„Olge rõõmsad lootuses”

JOE oli raskelt haige, põdedes lõppstaadiumis vähki. Ta abikaasa Kirsten ja mõned sõbrad vestlesid tema voodi kõrval. Kirsten pani oma abikaasat silmitsedes tähele, et mööda selle põski voolavad pisarad. Esmalt arvas ta, et Joe tunneb valu. Võib-olla oligi see nii, kuid sel korral lausus Joe oma naisele, et need ei ole valupisarad.

Kirsten jutustab: „Sel raskel ajal oli Joe ümbritsetud lähedastest sõpradest, kes olid tulnud kohale, et olla koos temaga. Ka oli tal suurepärane lootus, mille täitumises oli ta nüüd rohkem veendunud kui kunagi varem, ning ta teadis, et keegi ei saa seda temalt ära võtta. Ta usaldas mulle, et nutab tegelikult rõõmupisaraid. Veidi hiljem samal õhtul Joe suri.”

Mis lootus see oli, millest Joe isegi oma haiguse viimases staadiumis jõudu ammutas? See oli Jehoova Jumala tõotus anda inimestele maapealses paradiisis igavene elu ja täiuslik tervis (Laul 37:10, 11, 29). Ilmutuse 21:3, 4 ütleb: „Jumala telk on inimeste juures! ... Ja tema pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad [sealhulgas paljud praegusaja probleemid] on möödunud!”

Lootus isegi surnutele

Joe jaoks tähendab selle lootuse täideminek hauast tagasi pöördumist. Kindlasti tõi talle lohutust Jeesuse tõotus, et „kõik, kes on mälestushaudades” (UM) ehk kõik need surnud, keda Jumal meeles peab, äratatakse surmaunest üles (Johannese 5:28, 29). Kas sa oled kurb mõne pereliikme või sõbra surma tõttu? Kui oled, siis võib ülestõusmislootus sullegi toeks olla. Muidugi jääb lähedase inimese surm raskeks kaotuseks ka seda lootust silmas pidades. Isegi Jeesus nuttis, kui ta sõber Laatsarus suri. Kuid see lootus toob hingevalule leevendust. (Johannese 11:14, 34, 35; 1. Tessalooniklastele 4:13.)

 Kirsten meenutab: „Kui Joe vähki suri, tundus mulle, et ma ei suuda enam kunagi tõeliselt õnnelik olla. Isegi nüüd, kui sellest on möödas mõni aasta, on mul tunne, et mu elu selles vanas maailmas pole enam kunagi endine. Joe lahkumist ei korva päriselt miski. Sellegipoolest võin ausalt öelda, et olen taas leidnud hingerahu.”

Kirsteni mõtted tuletavad meile meelde, et praeguses maailmas ei saa me oodata, et iga hetk ülevoolavat rõõmu valmistaks. Tõusud ja langused käivad elus vaheldumisi. Ja on aegu, kui peamegi kurbust tundma ning rõõm oleks täiesti kohatu. (Koguja 3:1, 4; 7:2–4.) Mõned meist võitlevad depressiooniga, mis tekib väga erisugustel põhjustel. Ent Piibli tõotused on meile igas olukorras suure lohutuse allikaks ning Piibli ülim tarkus aitab meil vältida paljusid lõkse, mis inimesi õnnetuks teevad. Jumal ütleb: „Aga kes mind kuulab, võib julgesti elada ja olla muretu, kurja kartmata!” (Õpetussõnad 1:33).

Jehoova peab tõesti silmas meie parimaid huve. Ta tahab, et me oleksime õnnelikud – ja seda mitte ainult pealtnäha, vaid südamepõhjani, ning mitte vaid mõned üürikesed aastad, vaid igavesti! Seetõttu laususki tema Poeg need ajatud sõnad: „Õnnelikud on need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest” (Matteuse 5:3, UM). Me teeme targasti, kui neid sõnu tõsiselt võtame.

[Kast/pilt lk 9]

Õnne üheksa komponenti

1. Õpi väärtustama vaimseid asju. (Matteuse 5:3.)

2. Ole rahul sellega, mis sul on, ja hoidu rahaahnusest. (1. Timoteosele 6:6–10.)

3. Ära pane liiga suurt rõhku naudingutele. (2. Timoteosele 3:1, 4.)

4. Ole heldekäeline ja tee midagi teiste õnne heaks. (Apostlite teod 20:35.)

5. Ole tänulik ja pane tähele seda, mis sul elus hästi on. (Koloslastele 3:15.)

6. Ole valmis andestama. (Matteuse 6:14.)

7. Vali targalt inimesi, kellega läbi käia. (Õpetussõnad 13:20.)

8. Hoolitse oma tervise eest ja hülga halvad harjumused. (2. Korintlastele 7:1.)

9. Ole rõõmus lootuses, mida pakub Piibel. (Roomlastele 12:12.)

[Pildid lk 8, 9]

Piiblil põhinev lootus elada uues maailmas pakub suurt lohutust