Tänapäeva noorte pinged

NOORUS võib isegi parimates oludes mööduda tormiselt. Murdeeas tunnevad noored enda sees mässamas uusi tundeid. Noori mõjutavad iga päev nii õpetajad kui ka eakaaslased. Samuti avaldab noortele pidevat mõju televisioon, filmid, muusika ja Internet. Seepärast kirjeldab ÜRO raport noorust kui „stressi- ja murederohket perioodi”.

Kahjuks on paljud noored liiga kogenematud, et osata stressi ja muredega hästi toime tulla (Õpetussõnad 1:4). Ilma vajaliku juhatuseta võivad nad kergesti ennasthävitavalt käituma hakata. Näiteks märgib seesama ÜRO raport: „Uuringud näitavad, et sageli hakatakse uimasteid kasutama just nooruses või varases täiskasvanueas.” Sedasama võib öelda ka vägivaldse käitumise ja juhuseksi kohta.

Vanemad, kes arvavad, et niisugused asjad juhtuvad ainult vaeste või teatud etniliste gruppide noortega, eksivad sageli rängalt. Tänapäeva noorte probleemid ei sõltu nende majanduslikust, sotsiaalsest või rassilisest taustast. „Kes arvab, et kõik alaealised seaduserikkujad on kuskilt kõdurajoonist pärit vähemusgruppi kuuluvad 17-aastased poisid, kelle emad elavad abirahast, ei ole kursis uute suundumustega,” kirjutab Scott Walter. „Tänapäeva probleemsed lapsed võivad vägagi tõenäoliselt olla valged, nii poisid kui ka tüdrukud, kes elavad keskklassi või rikkama keskklassi rajoonis, ning olla (tunduvalt) nooremad kui 16-aastased.”

Mis on noortega lahti? Kas pole ka eelmiste põlvede noored kogenud raskusi ja kiusatusi? Seda küll, kuid tänapäeva noored elavad hoopis teistsugusel ajal, mida Piibel nimetab viimseteks päevadeks, millega on raske toime tulla (2. Timoteosele 3:1–5). Praegusaja olud ja raskused, mida noored kogevad, on eriomased üksnes meie ajale. Vaadelgem neist mõningaid.

Muutused pereelus

Alustagem muutustega pereelus. „Enam kui kolmandiku Ameerika laste vanematest läheb lahku enne, kui lapsed saavad 18-aastaseks,” kirjutab „Journal of Instructional Psychology”. Samasugune olukord valitseb  ka teistes lääneriikides. Kui vanemate abielusidemed katkevad, kannatavad lapsed emotsionaalselt. „Lastel, kelle vanemad on hiljuti lahku läinud, on palju raskem õppimisega toime tulla ja teistega läbi saada kui nendel noortel, kelle vanemad elavad koos või kes on juba mõnda aega elanud üksik- või kasuvanemaga peres ... Lisaks sellele mõjutab vanemate lahutus ka lapse emotsionaalset stabiilsust ja enesehinnangut.”

Pereelu on muutnud ka see, et järjest rohkem emasid on hakanud tööl käima. Jaapani alaealiste kuritegevust käsitlev uuring annab teada, et peredes, kus mõlemad vanemad käivad tööl, on laste eest raskem hoolitseda kui nendes peredes, kus töötab vaid üks vanem.

Siiski tuleb paljudes peredes hädavajaliku hankimiseks nii isal kui ka emal tööl käia. See, kui mõlemad vanemad teenivad raha, teeb noorte elu ka muretumaks. Ometi on sellel oma varjukülg. Miljonid lapsed tulevad pärast kooli koju, kus neid ei oota mitte keegi. Kui siis vanemad lõpuks töölt koju jõuavad, on nad väsinud ja töömuredest hajevil. Milline on tagajärg? Suur osa teismelisi ei saa oma vanematelt piisavalt tähelepanu. „Me ei veeda üldse koos aega,” kurdab üks noor.

