Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kui lähedasel inimesel on psüühikahäire

Kui lähedasel inimesel on psüühikahäire

Kui lähedasel inimesel on psüühikahäire

OLI tavaline argipäevahommik. Johnsonite pere kõik neli liiget olid üleval ja riides, et alustada päevatoimetusi. * Pereema Gail tuletas oma 14-aastasele pojale Mattile meelde, et on viimane aeg hakata minema, et jõuda koolibussile. Edasised sündmused olid täiesti ootamatud. Poole tunni jooksul sodis Matt pihustivärviga magamistoa seina, püüdis garaaži põlema panna ja üritas end pööningul üles puua.

Matti ära viiva kiirabiauto järel sõites püüdsid Gail ja ta mees Frank äsjajuhtunus meeleheitlikult selgusele jõuda. Kurb küll, kuid see kõik oli alles algus. Järgnes terve hulk psühhootilisi episoode, mis tõukasid Matti psüühikahäire süngesse maailma. Viis aastat kestnud ängistusperiood tähendas talle korduvaid enesetapukatseid, kahte vahistamist, viibimist seitsmes psühhiaatriahaiglas ning lugematul arvul vastuvõtte psühhiaatriaspetsialistide juures. Tihti ei osanud segaduses sõbrad ja sugulased enam midagi öelda ega teha.

Arvestuste järgi põeb maailmas iga neljas inimene mingil eluetapil psüühikahäiret. Seda jahmatamapanevat statistikat silmas pidades on täiesti võimalik, et ka sinu vanemal, lapsel, õel, vennal või sõbral võib esineda mingi vaimse tervise häire. Mida teha, kui lähedane inimene on sellises seisundis?

Tunne ära sümptomid. Psüühikahäiret polegi ehk nii kerge kohe ära tunda. Sõbrad ja pereliikmed võivad seostada sümptomeid hormonaalsete muutuste, füüsiliste hädade, isiksuse nõrkuste või raskete oludega. Matti ema oli juba varem pannud tähele märke poega vaevavatest probleemidest, ent vanemad pidasid poisi tujukust noorukieale omaseks nähtuseks, mis peagi möödub. Kuid magamise, söömise ja käitumisega seotud tähelepanuväärsed muutused võivad osutada millelegi palju tõsisemale. Kui pöörduda spetsialisti poole, võib tulemuseks olla tõhus ravi ja paranenud elukvaliteet.

Vii end asjaga kurssi. Psüühikahäire all kannatavatel inimestel pole tavaliselt kuigi palju jaksu oma seisundit analüüsida. Seetõttu võib ajakohane ja usaldusväärne info aidata sul mõista, mida su lähedane tegelikult tunneb. Ka võib see aidata sul teistega avameelselt ja asjatundlikult kõnelda. Gail näiteks andis Matti vanavanematele meedikute väljaantud trükiseid, mis aitasid neil endid probleemiga kurssi viia ja paremini abi osutada.

Püüa saada ravi. Hoolimata mõningate vaimse tervise häirete pikaajalisusest, võib paljude haigete elu kujuneda tänu sobivale ravile stabiilseks ja viljakaks. Kahjuks virelevad paljud pikki aastaid, saamata mingit abi. Just nii, nagu südamehaigus nõuab südamespetsialisti, vajab psüühikahäire nende abi, kes on pädevad sedalaadi haigusseisundit ravima. Näiteks psühhiaater võib kirjutada välja ravimi, mis järjekindlalt tarvitatuna võib aidata hoida kontrolli all meeleolu, leevendada ängistust ning korrastada väärastunud mõttemudelit. *

Erguta haiget abi otsima. Psüühikahäirega inimene ei pruugi ise taibata, et ta vajab abi. Võiksid tal soovitada pöörduda erialaarsti poole, lugeda mõningaid kasulikke artikleid või vestelda kellegagi, kes on samasuguse tervisehädaga edukalt toime tulnud. Võib juhtuda, et su lähedane ei võta sinu nõuandeid kuulda. Siiski ära kõhkle sekkumast, kui valitseb oht, et ta võib ennast või teisi vigastada.

Hoidu süüdistamast. Selles, kuidas võib geneetiliste, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste tegurite keeruline vastastikune toime ajutegevuse häireid põhjustada, pole teadlastel veel täit selgust. Psüühikahäire võib olla põhjustatud mitme teguri koosmõjust, näiteks ajukahjustusest, psühhotroopsete ainete kuritarvitamisest, keskkonnastressoritest, biokeemilise tasakaalu puudumisest ja pärilikust soodumusest. Pole mingit kasu süüdistada inimest milleski, mis sinu arvates võiks olla tema haiguse põhjustanud. Kindlasti tahad sa suunata oma energiavarud haige toetamisele ja julgustamisele.

Säilita mõistlikud ootused. Kui ootad haigelt enamat, kui ta suuteline on, võib see teda masendada. Seevastu võib haige piiratuse liigse rõhutamisega süvendada temas abitustunnet. Seepärast olgu su ootused mõistlikud. Loomulikult ei tohiks väärtegusid sallida. Nagu igaüks, võib ka psüühikahäirega inimene oma tegude tagajärgedest õppida. Vägivaldse käitumise tõttu võib olla hädavajalik astuda õiguslikke samme või seada haigele tema enda või teiste kaitseks mõningaid piiranguid.

