Soov saada rikkaks – kuidas see võib sind mõjutada

MAAILMAS, kus nälgib üle 850 miljoni inimese, võib olla raske mõista, et probleemiks võiks olla üleküllus. Kuid kas panid tähele, et eelmises artiklis tsiteeritud piiblikoht ei hoiata mitte raha või rikkuse eest, vaid pigem rahaarmastuse ning rikastumissoovi eest? Mis juhtub, kui inimesed elavad rikkuse ja asjade ostmise nimel? Vaatleme kõigepealt selle mõju nende lastele.

Mõju lastele

Arvestuste kohaselt näeb keskmine Ameerika laps vaid ühe aastaga 40 000 telereklaami. Kui lisada veel videomängud, stiilsed muusikapleierid, arvutiprogrammid ja firmariided, mida lapsed näevad poodides ja oma sõprade kodus, siis püüa vaid kujutleda, kui palju nõudmisi nad oma vanematele võivad esitada. Mõned lapsevanemad rahuldavad oma võsukeste iga soovi. Mispärast?

Kui lapsevanematel tuli lapsepõlves väga vähesega läbi ajada, võivad nad püüda teha kõik endast sõltuva, et nende lapsed ei tunneks millestki puudust. Teised vanemad jällegi kardavad, et kui nad keelduvad laste soove täitmast, siis lapsed ei armasta neid enam. „Nad tahavad olla oma laste parimad sõbrad ja hoolitseda selle eest, et lastel oleks lõbus,” ütles lastevanemate toetusgrupi  kaasasutaja USA-s Colorados Boulderis. Osa vanemaid jälle loodab, et saavad rohkete kingitustega tasa teha selle suure ajahulga, kui nad on tööl, oma lastest eemal. Ning mõni lapsevanem võib pärast pikka ja stressirohket töönädalat lihtsalt tunda, et ei suudaks lahendada konflikti, mis tõenäoliselt järgneb sellele, kui ta oma lapse palvele eitavalt vastaks.

Kuid kas lapsevanemad, kes täidavad kõik oma laste soovid, aitavad neid või teevad neile kahju? Paraku näitavad kogemused, et sellised ärahellitatud lapsed kipuvad olema pigem tänamatud, selle asemel et oma ema ja isa rohkem armastada. Nad ei hinda isegi neid kingitusi, mida nad on ise nii meeleheitlikult mangunud. Üks põhikoolidirektor ütles: „Minu kogemus näitab, et kui laste soovid kohe täita, heidavad nad saadud asjad paari nädala pärast sageli kõrvale.”

Mis juhtub ärahellitatud lastega, kui nad suureks kasvavad? Ajakirja „Newsweek” uurimus näitab, et neist saavad täiskasvanud, kel „on pettumustega elus raske toime tulla”. Kuna nad pole kunagi õppinud oma soovide täitumise nimel vaeva nägema, on paljudel neist probleeme nii koolis, tööl kui ka abielus, mistõttu nad jäävad oma vanematest majanduslikult sõltuvaks. Nad võivad ka sageli langeda masendusse ja depressiooni.

Seega on ärahellitatud lapsed kõigest hoolimata vaesed. Nad ei oska hinnata töö väärtust, neil puudub eneseväärikus ja nad ei suuda näha, et võivad olla rikkad seesmiselt. Psühhoterapeut Jessie O’Neill hoiatab: „Kui õpetada lastele, et nad saavad kõik, mida tahavad ja millal tahavad, paned sa aluse elule, kus nad on alati õnnetud.”

Mis juhtub täiskasvanutega?

Kui sa oled abielus, siis „ükskõik kui kaua te olete koos elanud või kui palju teil on raha, on teie järgmine tüli tõenäoliselt raha pärast”, teatab ajakiri „Psychology Today”. Artikkel täheldas ka, et „see, kuidas abielupaar lahendab lahkhelisid ja saab üle pettumustest, mis tekivad raha tõttu, näitab pikemas perspektiivis, kas nende suhe jääb püsima või mitte”. Abielupaar, kes omistab rahale ja ainelisele varale liiga palju tähtsust, seab igal juhul oma abielu suurde ohtu. Tõepoolest, arvestuste kohaselt on just rahatülid 90 protsendi abielulahutuste peapõhjuseks.

Isegi kui paar püsib koos, võib abielu kvaliteet kannatada, kui kaasade peamine eesmärk  on raha ning luksused, mida see neile võimaldab. Näiteks võib võlgades abielupaar muutuda kergesti ärrituvaks ja ägedaks, mistõttu kumbki pool süüdistab teist rahamurede pärast. Mõnel juhul võivad mõlemad olla oma varanduse eest hoolitsemisega nii ametis, et omavaheliseks suhtlemiseks ei jää suurt aega. Mis juhtub, kui üks abielupool teeb kuluka ostu ja varjab seda teise eest? Nõnda tekib salatsemine, süütunne ja usaldamatus – mis kõik tasapisi lammutavad abielu.

Mõni täiskasvanu, abielus või mitte, on otseses mõttes ohverdanud oma elu materiaalsetele taotlustele. Lõuna-Aafrika Vabariigis on mõned läänemaailma materialistliku elustiili järgijad üritanud sellest tuleneva stressi tõttu endalt elu võtta. Ameerika Ühendriikides tappis üks mees abikaasa, 12-aastase poja ning enda – seda kõike ilmselt oma rahaprobleemide pärast.

