Vaatleme maailma
Vaatleme maailma
95,2 miljonist tonnist mereandidest, mis igal aastal püütakse, on 38,5 miljonit tonni soovimatud. „Nii kaua, kuni me käitleme 40 protsenti sellest, mida me merest välja tõmbame, jäätmetena, ei suuda kalavarud taastuda,” ütleb Maailma Looduse Fondi kalavarude ekspert Karoline Schacht. („BERLINER MORGENPOST”, SAKSAMAA)
„Lehmad, lambad ja kitsed võivad näida süütute ohvritena inimeste lihahimu altaril, kuid ... kogu maailmas paiskavad kariloomad gaasiliste eritistena atmosfääri 18 protsenti kasvuhoonegaasidest [valdavalt metaan] – seda on rohkem, kui kõik transpordiliigid kokku õhku paiskavad.” („NEW SCIENTIST”, BRITANNIA)
Eelajalooline superliim
Lõuna-Aafrikas KwaZulu-Natalis töötanud teadlased avastasid tuhandeid aastaid vana superliimi. „See liim on sama tugev nagu liim, mida müüakse tänapäeval rauakauplustes,” sõnab Johannesburgi ajaleht „The Star”. Teadlased usuvad, et ürgsed jahimehed kasutasid liimi, et noole- ja odaotsi varre külge kinnitada. Teadlased nägid vaeva, püüdes taastada punasest ookrist, loomarasvast, kummiaraabikust ja liivast koosnevat iidset liimiretsepti ning saada liimi kuivamiseks täpselt õiget leegitemperatuuri. See pani nad austusega suhtuma inimestesse, kes sellist liimi kunagi kasutasid.
Vähem und, rohkem külmetushaigusi
„Inimesed, kes magavad öösel vähem kui seitse tundi, haigestuvad peaaegu kolm korda suurema tõenäosusega külmetushaigusse, võrreldes inimestega, kes magavad keskmiselt kaheksa või rohkem tundi,” öeldakse Pittsburghi Carnegie Melloni (USA, Pennsylvania) ülikooli teadaandes. Ja need, kes püsivad ärkvel „isegi kõigest kaheksa protsenti ajast, mil nad voodis lebavad, saavad viis ja pool korda suurema tõenäosusega” mõne külmetushaiguse, võrreldes nendega, kes magavad sügavamalt. „Kuigi une ja immuunsüsteemi vahelise seose kohta oli juba olemas kindlaid tõendeid, on see esimene kord, kui tõestati, et isegi väikesed unehäired võivad mõjutada seda, kuidas organism reageerib külmetushaigust põhjustavatele viirustele,” sõnab Sheldon Cohen, kes juhatas uurimist. „See annab veel ühe põhjuse, miks inimesed peaksid tegema oma ajakavas ruumi korralikule ööunele.”
Külluslikult uut põllumajandusmaad
„Maakeral on piisavalt ruumi, et toota kasvava rahvastiku nõudluse rahuldamiseks rohkem toitu,” kirjutab ajakiri „New Scientist”. „Ja vastupidiselt ootustele saab suuremat osa sellest kasvatada Aafrikas.” Ajakiri teeb ülevaate Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni ning ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni koostatud põllumajandusprognoosidest. Selle järgi saaks praegust põllumajandusmaa pindala enam kui kahekordistada. „Üle poole saadaolevast lisamaast asub Aafrikas ja Ladina-Ameerikas,” öeldakse teadaandes.