Vaatleme maailma

Hirm võõraste ees

„Rohkem kui 80 protsenti naissõidukijuhtidest eelistaks pigem öö läbi konutada rikkis sõidukis lukustatud ukse taga kui võtta vastu võõra abipakkumine,” teatab Londoni „The Independent”. Päästeorganisatsiooni Direct Line Rescue korraldatud uurimusest selgus, et küsitletud 2000 sõidukijuhist keelduks sõidukirikke korral abipakkumisest 83 protsenti naisi ja 47 protsenti mehi. Lisaks keelduks enamik sõidukijuhte peatumast, et võõrast juhti aidata. Eriti mures on oma turvalisuse pärast naised, kes kardavad, et tegemist võib olla teeseldud rikkega. Organisatsiooni esindaja Nick Cole ütleb: „On kurb süüdistus meie ajale, et paljude juhtide meelest oleks parem kogu öö üksi autos istuda kui kogeda hirmutunnet, mida äratab kokkupuude võõraga.”

 Uskmatud usklike eesotsas

Anglikaani kiriku naispreestrid on „kesksete kristlike doktriinide suhtes üldiselt palju skeptilisemad kui nende meeskolleegid”, kirjutab Londoni „The Times”. Anglikaani kiriku peaaegu 2000 vaimulikku hõlmanud küsitlusest selgub, et „seda, et Jeesus suri maailma pattude eest, usub kümnest meespreestrist kaheksa”, kümnest naispreestrist aga kuus. Jeesus Kristuse ülesäratamisse usub kümnest mehest seitse, kümnest naisest aga vaid viis. Uuringu korraldanud liikumise Cost of Conscience esindaja Robbie Low ütleb: „Anglikaani kiriku raames tegutseb ilmselgelt kaks kirikut: usklike kirik ja uskmatute kirik, ja see teeb häbi. Üha enam satuvad võimupositsioonidele inimesed, kel on aina vähem usku. On kujunenud välja talumatu olukord, kus usklikud satuvad järjest rohkem uskmatute juhtimise alla.”

Pessimism, hoolimata jõukusest ja tervisest

Kuigi teatatakse, et aastal 2001 „paranesid majanduslikud ja sotsiaalsed olud juba kolmandat aastat järjest”, vaatavad kanadalased tulevikku ikkagi pessimistlikult, kirjutab „The Toronto Star”. Kanada sotsiaalarengu nõukogu teadlased leidsid, et „kanadalased tundsid end olevat majanduslikult vähem kindlustatud, suuremas tööstressis, ebakindlamad sotsiaalsete garantiide suhtes ning suuremas ohus langeda kuritegevuse ohvriks”. Mureallikana toodi välja ka „palgatõusu, mis ei suuda inflatsiooniga sammu pidada, suurenenud võlakoormat, ... mõningate meditsiiniteenuste pikki ooteaegu, pidevalt tõusvaid ravimihindu, sagenevaid liiklustraumasid ning alusetut hirmu, et vägivaldne kuritegevus on kasvamas”. Raporti autorid tõdevad: „Kui defineerida turvalisust kui meeleseisundit, siis oleme liikumas negatiivses suunas.”

Vähem surmajuhtumeid

Ameerika Ühendriikides on „viimase 40 aasta jooksul vägivallaohvrite surmajuhtude arv tänu kiirabitöö paranemisele vähenenud”, teatab Associated Press. Uurijad leidsid, et aastatel 1960–1999 vähenes kuriteoohvrite surmajuhtude arv Ameerika Ühendriikides peaaegu 70 protsenti, kuigi kuritegelikke kallaletunge toimus sel perioodil peaaegu kuus korda rohkem. Lisaks selgus uurimusest, et 1960. aastal lõppes rasketest isikuvastastest kuritegudest surmaga 5,6 protsenti, ent 1999. aastal vaid 1,7 protsenti. Uurijad peavad surmajuhtude arvu vähenemise põhjuseks paljude meditsiiniteenuste paranemist, sealhulgas „edasiminekut kiirabiteenuse osutamise, traumaohvrite seisundi kiire stabiliseerimise ja nende transportimise vallas, paremat kiirabimeeskondade väljaõpet ning haiglate ja esmaabikeskuste lisandumist”, öeldakse raportis. Professor Anthony Harris Amherstis asuvast Massachusettsi ülikoolist ütleb: „Neid, kes 20 aastat tagasi oleksid sattunud surnukambrisse, ravitakse nüüd ja lastakse tihtilugu juba mõne päeva pärast välja.”