Püüd rikkaks saada ei lõpe enamiku jaoks loomulikult surmaga. Siiski neist, kes on uppunud materialistlikesse püüdlustesse, võib elu lihtsalt mööda kulgeda. Samuti võib kannatada nende elukvaliteet, sest tööstress või rahamured põhjustavad paanikahooge, unetust, kroonilist peavalu või vähktõbe – terviseprobleeme, mis võivad lühendada nende eluiga. Ja isegi kui inimesele jõuab lõpuks kohale, et tuleb muuta oma eelistusi, võib olla juba liiga hilja. Tema abikaasa ei pruugi teda enam usaldada, lapsed võivad olla juba emotsionaalselt omadega puntras ja tema tervis võib olla rikutud. Ehk saab mõnda häda veel parandada, kuid selleks tuleb kõvasti vaeva näha. Sellised inimesed on tõepoolest „iseendile valmistanud palju torkavat valu” (1. Timoteosele 6:10).

Mis on sinu soov?

Enamik inimesi soovib õnnelikku perekonda, head tervist, mõttekat tööd ja piisavalt raha, et mõnusalt ära elada. Kui aga kellegi peamine mure on raha, siis pole võimalik neid nelja soovi tasakaalus hoida. Paljude jaoks võib elu rööbastesse seadmine tähendada seda, et nad peavad leppima väiksemapalgalise töö, lihtsama kodu, tagasihoidlikuma auto või madalama ühiskondliku positsiooniga. Kui paljud on valmis ohverdama sellised elumõnud üllamate väärtuste nimel? Üks naine möönis: „Ma tean, et ma ei vaja seda kõike, kuid nii raske on neist asjadest loobuda!” Teised oleksid selleks valmis, kuid ei taha olla esimesed.

Kuidas on lood sinuga? Kui oled juba leidnud viisi, kuidas hoida raha ja ainelist vara nende õigel kohal, siis väärid kiitust. Või lased sellest artiklist kiiruga silmadega üle, sest sinu elustandardi järgimine nõuab liiga palju aega?  Kas oled nende hulgas, kes tunnevad vajadust vähemaga hakkama saada, et saavutada parem füüsiline ja emotsionaalne heaolu? Siis tegutse otsustavalt, enne kui lased materialismil oma pereringis kahjulikku mõju avaldada. Kast selsamal leheküljel pakub nõuandeid, millest pihta hakata.

Kui materiaalsed asjad on seatud nende õigele kohale, tunneb iga pereliige sellest tulenevat füüsilist ja emotsionaalset heaolu. Ent kristlased peavad veel ühe asja eest hoolitsema – nad ei soovi, et aineline vara segaks nende suhteid Jumalaga. Kuidas aga võib materialism ohustada inimese vaimsust ja mida teha, et nõnda ei juhtuks? Seda selgitab järgmine artikkel.

[Väljavõte lk 5]

Ärahellitatud lapsed on sageli tänamatud ja saadud asjad heidetakse kiiresti kõrvale

[Kast/pilt lk 7]

Kuidas saavutada elus tasakaal

Vähemaga toimetulek nõuab otsustavust ja hoolikat planeerimist. Siinsed soovitused on mõningaid aidanud.

▪ INVENTUUR. Mille ostmise saaksid lõpetada? Millest võiksid loobuda? Ajakirjatellimustest? Muusikaplaatidest? Ebavajalikest auto lisaseadmetest?

▪ PROOVI LIHTSUSTADA OMA ELU. Kui sul on tõsiseid kahtlusi selles, kas ikka saaksid lihtsamalt hakkama, siis miks mitte proovida seda kuus kuud või aasta. Katseta, kas aeg, mille sa pühendad rahale ja varale, teeb sind tõesti õnnelikumaks – või hoopis vastupidi.

▪ KAASA OMA LAPSED PERE VESTLUSTESSE ELU LIHTSUSTAMISE ÜLE. Sel juhul on nad sulle tõenäoliselt toeks ning sul pole vajaduse korral nii raske nende soovidele ei öelda.

▪ KAALU, KAS VÕIKSID ANDA OMA LASTELE TASKURAHA. Kui nad otsustavad koguda raha mõne soovitud asja jaoks või ilma selleta hakkama saada, õpivad nad kannatlikkust ning hindavad seda, mis neil on. Samuti õpivad nad otsuseid langetama.

▪ ÕPI OLEMA SÄÄSTLIK. Jälgi allahindlusi ja sooduspakkumisi. Tee eelarve. Sõitke mitmekesi ühes autos. Vähenda majapidamisseadmete kasutamist. Raamatute ostmise asemel laenuta neid raamatukogust.

▪ KASUTA OMA AEGA JA ENERGIAT TARGASTI. Pea meeles, et sinu eesmärk vähemaga toime tulla ei tähenda lihtsalt, et sul peaks olema vähem asju, vaid et pööraksid tähelepanu tähtsamale, näiteks inimestele oma elus. Kas sa teed seda?

[Pilt lk 6]

Soov rikkaks saada võib abielus pingeid tekitada