Kui ekvaatoril kõrguvaid tippusid katavad liustikud

„ÄRGAKE!” KENYA-KORRESPONDENDILT

JOHANN LUDWIG KRAPFI, 39-aastase saksa misjonäri väitel nägi ta 1849. aasta 3. detsembril Ekvatoriaal-Aafrikas üht valge lumemütsiga kaetud mäge. Euroopa geograafid naersid tema teate välja. Nende sõnul oli ta näinud lihtsalt kriidimäge. Krapf, kes oli olnud mäest enam kui 140 kilomeetri kaugusel, möönis, et kiiresti vahelduva pilvisuse tõttu avanes see vaade talle kõigest mõneks minutiks.

Euroopa geograafide pilked ei üllatanud Krapfi. Aasta varem saabunud teade, et umbes 300 kilomeetrit lõuna pool on nähtud Aafrika kõrgeimat mäge, oli samuti kahtluse alla seatud. Kuid peagi leidis 5895-meetrise Kilimanjaro mäe olemasolu kinnitust. Krapfi väite õigsuses veenduti aga alles 34 aastat hiljem – kaks aastat pärast tema surma.

Krapfi nähtud veidi ekvaatorist lõuna pool asuva liustikega  mäe – 5199 meetri kõrguse Kenya vulkaani – olemasolu kinnitas aastal 1883 šoti maadeuurija Joseph Thomson. See on Aafrika kõrguselt teine mägi. Arvatakse, et see Kenya nüüd juba kustunud vulkaan oli kord üle 6000 meetri kõrge, ent aastatega on erosioon mulla ja tuha minema kandnud ning paljastanud hambulised tipud, millest kahel on kõrgust rohkem kui 5100, kolmandal aga 4985 meetrit.

Kohalike seas kõrges aus

Kenya mäge kummardasid madalamatel nõlvadel elavad rahvad juba ammu enne eurooplaste saabumist Aafrikasse. Usuti, et selle kõrgeimas tipus asub maailma looja ning et seal lõi ta ka inimese. Samuti usuti, et see looja laseb sadada vihma, mis niisutab allpool laiuvaid viljakaid maid. Sellistest uskumustest kinnipidajad on toonud – ja toovad nüüdki – talle lepituseks loomohvreid.

Kuna Kenya mäe tumedatel teravatel harjadel leidub lund ja jääd, kutsusid muistsed asukad seda nii laiguliseks kui ka valgeks mäeks. Mäe kolm kõrgeimat tippu – Batian, Nelion ja Lenana – on saanud nimed kohaliku kogukonna kuulsatest hõimupealikest esivanemate järgi. Arvukad sügavrohelised mägijärved kaljuste tippude läheduses rõhutavad piirkonna ilu veelgi.

Rikkalik floora ja fauna

Loodussõpradele pakub mägi palju köitvaid vaatepilte. Sulavad liustikud on aastate jooksul muutnud elutu laavavälja mitmekesise taimestiku kasvulavaks. Alumisi nõlvu katavad tihedad metsad. Siin kasvab selliseid puid nagu seeder, kivijugapuu ja okootea, mis annavad mööblitööstusele väärtuslikku puitu. Laialt levinud on ka üle kuuemeetrine  bambus, mis metsana vohades lämmatab alustaimestiku.

Loomastik on neil aladel rikkalik. Suurematest imetajatest leidub siin lõvisid, leoparde, savannisebrasid, kahvripühvleid, võsapukke ja vesivohlusid. See mägi on kodupaigaks ka elevantidele ja must-ninasarvikutele. Väiksematest loomadest elab siin pärdikuid, kuningkoolobusi, ronidamaane ja mitmesuguseid närilisi.

Erakordselt arvukas linnuriik on väga mitmekesine. Närilistele ja madudele peavad jahti savanni-kaeluskotkad, must-harksabad, pistrikud ja viud. Vohavale metsarohelusele pakuvad kontrasti turakod, kuldnokad, hõbepõsk-kiiverlinnud ja peoleod. Mägimetsa on oma pilkupüüdva sulestikuga ilmestamas mitut liiki nektarilinnud.