Säilita kontakt. Suhtlemine on väga oluline, ehkki mõnikord võib tunduda, et sinu ütlusi tõlgendatakse vääriti. Psüühikahäire all kannataja reageeringud võivad olla ettearvamatud ning tema emotsioonid konkreetses olukorras kohatud. Ent haige väljendusi korrigeerida püüdes vaid suurendatakse nii tema ängistust kui ka süütunnet. Kui sõnadest pole kasu, istu vaikselt ja kuula. Tunnusta haige tundeid ja mõtteid ilma neid hukka mõistmata. Püüa jääda rahulikuks. Nii sinule kui ka su lähedasele tuleb kasuks see, kui sa lihtsalt järjepidevalt näitad, et sa hoolid temast. See oli nii ka Matti puhul. Mõni aasta hiljem väljendas ta tänumeelt neile, kes tema sõnul „olid aitamas, kuigi ma ei tahtnud abi vastu võtta”.

Pea silmas ka teiste pereliikmete vajadusi. Kui perekonnas on tähelepanu keskmes kriisisolija, võidakse teised liikmed hooletusse jätta. Oli aeg, mil Matti õde Amy tundis end „elavat venna haiguse varjus”. Et mitte endale tähelepanu tõmmata, oli ta oma püüdlustes tagasihoidlik. Vahepeal tundus talle, et vanemad ootavad temalt rohkemat, et see nii-öelda kompenseeriks venna vajakajäämisi. Mõned unarusse jäetud õed või vennad üritavad köita tähelepanu endale pahandusi kaela tõmmates. Raskustes perekond vajab abi, et kõik pereliikmed vajalikku tähelepanu pälviksid. Näiteks ajal, mil Johnsonite perekond oli hõivatud Matti probleemidega, olid sõbrad Jehoova tunnistajate kohalikust kogudusest Amyle toeks, pöörates talle tavalisest enam tähelepanu.

Vali vaimset tervist soodustav eluviis. Vaimse tervise edendamisel peaks pöörama tähelepanu toidusedelile, kehalisele liikumisele, magamisele ja seltskondlikule tegevusele. Lahedad ettevõtmised väikeses sõpraderingis tekitavad tavaliselt vähem pelgust. Ei tohi ka unustada, et alkohol võib sümptomeid teravdada ja koos ravimitega tarvitatuna kahjulikku kõrvaltoimet avaldada. Johnsonite pere püüab nüüd harrastada vaimselt tervislikke eluviise, mis tulevad kasuks igaühele, kuid eriti pojale.

Hoolitse enda eest. Psüühikahäire all kannataja eest hoolitsemisest tulenev stress võib seada ohtu sinu enda tervise. Seetõttu on väga oluline pöörata tähelepanu iseenda füüsilistele, emotsionaalsetele ja vaimsetele vajadustele. Johnsonite pere liikmed on Jehoova tunnistajad. Gail arvab, et just usk aitas tal suurel määral koduste raskustega toime tulla. „Stressileevendajaiks olid kristlikud koosolekud,” lausub ta, „see oli aeg, mil igapäevamured jäid kõrvale ja tähelepanu keskendus tähtsamatele küsimustele ja tulevase elu lootusele. Väga paljudel puhkudel palvetasin meeleheitlikult, et saada abi, ning alati tõi mingi muutus olukorda leevendust. Jehoova Jumala abiga valdas mind meie olusid arvestades harukordne meelerahu.”

Nüüd on Matt täiskasvanuks saanud ning suhtub ellu optimistlikult. „Arvan, et kõik see kogetu on muutnud mind paremaks inimeseks,” lausub ta. Matti õde Amy tõdeb, et läbielatu on ka temale kasuks tulnud. „Ma pole teiste suhtes enam nii kriitiline,” ütleb ta. „Ei või iial teada, mis teist inimest vaevata võib. Seda teab vaid Jehoova Jumal.”

Pea siis alati meeles, et kui kellelgi sinu lähedastest on psüühikahäire, võib sinu valmisolek teda erapooletult ära kuulata ja abi pakkuda aidata tal eluga hakkama saada ja sellest ka heameelt tunda.

[Allmärkused]

^ lõik 2 Nimed on muudetud.

^ lõik 7 Loodetavat kasu kaaludes tuleb arvestada ka võimalike kõrvalmõjudega. „Ärgake!” ei propageeri mingit konkreetset ravi. Kristlane peaks olema veendunud selles, et tema valitud ravi ei lähe vastuollu Piibli põhimõtetega.

[Kast lk 21]

Psüühikahäire ohumärke

Kui kellelgi su lähedastest on järgmised sümptomid, võib ta vajada psühhiaatrilist abi.

• Püsivamaks muutunud kurvameelsus või ärrituvus

• Sotsiaalne tagasitõmbumine

• Äärmuslikud meeleolukõikumised

• Liialdatud vihameelsus

• Vägivaldne käitumine

• Uimaainete kuritarvitamine

• Liialdatud hirmu-, mure- ja ängistustunne

• Painav hirm kehakaalu lisandumise ees

• Silmatorkavad muutused söömis- ja magamisharjumustes

• Alalised õudusunenäod

• Luulud

• Meelepetted

• Surma- või enesetapumõtted

• Suutmatus tulla toime probleemide ja igapäevatoimetustega

• Ilmsete probleemide eitamine

• Esineb terve hulk seletamatuid füüsilisi vaevusi

[Pilt lk 22]

Kui sõnadest pole kasu, siis istu rahulikult ja kuula haige ära