Kas Jumalat teenides on õige kasutada ikoone?
Piibli seisukoht
Kas Jumalat teenides on õige kasutada ikoone?
IGAL aastal 15. augustil peetakse Kreekale kuuluval Tínose saarel suurt usupüha. Sel päeval tuleb tuhandeid inimesi austama Jeesuse ema Maarjat ja tema ikooni, millele omistatakse imelisi võimeid. * Üks kreeka õigeusu teatmeteos ütleb: „Me austame Kõige Pühamat Jumalasünnitajat, meie Issanda Ema suure usu ja andumusega ning palume temalt kaitset, varju ja abi. Me pöördume oma vaimsete ja ihulike vajaduste pärast imesid tegevate pühakute, pühade meeste ja naiste poole ... Harda austusega suudleme ja austame pühakusäilmeid ning pühi ikoone.”
Ikoone ja kujusid austavad ka paljudesse teistesse nn kristlikesse denominatsioonidesse kuulujad. Kuid mida ütleb ikoonide kasutamise kohta Piibel?
Algkristlaste suhtumine
Vaatleme, mis juhtus aastal 50 m.a.j, mil apostel Paulus oli Ateena linnas, kus kujude kummardamine oli väga levinud. Paulus ütles ateenlastele, et Jumal „ei ela templis, mis on kätega tehtud; teda ei teenita ka mitte inimeste kätega, otsekui oleks temale midagi vaja, ... siis me ei tohi mõelda, et jumalik olend on kulla või hõbeda või kivi sarnane, niisugune nagu inimese oskuse ja väljamõeldise läbi tekitatud kuju” (Apostlite teod 17:24, 25, 29, meie kursiiv).
Tegelikult on Kristlikes Kreeka Kirjades ehk Uues Testamendis tihti ebajumalakummardamise eest hoiatatud. Näiteks ütles apostel Johannes kristlastele: „Lapsukesed, 1. Johannese 5:21). Ja Paulus kirjutas Korintose kristlastele: „Kuidas sünnib Jumala tempel ühte ebajumalatega?” (2. Korintlastele 6:16). Paljud esimesel sajandil elanud inimesed olid enne kristlaseks saamist pühakujusid kummardanud. Paulus tuletas seda meelde Tessaloonika kristlastele, kui ta kirjutas: „Te olete pöördunud ebajumalaist Jumala poole teenima elavat ja tõelist Jumalat” (1. Tessalooniklastele 1:9). On selge, et need kristlased pidid suhtuma ikoonidesse nagu Johannes ja Paulus.
hoiduge ebajumalaist!” (Kuidas ikoonide kasutamine kristlusse imbus
Entsüklopeedia „Britannica” ütleb: „Kristliku kiriku esimese kolme sajandi jooksul ... ei olnud olemas kristlikku kunsti ning kirik oli sellele üldiselt vastu kogu jõuga. Näiteks kritiseeris Klemens Aleksandriast religioosset (paganlikku) kunsti, kuna see õhutas inimesi teenima rohkem loodut kui Loojat.”
Kuidas sai siis ikoonide kasutamine nii populaarseks? Entsüklopeedia „Britannica” jätkab: „3. sajandi keskel hakati kristlikus kirikus vähehaaval maalikunsti kasutama ja aktsepteerima, mis ei tähendanud muidugi seda, et mõned kogudused poleks sellele tulihingeliselt vastu seisnud. Alles siis, kui kristlus 4. sajandi alguses keiser Constantinuse ajal Roomas riigiusuks sai, hakati kirikus maale laialdaselt kasutama ning see muutus kristlikus kirikus üldlevinuks.”
Paljude paganate seas, kes end sel ajal kristlaseks pidama hakkasid, oli levinud keisri piltide kummardamine. John Taylor kirjutab oma raamatus „Icon Painting” keisri kultuse kohta: „Inimesed kummardasid tema pilte, mis olid maalitud kas lõuendile või puidule, ning keisri piltide kummardamisest oli ikoonide austamiseni vaid üks väike samm.” Niisiis hakati paganlike kummardamisobjektide asemel Jeesuse, Maarja, inglite ja pühakute pilte austama. Maale, mida algselt kasutati kirikus, hakati vähehaaval koduseintele riputama, nii et nüüd austavad oma kodus ikoone miljonid inimesed.
Kummardamine „vaimus ja tões”
Jeesus ütles oma kuulajatele, et Jumala teenijad peavad kummardama Jumalat „vaimus ja tões” (Johannese 4:24). Kui inimene soovib siiralt teada, kas Jumala teenimisel on õige ikoone kasutada, peaks ta pöörduma Jumala Sõna poole.
Näiteks on Piiblis kirjas Jeesuse ütlus: „Mina olen tee ja tõde ja elu, ükski ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu!” (Johannese 14:6). Paulus kuulutas, et „Jumal on üks, ka vahemees üks Jumala ja inimeste vahel, inimene Kristus Jeesus” ning et Kristus „meie eest palub” (1. Timoteosele 2:5; Roomlastele 8:34). Need Kristuse rollid saavad lisatähenduse, kui loeme, et ta võib „täielikult päästa need, kes tulevad tema läbi Jumala juurde, elades aina selleks, et kosta nende eest” (Heebrealastele 7:25). Jeesus Kristus on see, kelle kaudu me peaksime Jumala poole pöörduma. Mitte keegi teine isik ja kindlasti mitte ükski elutu ikoon ei saa Jeesust asendada. Sellised mõtted Jumala Sõnast aitavad igaühel mõista, kuidas kummardada „Isa vaimus ja tões”, ning kogeda õnnistusi, mida toob õige jumalateenimine, sest nagu Jeesus ütles, „Isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad” (Johannese 4:23).
[Allmärkus]
^ lõik 3 Üldiselt on ikoon kellegi kujutis või sümbol, mida mingi religiooni liikmed austavad. Ida õigeusukiriku ikoonidel on näiteks kujutatud Kristust, kolmainsust, pühakuid, ingleid või, nagu juba mainiti, Jeesuse ema Maarjat. Miljonid inimesed austavad ikoone nii nagu ka pühakujusid. Mõningates mittekristlikes religioonides suhtutakse oma jumaluste ikoonidesse ja kujudesse samamoodi.
[Pildi allikaviide lk 20]
Boris Subacic/AFP/Getty Images