Cahokia  saladus

MILLISEID linnasid pead sina ajaloolisteks paikadeks? Võib-olla Roomat, Londonit, Pariisi. Kas ka Cahokiat? Mis koht see on, võib mõni imestada. Cahokia asub USAs Illinoisi osariigis, 13 kilomeetri kaugusel Saint Louisi linnast. * Cahokia, mis oli kõrgelt arenenud ja hästi planeeritud linn, oli 500 aastat üks silmapaistvamaid Ameerika indiaanlaste linnasid. Selle linna tsivilisatsiooni õitseajal, umbes aastal 1150, oli Cahokia suurem kui tolle aja London või Rooma.

Cahokia, mille pindala oli ühe allika sõnul enam kui 13 ruutkilomeetrit, oli „vaieldamatult suurim Mehhikost põhja pool paiknev esiajalooline linn” („Encyclopedia of North American Indians”). Lisaks sellele asuvad Mississippi jõe oru ääres maundide (muldehitiste) jäänused, mis annavad vaikivat tunnistust seal kunagi eksisteerinud tsivilisatsioonist. Isegi Saint Louisi linna kutsuti Maundilinnaks, enne kui selle linna laienemise tõttu 26 sealset maundi hävis.

Kaitsealune ajalooline paik

Mõned Ameerika põliselanikud peavad Cahokiat lähtekohaks, kust põlvnevad tõenäoliselt paljud hõimud. Raamat „The Native Americans” ütleb, et „Mississippi kultuuri kandjatest maundiehitajate järeltulijateks said tšikasood, seminolid, tšoktod”. Ühe teise allika sõnul olid Mississippi kultuuri kandjad kriikide, tšerokiide, natšeside ja teiste eellasteks.

Algselt oli Cahokias kokku 120 maundi. Nüüdseks, pärast aastaid kestnud põlluharimist ja linna laienemist, on aga alles vaid 80. Neist 68 maundi asub 890 hektari suurusel alal.

Alates 1925. aastast on Cahokia kaitstud kui Illinoisi osariigi ajalooline paik. Kuna Cahokia maundid annavad teadmisi Põhja-Ameerika varajase ajaloo kohta, nimetas ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon need 1982. aastal maailmapärandi kultuuriobjektiks.

Miks just siin?

Juba aastal 700 elasid Cahokia linna ümbruses hilise Woodlandi kultuuri kandjad. Maundid ehitati aga alles 200 aastat hiljem. Miks rajati Cahokia linn just siia? Samal põhjusel, miks siia rajati ka Saint Louisi linn. Siin lähedal asuvad kolm suurt jõge: Mississippi, Missouri ja Illinois, ning siin on viljakas üleujutustasandik.

Need jõed ja nende lisajõed olid täis kalu ja rändel peatuvaid veelinde. Ümbritsevatest metsadest saadi peale puidu ka ulukeid, eriti valgesaba-pampahirvesid, kes olid peamiseks lihaallikaks. Muud vajaminevat, nagu basalti, punast ookrit, galeniiti ja graniiti, saadi ligidalasuvalt Ozarki platoolt. Lähedalt saadi ka pikki kõrrelisi, mida kasutati 20 000 või enamale elanikule elamute ja muude ehitiste valmistamiseks. Üleujutustasandikul kasvas mitmesuguseid taimi, näiteks maisi, rebasheina, kõrvitsat ja päevalilli. Cahokia elanikel oli siit võimalik korjata ka hikkoripuu vilju, murakaid ja metsikuid ploome. Tänu jõgedele sai pidada igas suunas kaubavahetust. Cahokiast on leitud nii Mexico lahe merekarpe, Põhja-Ameerika Suure järvistu piirkonnast toodud vaske kui ka Apalatšidest pärit vilgukivi.

Cahokia elanike elu ja uskumused

Cahokia külastuskeskuses on muuseum, kus kujutatakse elusuuruses Cahokia elanike igapäevategevusi, näiteks seda, kuidas nad hirvesid nülgisid või maisi jahvatasid. Teadmised maisi kasvatamisest ja teiste loodusandide kasutamisest olid Cahokia tsivilisatsiooni aluseks.

Üks arheoloog kirjeldas Cahokiat kui Põhja-Ameerika Jeruusalemma, kuna religioon mõjutas sealse ühiskonna elu igat aspekti. Teine allikas ütleb, et Cahokia hiilgeajal (1000 – 1150) valitses seal ülimalt tsentraliseeritud teokraatia. Siit leitud esemed  näitavad, et Cahokia elanike jaoks olid religioon ja ühiskond lahutamatud. Raamatu „Cahokia–City of the Sun” sõnul „valitsesid nende maailma vastandlikud jõud – pimedus ja valgus, kord ja anarhia, headus, mille eest tasuti, ning kurjus, mille eest karistati”.

