Raamatukogud – teadmiste varaait

„ÄRGAKE!” AUSTRAALIA-KORRESPONDENDILT

RAAMATUKOGUSID on nimetatud üheks tsivilisatsiooni tugisambaks. „The World Book Encyclopedia” ütleb, et raamatukogud on etendanud üht tähtsaimat rolli kultuuri ja tehnika arengus, ning saksa poeet Goethe nimetas neid inimkonna mäluks.

Millised raamatukogud on olnud kõige olulisemad tsivilisatsiooni tugisambad? Millisel raamatul on olnud kõige suurem mõju nii raamatukogudele kui ka kirjaoskuse levikule? Kui palju raamatuid on nüüdisaegses suurimas raamatukogus? Et saada vastust esimesele küsimusele, mingem ajas tagasi ja külastagem üht inimkonna esimest raamatukogu.

Muistne „inimtarkuse entsüklopeedia”

Kujutle end Lähis-Idasse, sinna, kus praegu asub Iraak. Aasta on 650 e.m.a. Sinu ümber on Niinive (praeguse Mosuli lähedal) suured linnamüürid ning su ees kõrgub Assüüria, Egiptuse ja Babüloonia valitseja Assurbanipali palee. * Seistes palee uste ees, märkad sa mehi, kes veavad kaarikuga raskeid savinõusid. Need mehed on nüüdsama naasnud Assüüria impeeriumi äärealadelt, kust nad on kogunud kõikvõimalikke dokumente Assurbanipali valduses elavate rahvaste ühiskonna, kultuuri ja usuliste traditsioonide  kohta. Kui avad ühe nõu, näed, et see on täis ristkülikukujulisi saviplaate, mille lühem külg on 8 sentimeetrit ning pikem 10 sentimeetrit pikk.

Sa järgned meestele paleesse, kus kirjutajad teevad väikestele niisketele savitahvlitele luust stilus-pulgaga kiilukujulisi märke. Mehed tõlgivad parasjagu võõrkeelseid dokumente assüüria keelde. Hiljem põletatakse savitahvleid ahjus, et üleskirjutatu paremini säiliks. Dokumente hoitakse ruumides, mis on täis riiuleid ning need omakorda sadu savinõusid. Uksepiitadel on kirjas, kust milliseid dokumente võib leida. Selle raamatukogu enam kui 20 000 savitahvlit sisaldavad teavet äritehingute, usukommete, seaduse, ajaloo, arstiteaduse ning inimese ja loomade füsioloogia kohta, moodustades „inimtarkuse entsüklopeedia”, nagu üks õpetlane on seda raamatukogu nimetanud.

Enne ja pärast Niinive raamatukogu

Enne Niinive raamatukogu eksisteeris teisigi suuri raamatukogusid. Tuhat aastat enne Assurbanipali päevi ehitas kuningas Hammurapi raamatukogu Babüloonia linna Borsippasse ning ligikaudu 700 aastat enne Assurbanipali rajas Ramses II kuulsa raamatukogu Egiptuse linna Teebasse. Kuna aga Assurbanipali raamatukogu ületas teised raamatukogud dokumentide rohkuse ja info mitmekesisuse poolest, oli see tuntud kui muistse maailma suurim raamatukogu. Kulus 350 aastat, enne kui üks teine raamatukogu seda edestada suutis.

Sellest suurema raamatukogu rajas Aleksander Suure väepealik Ptolemaios I Soter ligikaudu aastal 300 e.m.a. Raamatukogu ehitati Egiptuse sadamalinna Aleksandriasse ning selle raamatukogu hoidjad püüdsid saada koopiaid kogu asustatud maailma enamikust kirjutistest. * Pärimuse järgi olevat Aleksandria raamatukogu olnud see paik, kus umbes 70 õpetlast hakkasid tõlkima Piibli Heebrea Kirju kreeka keelde. See tõlge, mis sai nimeks Septuaginta, leidis algkristlaste seas laialdast kasutust.

Idamaade raamatukogud

Samal ajal kui Assurbanipal oma raamatukogu täiustas, valitses Hiinas Zhou dünastia. Selle dünastia ajal (1122 – 256 e.m.a) kirjutati raamatud, mis said tuntuks Viisraamatuna. Viisraamat sisaldas tuleviku ennustamise käsiraamatut, valitsejate kõnede kollektsiooni, luulet, juhiseid usutseremooniate ja -rituaalide läbiviimiseks ning Lu riigi ajalugu (772 e.m.a – 481 e.m.a), mille koostajaks peetakse Hiina filosoofi Konfutsiust. Viisraamat ja hulk selle raamatu kommentaare kujundasid hiinlaste mõtlemist ning olid nii ühiskondlike kui ka eraraamatukogude tuumikuks enam kui kaks aastatuhandet.

