„Jehoova on mu trööst”

ÜLALTOODUD sõnad on pärit Rootsi kuninga Karl IX vapikirjalt. Ladina keeles kõlab see „Iehovah solatium meum”. See kuningas kuulus pikka Rootsi valitsejateliini (1560–1697), kes tegid heebrea ja ladina tähtedega kirjutatud Jumala nime tuntuks müntide, medalite ja kuninglike vapikirjade vahendusel. Karl IX asutas ka Kuningliku Jehoova Ühingu. Oma kroonimispäeval aastal 1607 kandis Karl IX kaelakeed nimetusega Jehoova kett.

Miks olid tolle aja monarhidel sedalaadi tavad? Õpetlaste arvates mõjutas neid nii kalvinistlik liikumine Euroopas kui ka austus Piibli vastu. Olles renessansiaegsed kõrgestiharitud ainuvalitsejad, olid nad arvatavasti tuttavad Jumala isikunime Jehoova ladinakeelse versiooniga. Kahtlemata oli nende seas ka neid, kes teadsid, et seda nime esineb Piibli heebrea algtekstis tuhandeid kordi.

Kindlad dokumendid osutavad sellele, et 16. ja 17. sajandil võis paljudes Euroopa paikades leida Jehoova nime müntidelt ja medalitelt, aga ka avalikest hoonetest, nende seas kirikutest. Ilmselt pälvisid tol ajal üldist tunnustust ja austust kirjakohas 2. Moosese 3:15 tsiteeritud Jumala sõnad: „Jehoova ... on igavesti mu nimi.”

[Pildid lk 31]

KUNINGLIKU JEHOOVA ÜHINGU KAELAKETT JA AMETITUNNUS 1606, valmistatud kullast, emailist, mäekristallist ja granaatidest

KUNINGAS ERIK XIV 1560–1568

KUNINGAS KARL IX 1599–1611 (Erik XIV vend)

KUNINGAS GUSTAV II ADOLF 1611–1632 (Karl IX poeg)

KUNINGANNA KRISTIINA 1644–1654 (Gustav II Adolfi tütar)

[Allikaviited]

Kaelakett: Livrustkammaren, Stockholm Sverige; mündid: Kungl. Myntkabinettet, Sveriges Ekonomiska Museum