Cahokia elanikud uskusid hauatagusesse ellu. Seepärast matsid nad surnuid austusega ja tihtipeale ka keerukate tseremooniatega, eriti toimiti nii ülikute matmise puhul. Mõned Cahokia elanike maundid olidki kääpad ning neil võis olla samasugune funktsioon kui Egiptuse püramiididel, kuhu maeti vaaraosid.

Ekskursioon maundide juurde

Vaatame nüüd maunde lähemalt. Kuigi maundid erinevad nii suuruselt kui ka kujult, on need kõik valmistatud mullast, mis toodi ehituspaika korvidega. Hinnangute kohaselt transporditi sel moel kokku 1,5 miljonit kuupmeetrit mulda.

Maunde on kolme tüüpi: vallikujulised maundid, mida võidi kasutada orientiirina, kuigi mõningaisse neist on ka inimesi maetud; koonusekujulised maundid, mida võidi samuti matmiseks kasutada; ja platvormiga maundid, mis on meetri kuni 30 meetri kõrgused  ning nende peale rajati ehitisi, näiteks templeid, valitsushooneid või ülikute elumaju.

Esimese peatuse teeme maund nr 72 juures, mis on rajatud kolme väiksema hauakünka peale. See on 43 meetrit pikk, 22 meetrit lai ja vaevu kahe meetri kõrgune. Võrreldes teiste maundidega, on see suhteliselt väike, kuid siit on leitud väärtuslikke esemeid, mis on heitnud valgust Cahokia elule. Sellest maundist leiti ühe mehe, arvatavasti hõimu pealiku haud, kuna surnukeha alla oli pandud ligi 20 000 Mehhiko lahe äärest toodud teokarpidest helmest. Hauapanuste hulka kuulusid ka 800 noolepead, 15 nõgusat kivi, mida indiaanlased kasutasid mängimiseks, suur hunnik vilgukivisid ja vaskrull. Peale selle leiti samast hauast veel umbes 300 inimese luustikku, peamiselt noorte naiste omad, kellest paljud olid tõenäoliselt ohvriks toodud.

 Mis on erilist Mungamaundis?

Edasi suundume üle Cahokia keskväljaku põhja poole, kus asub Mungamaund, mis sai nime trapisti munkade järgi, kes elasid siin lähedal 19. sajandi alguses ja kes pidasid sellel maundil aeda. See on Cahokia suurim maund, mis on kujult lamendatud püramiidi sarnane ja millel on neli eri tasandil terrassi. See maund rajati 14 etapi jooksul ning arvatakse, et selle ehitamine kestis 10.–13. sajandini. Maundi aluse pindala on rohkem kui kuus hektarit ehk see on suurem kui ükski Egiptuse või Mehhiko püramiid. Mungamaund, mille kõrgus on 30 meetrit ning pikkus enam kui 300 meetrit, on suurim Kolumbuse-eelne muldehitis läänepoolkeral. Mungamaundi lõunapoolsel küljel on pikk kaldtee, mis viib üles terrassidele. Väljakaevamised näitavad, et sellel kaldteel on olnud astmed.

Ühelgi tavalisel inimesel ei lubatud seda treppi mööda üles minna. Maundi tipus asus suur ehitis – Cahokia valitseja, Suure Päikesena tuntud pealiku eluhoone. „Siin viis pealik oma preestritega tõenäoliselt läbi usutalitusi ja täitis administratiivkohustusi, jälgis oma valdusi ja võttis vastu linna ümbritsevatelt aladelt tulnud saadikuid,” öeldakse raamatus „Cahokia–City of the Sun”. Sellest vaatluskohast võis pealik hoida silma peal ka allpool olevatel ühiskondlikel hoonetel, näiteks nõupidamishoonetel, viljaaitadel, laoruumidel, indiaanisaunadel, surnutemajadel ja tavakodanike elumajadel.

Samuti võis pealik jälgida linna ümbritsevat kaitserajatist, millel oli palju vaatlustorne. See kolme kilomeetri pikkune aed ehitati üles kolm korda ning iga kord kulus selleks 20 000 puud. Mõningate arheoloogide arvates oli see tara sotsiaalseks barjääriks. Tõenäoliselt oli see aga ehitatud kaitseks. Ent kes olid Cahokia elanike vaenlased, pole teada.

Mis juhtus Cahokia elanikega?

Saladuseks on jäänud veel üks asi. 16. sajandiks oli Cahokia hüljatud. Miks? Teooriaid on mitmesuguseid. Seniajani väljakaevamistel leitud tõendid ei näita ainsatki märki epideemiast, sissetungist või loodusõnnetusest. Seda võis tingida mitme teguri koostoime, näiteks võisid kliimamuutus ja metsade raadamine põhjustada põuda, nälga ja ühiskondlikke rahutusi.

Mõningad teadlased arvavad, et Cahokiat võisid rõhuda needsamad sotsiaalsed probleemid, mis vaevavad ka meie aja linnasid, nagu saastatus, ülerahvastus, oskamatus jäätmeid kõrvaldada ja võib-olla isegi kodusõda. Kuna aga tänapäeval ei eksisteeri enam ühtki Cahokia elanikku, jääb palju küsimusi vastuseta.

