist pool portsjonit karpi. Nii söön parajalt, selle asemel et süüa liiga palju ainult sellepärast, et mul on kahju toitu taldrikule jätta.

Kuidas on tehtud muudatused sulle kasuks tulnud?

Võtsin kaalus alla ja mul on rohkem energiat. Ma olen endaga rohkem rahul. Kõige suuremat rõõmu toob mulle aga teadmine, et oma tervise eest hoolitsedes toon au Jumalale, kes on mulle elu kinkinud (Laul 36:10). Varem mõtlesin, et tervislikult elada on igav. Kuid nüüd ei vahetaks ma sellist eluviisi millegi vastu. *