Paljud mõistavad, et see ei too noortele head. „Ma arvan, et see, kuidas vanemad on viimase kolmekümne aasta jooksul oma lapsi kasvatanud, soodustab laste endassesulgumist, õppimisraskusi, ohjeldamatust ja nende võõrandumist vanematest,” ütleb dr Robert Shaw. „Vanemad lasevad end mõjutada ühiskonnast, kus peetakse  tähtsaks materiaalset vara ja saavutusi, ning see sunnib neid aina rohkem töötama ja raha kulutama, nii et neil ei jää enam aega oma lastega tegelemiseks.”

Peale selle varitseb üksi kodus olevaid teismelisi veel üks oht – suure osa päevast ei vaata nende järele mitte keegi. Laste omapäi jätmine on aga lausa häda otsimine.

Distsiplineerimise puudumine

Tänapäeva noori on mõjutanud ka see, et vanemad on hakanud distsiplineerimisse teisiti suhtuma. Nagu dr Ron Taffel ilustamata sõnas, on paljud vanemad lihtsalt oma autoriteedist lahti öelnud. Nii kasvavad noored üles peaaegu ilma igasuguste reegliteta, mis neid suunaksid.

Mõningatel juhtudel kardavad vanemad olla oma lastega nii ranged, nagu nende vanemad olid nendega. Nad tahavad olla oma lastele sõbrad, mitte karistajad. „Olin oma lastega liiga leebe,” möönab üks ema. „Kuna minu vanemad olid väga ranged, tahtsin oma lapsi teistmoodi kohelda. Aga ma tegin valesti.”

Kui äärmuslikult võivad mõned vanemad suhtuda oma laste distsiplineerimisse? Ajaleht „USA Today” ütleb: „Hiljutine uuring, mis korraldati ligi 600 narkoravil oleva teismelise seas New Yorgi, Texase, Florida ja California osariigis, näitas, et 20 protsenti neist noortest oli tarvitanud uimasteid koos oma vanematega ning viiele protsendile pakkusid esimest korda uimasteid, tavaliselt marihuaanat, nende oma vanemad.” Kuidas on vanemad üldse võimelised midagi sellist tegema? Üks lapsevanem tunnistas: „Ütlesin oma tütrele, et parem proovigu ta uimasteid oma kodus, sest siis saan tal silma peal hoida.” Teised vanemad võib-olla arvavad, et koos uimastite pruukimine „lähendab” neid kuidagi lastega.

Meedia rünnak

Peale eelmainitud tegurite mõjutab noori tugevasti meedia. Uurija Marita Molli sõnul näitas üks uuring, et USA noored veedavad päevas teleri või arvuti ees keskmiselt neli tundi ja 48 minutit.

Kas selles on midagi halba? Artikkel ajakirjas „Science” andis teada, et Ameerika Ühendriikide kuus suurt ühingut, kaasa arvatud Ameerika Meditsiiniassotsiatsioon, tulid üksmeelsele järeldusele, et meedias näidatav vägivald paneb mõningad lapsed vägivaldselt käituma. „Kuid sellest hoolimata ei paista inimesteni pressi kaudu jõudvat sõnum, et meedias näidatav vägivald on üks tegur, mis muudab ühiskonda vägivaldsemaks,” märgib ajakiri „Science”.

Võtame näiteks muusikavideod. Vanemad on sageli šokeeritud nende seksuaalsest sisust. Kas muusikavideod võivad tõesti noorte käitumist mõjutada? 500 kolledžiõpilase seas korraldatud küsitlus näitas, et „vägivaldsed laulusõnad tekitavad neis agressiivseid mõtteid ja tundeid”. Üks teine uuring näitas, et „nendel teismelistel, kes vaatavad rohkem  gangsta-räpi muusikavideoid, kus näidatakse seksi ja vägivalda, on suurem tõenäosus nähtut matkida kui teistel noortel”. Samas uuringus, kus küsitleti üle 500 tüdruku, selgus, et sagedased gangsta-räpi muusikavideote vaatajad lõid palju tõenäolisemalt oma õpetajat, sattusid seadusega pahuksisse või oli neil palju seksuaalpartnereid.

