Millest räägivad südamelöögid?
Millest räägivad südamelöögid?
● Süda on vereringesüsteemi keskpunkt ja teeb erakordselt rasket tööd. Täiskasvanu süda lööb ööpäevas tõenäoliselt enam kui 100 000 korda. Ka puhates teeb inimese südamelihas tublit tööd – kaks korda enam kui jalalihased kiirjooksu ajal. Ja tarviduse korral võib südame löögikiirus viie sekundiga kahekordistuda. Täiskasvanu südame minutimaht ulatub 5 liitrist (kehas on ligikaudu 5 liitrit verd) kuni koguni 20 liitrini sportimise ajal.
Südamelööke reguleerib närvisüsteem, mida õigustatult peetakse erakordselt hästi kavandatuks. Süsteem tagab selle, et südamekojad tõmbuvad kokku enne südamevatsakesi, mis teevad seda sekundi murdosa pärast. Huvitav on see, et heli, mida arstid oma stetoskoobiga kuulevad, tekib südameklappide sulgumisest, mitte südamelihase tuksumisest.
Miljard lööki
Üldjuhul on looma südame löögisagedus pöördvõrdeline tema kehasuurusega: mida suurem loom, seda aeglasem pulss. Näiteks elevandi süda lööb keskmiselt 25 korda minutis, kanaarilinnu oma aga praktiliselt suristab umbes tuhat lööki minutis! Inimese südame löögisagedus, mis sündides on umbes 130 lööki minutis, aeglustub täiskasvanueas ligikaudu 70 löögini.
Enamiku imetajate süda lööb eluaja jooksul üldiselt võttes miljard korda. Niisiis elab hiir, kelle süda teeb 550 lööki minutis, ligikaudu 3 aastat. Ent sinivaal südame löögisagedusega keskmiselt 20 korda minutis võib elada üle 50 aasta. Inimene on erand. Südame löögisageduse järgi peaks meie eluea pikkus olema umbes 20 aastat. Kuid terve inimese süda lööb kolm miljard või enamgi korda, nii et ta võib elada üle 70–80 aasta! *
Ja ikkagi ei tahaks keegi meist, et meie eluiga olenekski kindlaks määratud südamelöökide arvust, sest hinges sügaval on meil igatsus elada igavesti. See igatsus on täiesti loomulik, sest Jumal on selle meisse pannud. Veelgi enam, kiiresti on lähenemas aeg, mil kõrvaldatakse patt – surma põhjus (Roomlastele 5:12). Tänu sellele „surma ei ole enam”, nagu teatab kirjakoht Ilmutus 21:3, 4.
[Allmärkus]
^ lõik 6 Arvud on umbkaudsed. Konkreetse elusolendi südame löögisagedus ja eluea pikkus võib küllaltki palju keskmisest erineda.
[Joonis/pilt lk 29]
(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)
SÜDAME MUDEL
Parem koda
Vasak koda
Parem vatsake
Vasak vatsake