Kõige valusam küsimus

„MIKS?” Kui palju ahastust ja valu võib küll kanda endas üksainus sõna. Seda küsimust kuuleb sageli siis, kui juhtub mõni katastroof – kui maad laastab orkaan, mis külvab hävingut ja surma; kui maavärin raputab linna ja jätab sellest alles vaid rusuhunnikud; kui terrorirünnak katkestab igapäevatoimetused ja muudab elu ühtäkki õudusunenäoks või kui kellegi lähedane kaotab õnnetuses oma tervise või elu.

Liigagi tihti kuuluvad kannatajate hulka kõige süütumad ja kaitsetumad. Kuna hiljaaegu on selliseid õnnetusi leidnud aset päris palju, võib tihti kuulda inimesi küsimas, miks on Jumal sellel kõigel juhtuda lubanud. Järgnevad on vaid mõned näited.

▪ „Miks sa seda tegid, Jumal? Mida halba me oleme sulle teinud?” Need küsimused esitas Reutersi uudisteagentuuri sõnul üks vana naine Indias, kui tsunami oli tema koduküla laastanud.

▪ „Kus küll Jumal oli? Miks lasi Jumal sellel juhtuda, kui kõik on tema kontrolli all?” Need küsimused ilmusid ühes USA Texase osariigi ajalehes pärast seda, kui relvastatud kurjategija oli avanud kirikus tule, mille tagajärjel said paljud kirikus viibijad surma või haavata.

▪ „Miks lasi Jumal tal surra?” Nii küsis üks naine, kui vähk oli viinud hauda ta sõbranna, kelle abikaasa jäi üksi viie lapse eest hoolt kandma.

Need inimesed pole sugugi ainsad, kes arvavad, et Jumal on kuidagi nende kannatustes süüdi. Ühes hiljutises Interneti-küsitluses ilmnes, et ligi pooled vastanutest peavad loodusõnnetuste, näiteks orkaanide põhjustajaks Jumalat. Miks inimesed nii arvavad?

Religioosne sasipundar

Vaimulikud, kes peaksid oskama sellistele küsimustele vastata, teevad asja tihtipeale veel segasemaks. Vaadelgem nüüd vaid kolme levinud versiooni, millega nad õnnetusi selgitavad.

Esiteks väidavad paljud usujuhid, et Jumal karistab loodusõnnetuste kaudu halbu inimesi. Näiteks pärast seda, kui orkaan Katrina oli laastanud New Orleansi linna USA-s Louisiana osariigis, ütlesid mõningad kirikuõpetajad, et Jumal karistas linnaelanikke korruptsiooni, hasartmängude mängimise ja moraalituse eest. Mõni vaimulik tsiteeris isegi Piiblit, tuues näiteid selle kohta, kuidas Jumal on varem kurje inimesi vee ja tulega hävitanud. Sellised väited maalivad aga Piiblist väära pildi. (Vaata kasti „Kas Jumal on süüdi?”.)

Teiseks väidavad mõned kirikuõpetajad, et Jumal toob maa peale hädasid põhjustel, mida meie ei mõista. Paljusid selline selgitus aga ei rahulda. Nad mõtlevad, et kui Jumal on armastav, kuidas võib ta siis põhjustada kurja ja keelduda valgustamast neid, kes vajavad lohutust ja vastuseid oma küsimustele. Piibel ütleb tõesti, et „Jumal on armastus” (1. Johannese 4:8).

 Kolmandaks arvavad mõned vaimulikud, et võib-olla Jumal polegi kõikvõimas ja armastav. Ent see selgitus tõstatab teisi küsimusi. Kas Tema, kes on loonud kõik, kaasa arvatud ääretu universumi, ei suuda tõesti ära hoida õnnetusi ühelainsal planeedil? (Ilmutuse 4:11.) Ja kuidas Tema, kes andis meile võime armastada ja kelle Sõna nimetab teda lausa armastuse kehastuseks, saab olla ükskõikne meie kannatuste suhtes? (1. Moosese 1:27; 1. Johannese 4:8.)

Muidugi on need kõigest kolm selgitust kannatuste küsimusele, mis on vaevanud mõtlevaid inimesi sajandeid. Järgmises artiklis vaatame, kuidas vastab sellele tähtsale ja ajakohasele küsimusele Piibel. Piibli selge ja loogiline vastus hajutab kannatuste teema ümbert kogu segaduse. Peale selle pakub Piibel neile, kes on kogenud kannatusi, ka suurt lohutust.

[Kast/pilt lk 4]

Kas Jumal on süüdi?

Kas Piibel tõesti ütleb, et Jumal põhjustab loodusõnnetusi? Ei. Jumala kohtuotsused, millest Piibel räägib, erinevad suuresti praegustest loodusõnnetustest. Esiteks ei hävita Jumal inimesi valimatult. Ta näeb iga inimese südamesse ja hävitab üksnes need, kes on selle ära teeninud (1. Moosese 18:23–32). Peale selle hoiatab Jumal eelnevalt hävingu eest ja annab võimaluse pääseda neile, kes tema silmis on õiged.

Loodusõnnetusi pole aga tihti võimalik ette näha ning nendes hukkuvad ja saavad vigastada nii head kui halvad. Inimesed on tegelikult mingil määral ise süüdi selles, et loodusõnnetused tekitavad rohkem kahju kui varem, kuna nad on hävitanud looduskeskkonda ning ehitanud maju paikadesse, kus esineb palju maavärinaid, üleujutusi ning kus on äärmuslikud ilmastikutingimused.

[Allikaviide]

SENA VIDANAGAMA/AFP/Getty Images

[Pilt lk 4]

Kirikuõpetajad on oma vastustega ainult segadust tekitanud