Kaugjuhtimispuldid ja kasvuhoonegaasid

Austraalia paiskab välja kõige rohkem kasvuhoonegaase inimese kohta maailmas, teatab „The Sydney Morning Herald”. Probleemi üks peamisi põhjusi on „austraallaste kirg kaugjuhtimispultide vastu”. Mis seos on kaugjuhtimispultide ja kasvuhoonegaaside väljapaiskumise vahel? Et hoida kaugjuhtimispulti töös, tuleb jätta telerid, videomagnetofonid ja muud elektroonikaseadmed ooterežiimile. Seega ei lülitata neid peaaegu mitte kunagi täielikult välja. Tagajärjeks on see, et elektrijaamad paiskavad igal aastal atmosfääri 5 miljonit lisatonni süsinikdioksiidi. Teiste sõnadega, Austraalia elektriseadmete ooterežiimil hoidmiseks vajaliku elektrienergia tootmine paiskab õhku sama palju kasvuhoonegaase kui miljoni auto heitgaasid. Märkides, mida see austraalia tarbijatele maksma läheb, kirjutab ajaleht: „Aastal 2000 läks ooterežiimil seadmete arvele 11,6 protsenti kodumajapidamises kulunud elektrienergiast, mis tähendab 500 miljoni dollarilist lisakulu.”

Kas „titaaniajastu”?

Titaan on kerge, tugev ja ülimalt korrosioonikindel metall, mida teadlased said esmakordselt puhtalt kätte aastal 1910. Metalli vastupidavad omadused muudavad selle ideaalselt sobivaks materjaliks lennunduses ja meditsiinis. Inimkehasse siiratuna tekitab see harva põletikku, seepärast saab seda kasutada proteeside tegemiseks. Jaapani titaaniühingu esindaja ütleb: „Kuna titaan on peaaegu lõputult vastupidav korrosioonile, ei vaja titaantooted peaaegu mitte mingit hooldust ning seda metalli pole pärast üht kasutamist tarvis ära visata. Keskkonnakaitse seisukohalt saab titaanist 21. sajandil kõige nõutavam metall.” Suurim puudus on see, et selle hind ületab roostevaba terase oma kümme korda. Ent kui titaani hakatakse laiemalt kasutama, võib oodata hinna alanemist. Nagu kirjutab Jaapani „Daily Yomiuri”, „on metalliajalugu kulgenud vaselt terasele, teraselt alumiiniumile, 21. sajand paistab aga kujunevat titaaniajastuks”.

Ebapiisav ettevalmistus abieluks

Rohkem kui 40 protsenti enne abielu koos elanud paaridest lahutab enne kümnendat pulma-aastapäeva, teatab New Yorgi „Daily News”. Tervishoiustatistika keskuse toodud arvud osutavad ka sellele, et enne abiellumist vabaabielu elanud paarid, kes on abielus rohkem kui kümme aastat, lähevad viimaks kaks korda tõenäolisemalt lahku. „Partnerid, kes mõtlevad kooselule, kuid ei pea vabaabielu õigeks, on tõenäoliselt sedalaadi inimesed, kes ei lähe lahku,” teatab raporti peakoostaja Matthew Bramlett. Lisaks paistab, et need, kes enne abielu koos elavad, „on vähem valmis taluma eduka abielu nimel raskuste ületamist”, tõdeb abielunõustaja Alice Stephens.

Otsitakse endale kirikut

„Varem oli kombeks öelda, et kui juba metodist, siis igaveseks. Nüüd enam mitte,” teatab „The Sacramento Bee”. Uskudevahelise koostöö ametkonna juhataja Dexter McNamara sõnul „pole konfessionaalsed sidemed inimestele enam nii tähtsad ... Ollakse rohkem valmis proovima erisuguseid kirikuid”. Kirikut valides kaaluvad inimesed tihti selliseid asju nagu muusika, jumalateenistuse laad, teenistuse pikkus, noorteprogrammid, koguduse suurus ning kaugus kodunt. „Valik otsekui supermarketis,” nendib Howardi perekonna-, religiooni- ja ühiskonnakeskuse juhataja Allan Carlson. „Aastal 1950 kuulus 85 protsenti täiskasvanutest samasse konfessiooni kui nende vanemad”, nüüd aga „seisab nende ees hulgaliselt muid võimalusi”.