[Allmärkus]

[Kast/pildid lk 14, 15]

KUIDAS SAI CAHOKIA TSIVILISATSIOON ALGUSE?

Selle üle, kuidas sai Cahokia tsivilisatsioon alguse, on palju spekuleeritud, ning eksperdid on selles suhtes eri arvamustel. Ameerika indiaanlaste ajaloo Newberry raamatukogu endine direktor Francis Jennings on veendunud, et need olid Mesoameerika elanikud, kes tõid Mississippi orgu maisi kasvatamise kultuuri ja oma arhitektuuri. Ta kirjutab: „Mesoameerika asunikud saavutasid oma kaubandusliku tegevusega Mississippi oru kohalike hõimude üle nii laiaulatusliku võimu, et nende valdused hakkasid sarnanema impeeriumiga. Nad tõid Mesoameerikast kaasa tava ehitada lamendatud püramiide ning rajada nende ülemisele platvormile templeid ja administratiivhooneid.”

Jenningsi sõnul jääb aga palju ebaselgeks. „Arheoloogid pole ühisel arvamusel selles suhtes, kas Mississippi elanikud olid tegelikult Mehhikost saabunud kolonistid. Kuigi selle üle kaheldakse palju, ei suudeta sellele pakkuda ühtki teist usutavat alternatiivi.”

George E. Stuart kirjutab oma raamatus „Ancient Pioneers–The First Americans”: „Paljude arheoloogide ja kunstiajaloolaste sõnul näitavad väljakute ümber rajatud platvormiga maundid [ja mõned saviesemed] ning sellest paigast leitud mais ja oad selgelt Mesoameerika kaudset mõju.” Siiski külvab Stuart oma sõnadega kahtluseseemne, öeldes, et „kagust pole leitud ainsatki vaieldamatult Mesoameerika päritoluga eset”. Seega jääb alles küsimus, kes mõjutas Cahokia linna elanikke. Kas olid need Mesoameerika asunikud? Võib-olla annab aeg ja arheoloogia nendele küsimustele ühel päeval vastuse.

[Pildid]

Noolepead ja kivid maundist nr 72

[Kast/pildid lk 16, 17]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

CAHOKIA ASTRONOOMIAKESKUS

Üheks Cahokia ainulaadseks tunnuseks on „lamedatipulised maundid, kuhu olid kunagi ringidesse asetatud üksteisest võrdsel kaugusel asetsevad massiivsed postid” („National Geographic”, 1972 detsember). Need ringid meenutavad muistset kividest valmistatud päikesekalendrit Inglismaal Stonehenge’is.

Üks neist puust postidega ring on taastatud. Selle ringi läbimõõt on 125 meetrit ning ringi on asetatud 48 hiigelsuurt punasest seedrist posti. Mõningate inimeste arvates kasutati seda paika päikeseobservatooriumina. Postid olid „asetatud ilmakaarte järgi ning 49. post asetses ringi keskel, mis võimaldas ringis oleval inimesel vaadata 1000. aasta pööripäevadel päikesetõusu”.

Arheoloogid on suutnud määrata ainult kolme posti funktsiooni. Üks post märgistab pööripäevi, kevade ja sügise esimest päeva, kui päike tõuseb ühes ja samas kohas. Teised kaks posti märgistavad kohta, kust päike tõuseb talvise ja suvise pööripäeva ajal. Teiste postide eesmärk pole veel teada.

[Pilt]

Postidest ring

[Allikaviide]

Cahokia Mounds State Historic Site

[Pildid]

Tõusva päikese tervitamine

Cahokia turg

Ühiskondlikud tegevused

[Allikaviide]

Kolm pilti: Cahokia Mounds State Historic Site/Michael Hampshire

[Pilt]

Kunstniku nägemus sellest, milline võis olla Cahokia 13. sajandil. Linna hiilgeajal võis seal elada 20 000 inimest

1. Mungamaund

2. Keskväljak

3. Kaksikmaundid

4. Kaitserajatis

[Allikaviide]

Cahokia Mounds State Historic Site/William R. Iseminger

[Kaardid lk 14]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Suurendatud ala

Illinoisi jõgi

Mississippi jõgi

Missouri jõgi

Saint Louis

Cahokia maundid

[Allikaviide]

Mountain High Maps® Copyright © 1997 Digital Wisdom, Inc.

[Pilt lk 15]

Cahokia Linnumehe tahvel

[Pilt lk 17]

Vallikujuline maund

[Pilt lk 17]

Koonusekujuline maund

[Pilt lk 17]

Platvormiga maund

[Pildid lk 18]

Cahokia maundide külastuskeskus

Mungamaund

[Allikaviide]

Ülemine ja alumine pilt: Cahokia Mounds State Historic Site

[Pildi allikaviide lk 15]

Kõik fotod: Cahokia Mounds State Historic Site