Teismelised ja arvuti

Viimasel ajal on ka arvuti noorte mõtteviisi kujundamisel etendanud tähtsat rolli. „Personaalarvutite hulk on viimastel aastakümnetel märgatavalt tõusnud,” ütleb ajakiri „Pediatrics”. „Kogu riigis [Ameerika Ühendriikides] on kahel kolmandikul kooliealiste lastega (6–17-aastased) peredest kodus arvuti ... Nende 3–17-aastaste laste arv, kelle kodus on arvuti, tõusis 55 protsendilt 1998. aastal 65 protsendini 2000. aastal.” Arvuti populaarsus on kasvanud teisteski riikides.

Selleks, et arvutit kasutada, ei pea see ilmtingimata kodus olema. Üks uurija ütleb, et „90 protsenti 5–17-aastastest noortest kasutab arvutit ning 59 protsenti Internetti”. Nii on noortel võimalik saada rohkem infot kui varasematel põlvkondadel. See ei ole iseenesest halb, kui arvutit kasutatakse mõistlikult ning täiskasvanute järelevalve all. Kahjuks lubavad aga liiga paljud vanemad lastel omapäi arvuti ees istuda.

Selle tõendiks kirjutab uurija Moll ajakirjas „Phi Delta Kappan”, et 2001. aastal Interneti kasutamise kohta korraldatud küsitluse järgi „arvas 71 protsenti vanematest, et nad teavad üsna palju või piisavalt sellest, mida nende lapsed Internetist vaatavad. Kui aga nende lastele esitati sama küsimus, ütles 70 protsenti, et vanemad  teavad sellest väga vähe või üldse mitte midagi”. See küsitlus näitas, et „30 protsenti 9–10-aastastest õpilastest olid suhelnud erajututubades, mis on mõeldud üksnes täiskasvanutele; 11–12-aastastest oli käinud sellistes jututubades 58 protsenti; 13–14-aastastest 70 protsenti ja 15–17-aastastest 72 protsenti. ... Suurbritannia uuringus Interneti kasutamise kohta kodus möönis iga seitsmes lapsevanem, et neil pole aimugi, mida nende lapsed Internetist vaatavad”.

Lapsed, kes ilma vanemate järelevalveta Internetis surfavad, võivad hakata vaatama pornot. See pole aga veel kõik. Taffel, keda varem tsiteeriti, kurdab: „Meie lapsed suhtlevad nii koolis kui ka küberruumis teiste lastega ja nii veedavad nad aega nendega, keda me pole näinudki.”

On tõsi, et tänapäeva noored seisavad silmitsi probleemidega, mis olid võõrad eelmistele põlvkondadele. Pole siis ime, et noored käituvad just nii, nagu nad käituvad! Kas noori on aga kuidagi võimalik aidata?

[Väljavõte lk 6]

„Ma arvan, et see, kuidas vanemad on kolmekümne viimase aasta jooksul oma lapsi kasvatanud, soodustab laste endassesulgumist, õppimisraskusi, ohjeldamatust ja nende võõrandumist vanematest.” (DR ROBERT SHAW)

[Pilt lk 6, 7]

Pereelu on muutnud ka see, et järjest rohkem emasid on hakanud tööl käima

[Pilt lk 7]

Järelevalveta jäänud noored võivad kergesti probleemidesse sattuda

[Pilt lk 8]

Uurijate sõnul võib näha seost vägivaldse muusika ja vägivaldse käitumise vahel

[Pilt lk 9]

Kas sa tead, milliseid veebisaite sinu laps Internetist vaatab?