Lendamine mootori jõul

INIMESED on lendamisest unistanud sajandeid. Paraku pole meil aga nii tugevaid lihaseid, mis suudaksid meie keha õhku tõsta. Ent aastal 1781 leiutas James Watt aurumasina, mis tootis väntvõlli pöörlema panevat energiat, ning 1876. aastal astus Nikolaus Otto sammu edasi sellega, et ehitas sisepõlemismootori. Seega oli nüüd olemas mootor, mis annaks õhusõidukile vajalikku energiat. Aga kes oskaks õhusõidukit valmistada?

Vennad Wilbur ja Orville Wright olid soovinud lennata juba lapsepõlvest saadik, mil nad õppisid tuulelohesid lennutama. Hiljem said nad insenerioskusi jalgrattaid kokku pannes. Vennad Wrightid mõistsid, et lendamiseks on kõige olulisem projekteerida niisugune lennuvahend, mis oleks juhitav. Lennuk, mida ei saa õhus tasakaalus hoida, on sama kasutu kui jalgratas, mida ei saa juhtida. Kui Wilbur jälgis tuvide lendu, märkas ta, et linnud kallutavad end sinnapoole, kuhu keeravad, just nagu ratturid. Ta arvas, et tuvid hoiavad pööramisel tasakaalu, tõstes ühe tiiva eesserva ülespoole, teise eesserva aga langetades. Nii tekkis tal idee valmistada lennukile väänatavad tiivad.

Aastal 1900 valmistasidki Wilbur ja Orville väänatavate tiivaotstega õhusõiduki. Alguses lennutasid nad seda nagu tuulelohet, hiljem lendasid sellega kui purilennukiga. Nad said aru, et õhusõiduk vajab kolme põhilist juhtimisseadist, mis võimaldaksid muuta õhusõiduki pikiasendit, kallet ja suunda. Kuid vennad olid pettunud, et lennuki tiivad ei tekitanud piisavalt tõstejõudu. Niisiis ehitasid nad aerodünaamilise toru ja eksperimenteerisid sadade erisuguste tiivakujudega, kuni avastasid, millise ristlõike, suuruse ja nurgaga tiivad on sobivaimad. Saanud valmis uue lennuki, suutsid nad aastal 1902 lennukit suurepäraselt õhus tasakaalus hoida. Kas nüüd oleks õige hetk õhumasinale mootor peale panna?

Mootor tuli vendadel ise valmistada. Teadmiste põhjal, mis nad said aerodünaamilises torus katseid tehes, lahendasid nad keeruka probleemi ehk siis selle, millise kujuga peab olema propeller. Lõpuks, 1903. aasta 17. detsembril, käivitati mootor, propellerid hakkasid pöörlema ning lennumasin tõusis maast jäisesse õhku. „Olime saavutanud eesmärgi, mis erutas meid juba poisikestena,” sõnas Orville. „Olime õppinud lendama.” Vendadest said rahvusvahelised kuulsused. Aga mis võimaldas neil õhku tõusta? Jah, see, et nad olid õppinud looduselt.

[Pilt lk 4]

Wrightide „Flyer,” USA, North Carolina, 1903 (fotolavastus)