Kuidas suhtub Jumal palvetamise abivahenditesse?
Piibli seisukoht
Kuidas suhtub Jumal palvetamise abivahenditesse?
Palvetamise abivahendid on levinud nii budismis, hinduismis, islamiusus, judaismis, roomakatoliku usus kui ka õigeusus. Seega arvavad miljonid inimesed peaaegu kõikides maades, et need esemed aitavad neil läheneda Jumalale, leida tema soosingut ning saada temalt õnnistusi. Mida õpetab aga Piibel?
PALVETAMISE abivahendeid on kasutatud juba tuhandeid aastaid. Näiteks on muistse Niinive asukohast kaevatud välja „kaks püha puu poole palvetavat tiibadega naisekuju, kelle ... vasakus [käes] on roosipärg või palvehelmed” („The Catholic Encyclopedia”).
Mis on palvehelmeste kasutamise eesmärk? Sama teatmeteos kirjutab: „Iga kord, kui mõnd palvet tuleb mitu korda korrata, kalduvad inimesed kasutama mingit laadi mehaanilist eset, millega on kergem palveid loendada kui näppudel.”
Palveveskid teevad palvete kordamise veelgi kergemaks. Igat palveveski pööret peetakse võrdseks palve esitamisega, ükskõik kas seda keerutab inimene ise või pöörleb see tuule, vee või elektri jõul. Tihti pannakse palveveskite sisse mantrad ehk maagilise toimega salmid. Mida arvab sellest kõigest aga Jumal?
„Palvetades ärge korrutage ühte ja sama”
Jeesus Kristus, keda isegi miljonid mittekristlased peavad Jumala prohvetiks, andis teada, kuidas suhtub Looja samade palvete korrutamisse, kui ta ütles: „Kui te palvetate, siis ärge palju lobisege [„palvetades ärge korrutage ühte ja sama”, UM], nõnda nagu paganad, sest nad arvavad, et neid kuuldakse nende paljude sõnade tõttu” * (Matteuse 6:7).
Seega, kui Jumal ei taha, et me ühte ja sama korrutaksime, kas pole siis talle vastumeelsed ka palvetamise abivahendid, mida kasutatakse samade palvete pidevaks kordamiseks? Seetõttu ei leia me Piiblist ka ühtki vihjet selle kohta, et mõni ustav jumalateenija oleks kasutanud palvehelmeid, palveveskit või mõnd muud palvetamise abivahendit. Seda, miks see nii on, hakkame mõistma üha selgemini, kui saame aru, mis on tegelikult palve ja palvetamise eesmärk.
Palved, mis meeldivad Jumalale
Jeesus pöördus näidispalves konkreetselt Jumala kui „meie Isa” poole. Meie Looja pole mingi kauge olend ega müstiline jõud, keda või mida peaks lepitama loitsude, rituaalide või mantratega. Ta on hoopis armastav Isa, kes soovib, et me teda selleks ka peaksime ja teda armastaksime. „Ma armastan Isa,” ütles Jeesus (Johannese 14:31). Üks muistse Iisraeli prohvet ütles: „Nüüd aga, Jehoova, oled sina meie isa!” (Jesaja 64:7).
Kuidas aga saada lähedaseks oma taevase Isa Jehoovaga? (Jakoobuse 4:8.) Nii nagu kõigi teiste isikutega, saab ka Jumalaga lähedaseks tänu kahepoolsele suhtlemisele. Jumal nii-öelda räägib meiega oma Sõna Piibli kaudu, kus ta annab meile teada oma tegudest, isiksusest ja eesmärkidest, mis tal meiega on (2. Timoteosele 3:16). Meie seevastu saame Jumalaga rääkida palve kaudu. Selline palve peaks muidugi tulema südamest ja olema siiras, mitte formaalne ega rutiinne.
Mõtle, kuidas ühtehoidvas, armastavas perekonnas lapsed tavapäraselt oma vanematega suhtlevad? Kas nad kordavad pidevalt samu sõnu ja fraase või loendavad oma soove vanematele mingite abivahendite kaudu? Loomulikult mitte. Nad räägivad lugupidavalt ja südamest ning nende sõnadel on mõte sees.
Nii peaks olema ka meie palvetega Jumalale. Me võime pöörduda Jumala poole peaaegu iga asja pärast, mis meile muret teeb. Filiplastele 4:6, 7 ütleb: „Ärge muretsege ühtigi, vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks. Ja Jumala rahu ... hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.” Loomulikult, kui meile miski asi muret valmistab, võime selle pärast korduvalt palvetada. See pole sama kui mingi lause sõna-sõnalt kordamine (Matteuse 7:7–11).
Piiblis on palju näiteid palvetest, mis on Jumalale meelepärased, sealhulgas psalmid ehk laulud ning Jeesuse enda lausutud palved * (Laulude 17 ja 86 sissejuhatus; Luuka 10:21, 22; 22:40–44). Üks Jeesuse palve on kirjas Johannese evangeeliumi 17. peatükis. Võta mõned minutid, et see peatükk läbi lugeda. Pane lugedes tähele, kuidas Jeesus rääkis Jumalale oma sisimatest tunnetest. Pane tähele ka seda, kui isetu on see Jeesuse palve, kuidas see peegeldab tema sügavat armastust oma järelkäijate vastu. Jeesus palus Isa, et see hoiaks tema järelkäijaid tigeda ehk Saatana eest (Johannese 17:11, 15).
Kas Jeesuse sõnad tunduvad sulle mingilgi määral isikupäratutena, rituaalselt mehaanilistena? Kindlasti mitte. Millise hea eeskuju Jeesus meile küll palvetamises jättis! Kõik, kes tahavad tõelise Jumalaga lähedaseks saada, peaksid teda kui isikut hästi tundma õppima. Jumala tundmaõppimisest tärkav armastus peaks aga panema inimesi hülgama igasugused usutavad, mis Jumalale ei meeldi. Neile, kes nõnda teevad, ütleb Jehoova: „Siis ma ... olen teile Isaks, ja teie olete mulle poegadeks ja tütardeks” (2. Korintlastele 6:17, 18).
[Allmärkused]
^ lõik 8 Jeesus ei öelnud meieisapalve ehk näidispalve kohta: „Palvetage seda palvet”, mis oleks vastuolus sellega, mida ta just äsja oli sõnanud. Ta ütles hoopis: „Palvetage siis nõnda” (Matteuse 6:9–13, meie kursiiv). Mida tahtis Jeesus öelda? Nagu näidispalvest on näha, tuleks meil vaimseid asju materiaalsetest tähtsamaks pidada.
^ lõik 15 Kuigi Piibli laule lauldi erinevatel puhkudel, ei korratud neid nagu mantrat, samuti ei kasutatud neid koos palvehelmeste või palveveskitega.
KAS SA OLED MÕELNUD?
▪ Kas Jeesuse nõuanne mitte korrutada ühte ja sama puudutab ka palvehelmeste ja palveveskite kasutamist? (Matteuse 6:7)
▪ Mida peaksid palved näitama meie suhtumise kohta Jumalasse? (Jesaja 64:7)
▪ Kuidas suhtub Jumal meisse, kui hülgame valed usukombed? (2. Korintlastele 6:17, 18)