Jaapanis rajas 1275. aastal valitseva samurai  perekonnaliige Hojo Sanetoki raamatukogu oma kodulinna Kanazawasse (praegu osa Yokohamast). Ta püüdis saada oma kollektsiooni igat olemasolevat hiina- ja jaapanikeelset raamatut. Kuigi osa raamatuid on hävinud, on tema kollektsioon alles tänase päevani.

Piibel, kloostri raamatukogud ja lääne kultuur

„Trükitud sõna jõud ja raamatukogu väärtus ei ilmne kuskil paremini kui kristliku religiooni tõusus, levikus ja püsimajäämises,” ütleb läänemaade raamatukogude ajalugu käsitlev raamat „A History of Libraries in the Western World”. Mis seos on raamatukogudel ja kristluse levikul?

Pärast Rooma impeeriumi jagunemist, kui osa riigi suurte raamatukogude teostest hävis ja osa laiali pillutati, kerkis kogu Euroopas ristiusu kloostreid, kuhu koguti nendest raamatukogudest allesjäänud raamatuid. Paljude kloostrite üks peamisi tegevusi oli Piibli käsikirjadest ja muudest käsikirjadest koopiate tegemine. Benediktlaste kloostrites järgiti näiteks Püha Benedictuse reeglit, mille kohaselt raamatute lugemine ja neist koopiate tegemine oli kohustuslik.

Ka Konstantinoopoli raamatukogudes säilitati ja kopeeriti muistseid käsikirju, mis hiljem ilmusid välja Itaalias. Arvatakse, et need käsikirjad mängisid tähtsat rolli renessansi valla päästmises. Ajaloolane Elmer D. Johnson ütleb: „Kloostriraamatukogu rolli lääne kultuuri säilitamisel ei saa eitada. See oli enam-vähem tuhat aastat Euroopa intellektuaalseks südameks ning ilma selleta oleks lääne tsivilisatsioon kujunenud hoopis teistsuguseks.”

Piiblist koopiate tegemine aitas sel ajal „Euroopa intellektuaalset südant” tuksumas hoida. Ja siis, kui üle Euroopa liikus reformatsioonilaine, pani Piibli lugemise soov lihtinimesi end kirjaoskamatuse ahelaist lahti rebima. Raamatukogude ajalugu käsitlev teos „The Story of Libraries” ütleb: „Protestantliku reformatsiooniga näis saavat alguse mõte, et igal ühiskonnaliikmel peab olema vähemalt nii palju haridust, et lugeda Piiblit. Teoloogiliste vaidluste kasvades muutus üha vajalikumaks suurema hulga usuliste kirjutiste lugemine. See eeldas peale lugemisoskuse ka raamatute kättesaamist.”

Seega etendas Piibel põhirolli nii raamatukogude kui ka kirjaoskuse levikus kogu läänemaailmas. Pärast trükipressi leiutamist kerkis kogu Euroopas ja seejärel terves maailmas hiigelsuuri era- ja riiklikke raamatukogusid, kust võis leida raamatuid paljudel teemadel.

21. sajandi raamatukogud

Mõned tänapäeva raamatukogud on kasvanud määratu suureks. Kujuta end kõndimas raamaturiiuli ees, mille kogupikkus on 850 kilomeetrit. Sellel riiulil seisab üle 29 miljoni raamatu. Niisugune on maailma suurima raamatukogu – USA Kongressi Raamatukogu – ligikaudne suurus. Peale raamatute hoitakse raamatukogus umbes 2,7 miljonit audio- ja videosalvestist, 12 miljonit fotot, 4,8 miljonit  kaarti ja 57 miljonit käsikirja. Iga päev lisatakse raamatukogu kollektsiooni 7000 uut üllitist.

Londonis asuvas Briti Raamatukogus on suuruselt teine raamatukollektsioon, kuhu kuulub enam kui 18 miljonit raamatut. Venemaa Riiklikus Raamatukogus Moskvas on 17 miljonit raamatut ning peale selle umbes 632 000 ajaleheaastakäiku. Prantsusmaa Bibliothéque Nationale on üks vanimaid veel eksisteerivaid riiklikke raamatukogusid Euroopas ning selles raamatukogus on 13 miljonit raamatut. Raamatus „Library World Records” öeldakse: „Prantsusmaa Bibliothéque Nationale on esimene raamatukogu, kes on pannud Internetti suure osa oma kollektsiooni kuuluvate raamatute täisteksti.” Inimestele, kes saavad kasutada arvutit, on Internet teinud inimkonna teadmiste varamusse pääsemise enneolematult lihtsaks.

