Vaatleme maailma

Iga Tansaania arst teenindab keskmiselt 64 000 inimest. („THE CITIZEN”, TANSAANIA)

„Maailmas elab vähemalt üks miljard vaest inimest kroonilises alatoitumuses ning ÜRO . . . aastatuhande arengueesmärk oluliselt vähendada nälgivate inimeste hulka maailmas aastaks 2015 jääbki täitumata.” („SCIENCE”, USA)

Maailma sada suurimat relvatootmisettevõtet andsid teada, et teenisid 2008. aastal 385 miljardit dollarit kasumit. Võrreldes 2007. aastaga on kasv 39 miljardit dollarit. (STOCKHOLMI RAHVUSVAHELINE RAHU-UURINGUTE INSTITUUT, ROOTSI)

Kas liiga vähe baktereid?

„Meie uuringud näitavad, et ülipuhas ja -hügieeniline keskkond varases lapseeas võib põhjustada täiskasvanueas rohkem põletikke, mis omakorda suurendab riski haigestuda paljudesse tõbedesse,” sõnab USA Illinoisi Northwesterni ülikooli abiprofessor Thomas McDade. Kui uuringus kõrvutati Filipiini lapsi Ameerika lastega, leiti, et üldiselt põdesid Filipiini lapsed väiksena palju rohkem nakkushaigusi. Vastupidi ootustele oli noortel Filipiini täiskasvanutel C-reaktiivse valgu tase veres palju madalam. Selle valgu kontsentratsioon tõuseb vastuseks põletikule. Mida sellest järeldada? Kui lapseeas rohkem tavaliste bakteritega kokku puutuda, võib see täiskasvanueas kaitsta surmatoovate haiguste eest.

Kadunud tööeetika

Paljusid Soome tööandjaid hämmastab uus generatsioon töökohataotlejaid, kel ei paista olevat aimugi töökoha hoidmiseks vajalikest sotsiaalsetest oskustest. „Noored töötajad kipuvad oma heaksarvamise järgi tööaega tõlgendama ning arvavad, et võivad tulla ja minna, kui neile pähe tuleb,” sõnab restoranipidaja Anne Mikkola intervjuus Soome rahvusringhäälingule. Probleeme tekitavad ka käitumis- ja riietusreeglid. Tööandjad on sageli just teenindussektoris sunnitud juhtima töötajate tähelepanu sellele, milline riietus ei ole sobilik. Seda, et piir töö ja isikliku elu vahel on muutunud ähmaseks, on näha ka sellest, et noortöötajate sõbrad tavatsevad astuda nende töö juurest lihtsalt niisama ajaviiteks läbi.

Territoriaaltüli „lahendus”

Kauakestnud territoriaaltüli Bangladeshi ja India vahel ühe tillukese saare pärast Bengali lahes on tänu meretaseme tõusule leidnud lahenduse. Asustamata saar, mida indialased nimetasid New Moore’i saareks ja Bangladeshi elanikud Lõuna-Talpattiks, ulatus kõigest 1,9 meetrit merepinnast kõrgemale. Satelliidipildid näitavad aga, et laht on selle enda alla neelanud. „Globaalsoojenemine on lahendanud olukorra, mida need kaks riiki aastaid ei suutnud läbirääkimiste teel klaarida,” annab teada Calcutta Jadavpuri ülikooli okeanoloogiaprofessor Sugata Hazra.