Noored küsivad

Miks ma kardan oma usust rääkida?

„Mul on koolis avanenud suurepäraseid võimalusi oma uskumustest rääkida, aga olen need kõik käest lasknud.” (Kaleb) *

„Õpetaja küsis tunnis, mida me arvame evolutsioonist. Ma teadsin, et see on ideaalne võimalus rääkida oma usust, aga sõnad justkui tardusid keelele ning ma ei öelnud midagi. Pärast tundsin end tõeliselt kehvasti.” (Jasmine)

KUI oled kristlik noor, on sul võib-olla samasuguseid kogemusi nagu Kalebil ja Jasmine’il. Nagu nemadki, armastad sa Piibli tõdesid ning soovid neid teistega jagada. Siiski valmistab sulle mõte oma uskumustest teistele rääkida kartust. Kuid sa saad endas julgust kasvatada. Kuidas? Uueks kooliaastaks valmistudes proovi teha järgmisi samme:

1. Pane oma kartused kirja. Kui mõtled sellele, kuidas oma usust teistele rääkida, on lihtne kujutada ette kõige hullemat stsenaariumit. Vahel aitab aga kartusi kahandada see, kui kirjutad selgituseks üles, mida sa kardad.

Lõpeta järgmine lause.

▪ Kui ma räägiksin koolis oma uskumustest, siis võib juhtuda, et. . .

․․․․․

Võib-olla lohutab sind teadmine, et ka teistel kristlikel noortel on sarnaseid kartusi. Näiteks tunnistab 14-aastane Christopher: „Ma kardan, et teised hakkavad minu üle nalja viskama ning kõigile rääkima, et olen imelik.” Varemmainitud Kaleb ütleb: „Pabistasin, et keegi esitab mulle küsimuse, millele ma ei oska vastata.”

2. Võta väljakutse vastu. Kas sinu kartused on täiesti alusetud? Mitte tingimata.  „Mõned teesklesid, et on minu uskumustest huvitatud,” räägib Ashley. „Hiljem aga kasutasid nad mu sõnu minu vastu ning narrisid mind teiste ees.” 17-aastasel Nicole’il oli järgmine kogemus: „Üks poiss võrdles ühte salmi oma Piiblist sama salmiga minu Piiblist ja sõnastus oli erinev. Ta ütles, et minu Piiblit on muudetud. Olin hämmeldunud ega teadnud, mida öelda.” *

Sellised olukorrad võivad tunduda üsna hirmutavad. Kuid selle asemel, et pea õlgade vahele tõmmata, võta sedalaadi väljakutsed kui kristlasele tavapärased eluseigad vastu (2. Timoteosele 3:12). „Jeesus ütles, et tema järelkäijaid kiusatakse taga,” sõnab 13-aastane Matthew, „seega ei saa me oodata, et me uskumused kõigile meeldivad” (Johannese 15:20).

3. Mõtle kasule. Kas näiliselt halvast kogemusest võib ka midagi head tulla? 21-aastane Amber arvab nii. „On raske selgitada oma tõekspidamisi inimestele, kes ei austa Piiblit,” ütleb ta, „aga see aitab mul paremini aru saada, mida ma tegelikult usun” (Roomlastele 12:2).

Vaata uuesti üle stsenaarium, mida sa kirjeldasid esimese punkti juures. Mõtle vähemalt kahele heale tulemusele, mis võiks usust rääkimisega kaasneda, ning pane need kirja.

1 ․․․․․

2 ․․․․․

Vihje: Kuidas võib oma usust rääkimine vähendada eakaaslaste mõju? Kuidas see mõjub sinu enesekindlusele? Kuidas mõjutab see sinu tundeid Jehoova Jumala vastu või tema tundeid sinu vastu? (Õpetussõnad 23:15.)

4. Ole valmis. Õpetussõnad 15:28 ütleb: „Õige süda mõtleb, mida vastata!” Lisaks sellele, et sa mõtled, mida vastata, püüa ette aimata küsimusi, mida sulle võidakse esitada. Uuri neid teemasid ja mõtle sulle suupärased vastused valmis. (Vaata kasti leheküljel 25 „Valmista vastus ette”.)