3000 meetri kõrgusel mets lõppeb ja annab maad ülalpool laiuvatele nõmmeavarustele. Siin katab pinnast tarnavaip. Üks huvitavaid taimi on kord kahekümne aasta tagant õitsev ristirohi Senecio brassica. Samuti kasvab siin keenia puisristirohtu, mille varre ülaosa katavad laiad lehed, ning üle kuue meetri kõrguseid lobeeliaid. Kõik need koos puis-eerikaga ilmestavad seda hiiglaslikku alpimaastiku ala.

Sel kõrgel ja karmil maa-alal elab vähe loomi, ja enamik neist ei viibi siin kogu aasta vältel. Ainsateks alalisteks asukateks on siin kuni 4300 meetri kõrgusel elavad kaljudamaanid. Nagu näitab nimigi, on nende organism selliste kaljuste kõrgustega kohastunud. Nad toituvad peamiselt taimedest. Mõnikord panevad need sõbralikud ja julged küülikusuurused imetajad väsinud ja pahaaimamatutelt matkajatelt toitu pihta.

Võimsad tipud

Mäe madalamatele piirkondadele on pilkupüüdvaks kontrastiks maalilised tiputeravikud. Kõrgeimad tipud Batian (5199 meetrit) ja Nelion (11 meetrit madalam) on kujult otsekui kaks hiiglaslikku sarve. Need tipud koosnevad ääretu suurtest mustadest vulkaanilistest kaljurahnudest, mis tunduvad pilvede kohal hõljuvat. Neist allpool trotsib 11 liustikku kõrvetavat ekvaatoripäikest, mida kahtlemata võib pidada süüdlaseks vähemalt seitsme samasuguse liustiku kadumises. Suurimast liustikust on jäänud alles vaid pool sellest, mis oli olemas sada aastat tagasi. Osa neist liustikest on nähtavad Kenya pealinnas Nairobis, mis asub 130 kilomeetri kaugusel.

See eraldatuses kõrguv kaljupiirkond on meelitanud kohale entusiastlikke mägironijaid kõikjalt maailmast. Andmete järgi jõudis esimese eurooplasena Batiani tippu 1899. aasta 13. septembril Halford Mackinder. Kulus 30 aastat, enne kui saabusid teated veel ühe tipuvallutaja kohta. Mõningaid tippu jõuda üritanuid on tabanud mäe karm kättemaks – aastaks 1987 oli saanud surma üle 60 tippurühkija.

Mägironijaid on tabanud mitmesuguses vormis kõrgustõbi. Tegelikult arvatakse selle mäe arvele olevat langenud pooled suurtest kõrgustest tingitud kopsutursejuhtudest maailmas. Raamatus „On God’s Mountain–The Story of Mount Kenya” täheldatakse: „Ka neile, keda see tervisehäda [kõrgustõbi] ei taba, võib vaevaliselt ülespoole rühkimine ja ronimine olla piinarikas ettevõtmine, kus iga raskustega astutud samm viimased jõuvarud välja imeb. Kõrval allpool on sadu meetreid püstloodis kaljut, pea ähvardab valust lõhkeda, süda iiveldab, jalad on villis, silmad jooksevad vett.”

Ehkki ilmastik on Kenya mäe tippe kõvasti kulutanud ja selle liustikud on taandumas, ei suuda see varjutada nende raskesti kättesaadavate kõrguste lumma. Mäe karmivõitu ilu toob vaikides kiitust Loojale Jehoova Jumalale (Laul 148:9, 13).

[Kaart lk 16]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Ekvaator

Kenya mägi

[Pilt lk 16]

Üks arvukatest mägijärvedest

[Pilt lk 17]

Kenya mäe kolm kõrgeimat tippu

 [Pilt lk 18]

Kõrgeimad tipud meelitavad kohale mägironijaid kõikjalt maailmast

[Pilt lk 18]

Linde, nagu see nektarilind, leidub kõikjal

[Pilt lk 18]

Kaljudamaanid elavad ligi 4300 meetri kõrgusel

[Pilt lk 18]

Madalamatel nõlvadel kasvavad teiste puude seas ka kivijugapuud

[Pildi allikaviide lk 16]

Lk 16: Pictures Courtesy of Camerapix Ltd.

[Pildi allikaviide lk 17]

Picture Courtesy of Camerapix Ltd.

[Piltide allikaviited lk 18]

Kõik väiksed pildid, välja arvatud mägironija: Pictures Courtesy of Camerapix Ltd.; taust: Duncan Willetts, Camerapix