Piibli seisukoht

Kas etniline vaen on õigustatud?

KUIDAS sina end tunneksid, kui sind peetaks valelikuks, vägivaldseks, rumalaks või ebamoraalseks inimeseks lihtsalt sellepärast, et kuulud teatud etnilisse gruppi? * Kindlasti oleksid haavunud. Kahjuks on aga niisugust suhtumist kogenud miljonid inimesed. Peale selle on kogu ajaloo jooksul loendamatul hulgal süütuid inimesi rassi või rahvuse pärast taga kiusatud ja isegi tapetud. Ka tänapäeval on enamik verevalamisi põhjustatud etnilisest vaenust. Paljud sellise vägivalla pooldajad aga väidavad end uskuvat Jumalat ja Piiblit. On ka neid, kes ütlevad, et rassism on ja jääb, sest see on osa inimloomusest.

Kas Piibel toetab sellist etnilist viha? Kas on olukordi, mis õigustavad viha eri kultuurist või rassist inimeste vastu? Kas on lootust, et etniline vaen kunagi kaob? Milline on Piibli seisukoht?

Otsustavad on teod

Pealiskaudne ülevaade sellest, kuidas Jumal inimestega minevikus tegeles, võib viia valede järeldusteni, nimelt selleni, et Jumal on olnud etnilise vihavaenu õhutaja. Räägib ju Piibel, et Jumal lasi surmata terveid hõime ja rahvaid. Piibli põhjalikum uurimine aga näitab, et Jumal mõistis need inimesed hukka sellepärast, et nad ei elanud tema seaduste järgi, mitte aga nende etnilise tausta pärast.

Näiteks mõistis Jehoova Jumal hukka kaananlased nende kõlvatute seksuaalsete ja demonistlike rituaalide tõttu. Kaananlased tõid ebajumalatele ohvriks isegi lapsi (5. Moosese 7:5; 18:9–12). Mõned kaananlased siiski ilmutasid Jumalasse usku ja kahetsesid oma tegusid. Seepärast jättis Jehoova nad ellu ja õnnistas neid (Joosua 9:3, 25–27; Heebrealastele 11:31). Kaananlanna Raahab sai koguni tõotatud Messia, Jeesus Kristuse esiemaks (Matteuse 1:5).

Seadus, mille Jumal iisraellastele andis, näitab, et ta pole erapoolik. Vastupidi, sellest seadusest ilmneb, kui väga on Jumal huvitatud  kõigi rahvaste heaolust. Tekstist 3. Moosese 19:33, 34 leiame Jumala kaastundliku käsu iisraellastele: „Kui teie maal su juures asub võõras, siis ärge rõhuge teda! Võõras, kes asub teie juures, olgu teie keskel nagu päriselanik; armasta teda nagu iseennast, sest te ise olete olnud võõrad Egiptusemaal. Mina olen Jehoova, teie Jumal!” Samasuguseid käske võib leida ka Moosese teisest ja viiendast raamatust. On ilmne, et Jehoova ei õigustanud etnilist viha. Ta soovis hoopis, et erisuguse etnilise taustaga inimesed läviksid üksteisega rahumeelselt.

Jeesus edendas etnilist sallivust

Kui Jeesus oli maa peal, suhtusid juudid ja samaarlased üksteisesse põlgusega. Kord ei võtnud ühe Samaaria küla elanikud Jeesust vastu üksnes seetõttu, et Jeesus oli juut, kes oli teel Jeruusalemma. Kuidas oleks selline kohtlemine sind mõjutanud? Jeesuse jüngrite suhtumine võis peegeldada tolleaegseid eelarvamusi, kui nad küsisid temalt: „Issand, kas tahad, et me käsime tulla tule taevast maha ja nad hävitada?” (Luuka 9:51–56). Kas Jeesus lasi jüngrite kibestumusel ennast mõjutada? Ei, ta hoopis noomis neid ning asus rahulikult teisest külast öömaja otsima. Varsti pärast seda vahejuhtumit rääkis Jeesus tähendamissõna halastajast samaarlasest. See tähendamissõna näitas jõuliselt, et inimese etniline taust iseenesest ei tee temast vaenlast. Tegelikult võib ta olla väga hea inimene.

Etnilised grupid kristlikus koguduses

Oma maise teenistuse ajal keskendus Jeesus peamiselt oma rahvusest inimeste jüngriteks tegemisele. Siiski ütles Jeesus, et hiljem saavad tema järelkäijateks ka teistest rahvustest inimesed (Matteuse 28:19). Kas Jumal võtab vastu kõikidesse etnilistesse gruppidesse kuuluvaid inimesi? Jah. Apostel Peetrus teatas: „Ma mõistan tõesti, et Jumal ei tee vahet isikute vahel, vaid kõige rahva seast on see, kes teda kardab ja teeb õigust, tema meele järgi” (Apostlite teod 10:34, 35). Apostel Paulus kinnitas hiljem seda mõtet selgelt, öeldes, et etnilisel taustal pole kristlikus koguduses mingit tähtsust (Koloslastele 3:11).

Veel üks tõend selle kohta, et Jumal võtab vastu igast rahvusest inimesi, on kirjas Ilmutusraamatus. Jumalalt saadud nägemuses nägi apostel Johannes, et Jumala käest sai pääste „suur hulk rahvast ... kõigist rahvahõimudest ja suguharudest ja rahvaist ja keeltest” (Ilmutuse 7:9, 10). See suur hulk rahvast on aluseks uuele ühiskonnale, kus kõikidest rahvustest inimesed elavad koos rahus, kuna neid ühendab armastus Jumala vastu.

Selle ajani tuleb aga kristlastel hoiduda erapoolikust suhtumisest erisuguse etnilise taustaga inimestesse. Kui suhtume inimestesse kui üksikisikutesse, nagu Jumal seda teeb, mitte kui etnilise grupi liikmetesse, toimime õiglaselt ja armastavalt. Soovime ju, et nii suhtutaks ka meisse. Jeesus andis kasuliku nõuande: „Sellepärast kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile” (Matteuse 7:12). Kui hea on küll elada ilma etnilise vaenuta! See toob meelerahu ja aitab teistega rahus elada. Veel tähtsam on aga see, et nii on meil võimalik elada ühtsuses erapooletu Looja Jehoova Jumalaga. Kui mõjuv põhjus on seega etnilisest vihast hoiduda.

[Allmärkus]