Kättesaadava info hulk kasvab praegusel ajal tavatult kiiresti. Arvestuste kohaselt kahekordistub nüüd raamatute hulk iga nelja ja poole aasta tagant. Ainuüksi Ameerika Ühendriikides antakse igal aastal välja 150 000 uut raamatut.

Kui hästi peab küll tänapäeval paika muistse õpetlase, kirjamehe ja kuninga Saalomoni tähelepanek: „Suurel raamatute tegemisel pole lõppu ja suur agarus väsitab ihu!” (Koguja 12:12). Kui aga kasutada raamatuid arukalt, võivad raamatukogud olla ka meie ajal teadmiste varaaidaks, nagu neid nimetas ÜRO Hariduse-, Teaduse- ja Kultuuriorganisatsioon.

[Allmärkused]

[Kast/pilt lk 20]

Raamatukoguhoidja töö

Kui sa ei leia raamatukogu kataloogis olevat raamatut, ära heida meelt, vaid pöördu raamatukoguhoidja poole. Tema abi on sageli hindamatu. Roderick, kes on töötanud raamatukoguhoidjana 20 aastat, ütleb: „Inimesed pelgavad tihtipeale raamatukogusid ning raamatukoguhoidjaid. Nad alustavad oma küsimust sageli nii: „See on küll rumal küsimus, aga ...” Tegelikult ei ole need küsimused sugugi rumalad. Hea raamatukoguhoidja töö on leida inimesele raamat, mida ta silmas peab, ükskõik kuidas inimene seda ka ei küsiks.”

[Kast/pilt lk 21]

Mida need numbrid tähendavad? → 225.07

Universaalne detsimaalklassifikatsioon

Universaalne detsimaalklassifikatsioon (UDK) ehk kümnendliigitus on rahvusvaheline liigitussüsteem, milles info on rühmitatud teadusalade järgi. Sellel põhinevad paljude raamatukogude liigikataloogid ja seda liigitust kasutab enamik Eesti raamatukogusid. UDK süsteemi aluseks on USA raamatukoguteadlase Melvil Dewey 1876. aastal avaldatud kümnendliigitus, mis on kasutuses paljudes maailma raamatukogudes. Näiteks maailma suurimas raamatukogus, Kongressi Raamatukogus, kasutatakse Dewey kümnendliigituse sarnast süsteemi, kuid lisaks numbritele kasutatakse seal tähti. Tähti lisatakse numbritele ka Eesti raamatukogudes. Teistes maades kasutatakse ka teistsuguseid liigitussüsteeme.

UDK süsteemis jaotatakse teemad kümneks pealiigiks:

0 Üldteosed

1 Filosoofia. Psühholoogia

2 Religioon. Teoloogia

3 Sotsiaalteadused

4 (ei ole praegu kasutuses)

5 Loodus- ja täppisteadused

6 Rakendusteadused. Meditsiin. Tehnika

7 Kunst. Meelelahutus. Sport

8 Filoloogia. Ilukirjandus

9 Geograafia. Ajalugu

Need pealiigid jagunevad omakorda all-liikideks. Näiteks Piibel kuulub religiooni alla ning Piibli tähiseks on 22. Piibli teemad on omakorda jaotatud. Uue Testamendi (Kreeka Kirjad) tähiseks on 225, Kreeka Kirjade kommentaari tähiseks aga 225.07.

Raamatut aitavad leida ka üldmäärajad. Mõningad nendest on vormi, keele, koha, rahvuse ja etniliste rühmade, aja ja üldkarakteristikute üldmäärajad. Need võivad veel omakorda jaguneda. Kõigi pealiikide puhul kehtivad samad üldmäärajad. Toome näiteks vormimääraja. Tähis (031) näitab, et tegu on teatmeteosega. Seega kannab teatmeteos tervikpiiblist tähist 22 (031).

[Pilt lk 18]

Assüüria kuningas Assurbanipal, kelle raamatukogu sisaldas kiilkirjas savitahvleid, 650 e.m.a

[Pilt lk 18]

Briti Raamatukogu, Inglismaa, London

[Pilt lk 18]

Kloostri raamatukogu, Šveits, 1761

[Pilt lk 19]

Aleksandria raamatukogu, Egiptus, umbes 300 e.m.a

[Allikaviide]

Raamatust „Ridpath’s History of the World” (II kd)

[Pilt lk 20, 21]

Maailma suurim raamatukogu: USA Kongressi Raamatukogu

[Allikaviide]

Raamatust „Ridpath’s History of the World” (IX kd)

[Piltide allikaviited lk 18]

Fotod ülal vasakul ja all: Erich Lessing/ Art Resource, NY; tahvel: Photograph taken by courtesy of the British Museum