5. Tee algust. Kui oled valmis oma tõekspidamistest rääkima, siis kuidas algust teha? Sul on mitmeid valikuvariante. Mingis mõttes on usust rääkimine nagu ujumine – ühed eelistavad samm-sammult vette minna, teised kohe sisse hüpata. Samuti võid ka sina kõigepealt nii-öelda vett katsuda, alustades vestlust mittereligioossetel teemadel. Kuid kui muretsed liialt, mis kõik võib valesti minna, on tõenäoliselt parim võimalus „kohe sisse hüpata”. (Luuka 12:11, 12.) „Mõtlemine selle peale, kuidas ma oma usust teistele rääkima hakkan, oli alati hullem kui rääkimine ise,” ütleb 17-aastane Andrew. „Kui vestlus oli alustatud, läks kõik edasi palju libedamalt, kui oleksin osanud arvata!” *

6. Arvesta olukorraga. Nii nagu sa ei sukelduks madalasse vette, ole ettevaatlik, et sa ülepeakaela ei laskuks mõttetutesse vaidlustesse. Pea meeles, et on aeg rääkida ja aeg vaikida (Koguja 3:1, 7). Mõnikord keeldus isegi Jeesus küsimustele vastamast (Matteuse 26:62, 63). Hoia meeles põhimõtet: „Tark näeb hädaohtu ja poeb peitu, aga rumalad lähevad edasi ja saavad nuhelda!” (Õpetussõnad 22:3).

Seega, kui tundub, et läheb vaidluseks, siis ära mine sellega kaasa. Selle asemel anna lühike ja taktitundeline vastus. Näiteks kui klassikaaslane küsib pilkavalt, miks siis sina ei suitseta, võid lihtsalt vastata, et sa ei soovi oma keha mürgitada. Sõltuvalt reageeringust saad sa otsustada, kas selgitada oma tõekspidamisi lähemalt või mitte.

Eespool toodud sammud aitavad sul olla „alati valmis kaitsma” oma usku (1. Peetruse 3:15, UM). Muidugi ei tähenda valmis olemine seda, et sa kunagi ei närveeri. Ometi märgib 18-aastane Alana: „Kui selgitan oma tõekspidamisi hirmust hoolimata, siis tajun, et olen justkui midagi saavutanud – olen oma hirmudest üle saanud ja võtnud riski, et kõik ei pruugi hästi minna. Aga kui kõik läheb hästi, tunnen end veelgi paremini! Olen õnnelik, et mul oli julgust oma seisukohta väljendada.”

Ingliskeelseid artikleid sarjast „Noored küsivad” võib leida veebisaidilt www.watchtower.org/ype

[Allmärkused]

 MÕTTEAINET

▪ Kas järgnevad mõtted võiksid olla mõne sinu koolikaaslase omad?

„Ma tean, et sa oled Jehoova tunnistaja. Sa võid arvata, et hakkan sind naeruvääristama, kuid tegelikult ma pean sinust lugu. Kuidas sa suudad jääda nii rahulikuks kõigi nende maailmas valitsevate probleemide keskel? Mina olen hirmul. Kas peagi puhkeb järgmine sõda? Kas mu vanemad lähevad lahku? Kas ma elan tänase koolipäeva üle, ilma et langeksin vägivalla ohvriks? Minul on nii palju küsimusi, aga sinul paistab olevat kõik elus paigas ning sa tead täpselt, mida sa tahad teha. Kas see on tingitud sinu religioonist? Ma sooviks sel teemal sinuga rääkida, kuid kardan teemat üles võtta. Kas sa ei võiks ometi vestlust alustada?”

[Kast/pildid lk 26]

MIDA RÄÄGIVAD SU EAKAASLASED

„Mõned on hakanud minu üle naerma, kui olen oma usust rääkinud. Aga nähes, et nende narrimine mulle korda ei lähe, jätavad nad mu tavaliselt peagi rahule.” (Francesca, Luksemburg)

„Kui sa ei anna teistele teada, et oled kristlane, võib see sul endalgi meelest ära minna ning võid hakata käituma nagu teised. Ära lase sellel juhtuda – jää iseendaks.” (Samantha, USA)

„Kui olin noorem, ei tahtnud ma teistest lastest erineda. Kuid siis hakkasin hindama seda, kuidas mu usk aitab kaasa minu elukvaliteedile. Selle mõistmine andis mulle palju enesekindlust – hakkasin tundma uhkust selle üle, mida ma usun.” (Jason, Uus-Meremaa)

[Kast lk 26]

SOOVITUSI VESTLUSE ALUSTAMISEKS

▪ „Mis plaanid sul suveks on?” [Peale vastust maini enda vaimse tegevusega seotud plaane, nagu konvendile minemine või teenistuse laiendamine.]

