Paljud on lihtsalt halvasti informeeritud. On neid, kellele ei meeldi tunnistajate usukuulutamine. Kuid peab ütlema, et Jehoova tunnistajad teevad seda tööd ligimesearmastusest, teades, et „igaüks, kes hüüab appi Jehoova nime, päästetakse” (Roomlastele 10:13).

Jehoova tunnistajad on küll kristlased, kuid nad pole protestandid samal põhjusel, miks nad pole katoliiklased – nad peavad mõningaid nende usundite õpetusi pühakirjavastaseks. Piibel näiteks ei õpeta, et Jumal – kes on armastuse kehastus – piinab inimesi igavesti põrgutules. Ka ei õpeta Piibel, et inimestel on surematu hing või et kristlased peaksid sekkuma poliitikasse (Hesekiel 18:4; Johannese 15:19; 17:14; Roomlastele 6:23). *

„Fundamentalism on laialdane protestantismisisene liikumine USA-s,” ütleb „The World Book Encyclopedia”. Mõningad fundamentalistlikud organisatsioonid „on piiblitekstide sõnasõnalisest kasutamisest lähtudes võtnud kindlaid ühiskondlikke ja poliitilisi seisukohti”. Jehoova tunnistajate puhul ei pea see definitsioon paika. Nagu mainisime, hoiduvad nad poliitikast ega sunni oma vaateid teistele peale ei poliitiliste ega muude vahenditega. Selle asemel jäljendavad nad algkristlasi ning vestlevad tavaliselt inimestega silmast silma loogiliselt arutledes ja veenvaid tõendeid tuues (Apostlite teod 19:8).

Sekt on usundisisene lahkarvamusel grupeering või usundist lahti öelnud uususund. Jehoova tunnistajad ei ole ühestki kirikust lahknenud. Nad ei ole sekt.

Nende koosolekud – mis on kõigile avatud – on oma olemuselt piibliuurimised, milles kuulajad sageli osalevad. Üks iganädalane koosolek on teokraatlik teenistuskool, mis aitab koguduseliikmetel arendada õpetamis-, lugemis- ja uurimisoskusi. Teine koosolek on 30-minutine piibliline kõne teemal, mis võiks huvitada iseäranis neid, kes pole tunnistajad. Tavaliselt järgneb sellele piibliuurimine ajakirja „Vahitorn” abil. Koosolekud  algavad ja lõpevad laulu ja palvega. Raha pealekäivat palumist ega korjanduskarbi ringlemist ei toimu (2. Korintlastele 8:12).

Nende tööd finantseeritakse vabatahtlike annetustega. Tunnistajad ei küsi ristimiste, laulatuste, matuste ega muude usutalituste eest raha. Ka ei maksa nad kümnist. Igaüks, kes soovib annetada, saab panna raha kuningriigisaalis silmapaistmatusse kohta üles seatud annetuskasti. Et hoida kokku kulusid, trükivad Jehoova tunnistajad ise piiblilist kirjandust, mida nad kasutavad, ning nende tagasihoidlikud kuningriigisaalid ja harubürood on valdavas osas vabatahtlike ehitatud.

Jah, kasutavad. Tegelikult taotlevad nad endile ja lähedastele parimat võimalikku ravi. Pealegi töötab palju tunnistajaid meditsiini vallas kas õdede, parameedikute, arstide või kirurgidena. Kuid Jehoova tunnistajad keelduvad vereülekannetest. Piibel käsib ’hoiduda verest’ (Apostlite teod 15:28, 29). Huvitav on märkida, et järjest enam arste peab veresäästlikku ravi parimaks, mida anda saab, sest see võimaldab hoiduda paljudest veretoodete kasutamisega seonduvatest terviseriskidest.