▪ Maini mõnda uudist ning küsi: „Kas sa oled sellest midagi kuulnud? Mida sa sellest arvad?

▪ „Kas sinu arvates on lootust, et maailma majanduslik olukord [või mingi muu probleem] laheneb? [Lase vastata.] Miks sa nii arvad?”

▪ „Kas sa kuulud mingisse religiooni?”

▪ „Kuidas sa kujutad oma elu ette viie aasta pärast?” [Pärast vastuse kuulamist räägi oma vaimsetest eesmärkidest.]

 [Teabegraafika lk 25]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Valmista vastus ette

Lõika välja!

Soovitus. Arutle oma vanemate ja sõpradega selle tabeli üle. Täida tabel. Milliseid küsimusi veel võivad sinu klassikaaslased esitada?

Moraalipõhimõtted

Küsimus

Kuidas sa suhtud homoseksuaalsusesse?

Vastus

Ma ei vihka homoseksuaale. Samas ei saa ma nende käitumisviisi heaks.

Järgmine küsimus

Kas ei ole see eelarvamuslik seisukoht?

Uurimistöö

1. Korintlastele 6:9, 10; „Noored küsivad. Praktilisi vastuseid”, 2. köide, peatükk 28. *

Vastus

Ei, sest ma olen igasuguse ebamoraalsuse, mitte vaid homoseksuaalsuse vastu.

Kohtamas käimine

Küsimus

Miks sul pole oma poissi (tüdrukut)?

Vastus

Olen otsustanud, et ei alusta suhet nii noorelt.

Järgmine küsimus

Kas see on sinu usu pärast?

Uurimistöö

Ülemlaul 8:4; „Noored küsivad. Praktilisi vastuseid”, 2. köide, peatükk 1.

Vastus

Jah. Me käime kellegagi ainult siis, kui kavatseme abielluda, kuid tean, et ma pole veel selleks valmis.

Erapooletus

Küsimus

Miks sa hümni kaasa ei laula?

Vastus

Ma küll austan oma kodumaad, kuid ma ei ülista seda kui jumalat.

Järgmine küsimus

Sa siis ei võitleks oma riigi eest?

Uurimistöö

Jesaja 2:4; Johannese 13:35; „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?”, lehekülg 148–151. *

Vastus

Ei, ja miljonid Jehoova tunnistajad teistest maadest ei võitleks meie riigi vastu.

Veri

Küsimus

Miks sa ei nõustu vereülekandega?

Vastus

Piibel ütleb, et meil tuleks verest hoiduda. Küll aga nõustun ma vereülekande alternatiividega, mis ei kanna ka endas ohtu nakatuda AIDS-i.

Järgmine küsimus

Aga kui on elu ja surma küsimus? Kas Jumal ei andestaks sulle?

Uurimistöö

Apostlite teod 5:28, 29; Heebrealastele 11:6; „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?”,lehekülg 129–131.

Vastus

Valikud

Küsimus

See ja see on ka sinu religioonist, kuid tema tegi seda ja igaüks teeb seda. Miks siis sina ei või?

Vastus

Meile õpetatakse, mida Jumal meilt nõuab, kuid meile ei tehta ajupesu – igaüks teeb ise oma valikud.

Järgmine küsimus

Kas ei näita see mitte, et teile kehtivad erinevad mõõdupuud?

Uurimistöö

Vastus

Loomine

Küsimus

Miks sa evolutsiooni ei usu?

Vastus

Miks ma peaksin sellesse uskuma? Isegi teadlased, kes peaksid olema selles vallas eksperdid, ei ole ühel nõul.

Järgmine küsimus

Uurimistöö

Vastus

[Allmärkus]

[Pilt lk 26]

Oma tõekspidamiste jagamist võib võrrelda ujumisega. Võid minna vette sammhaaval – või siis kohe sisse hüpata.