Laste ärakasutamisele tehakse peagi lõpp!

„ÜRO kuulutab „Inimõiguste ülddeklaratsioonis”, et lastel „on õigus saada erilist hoolitsust ja abi”,” öeldakse „Lapse õiguste konventsiooni” sissejuhatuses. Seoses perekonna tähtsusega lisatakse: „Lapse isiksuse täielikuks ja harmooniliseks arenguks peab laps kasvama perekonna keskel õnne, armastuse ning üksteisemõistmise õhkkonnas.” Paraku on see jäänud vaid kättesaamatuks ideaaliks.

Ei piisa vaid jutust laste maailma parandamise teemadel. Moraalne allakäik kasvab ohjeldamatult, kusjuures paljud inimesed peavad sellist olukorda normaalseks. Laialtlevinud pahelisust ja saamahimu ei saa ohjeldada seadusandlusega. Ka lapsevanemad toetavad tihti vabameelsust, selle asemel et osutada oma lastele armastust ja neid kaitsta. Mis siis annab lootust, et laste prostitutsioonile tuleb lõpp?

Ehkki see kõlbeliselt laostunud maailm ei ole suutnud tagada seda, et kõigil lastel oleks armastav kodu ja turvaline tulevik, kõrvaldab meie Looja peagi mis tahes loomuvastasuse ja sugukõlvatuse, kaasa arvatud laste prostitutsiooni. Sellele maailmale üllatuslikult sekkub Jehoova Jumal peagi oma Kuningriigi vahendusel inimeste asjadesse. Pahelisuse  juurutajatel ja inimeste ärakasutajatel pole jumaliku kohtumõistmise eest pääsu. Jumala uues maailmas võivad elada vaid inimesed, kes kaasinimesi armastavad. „Õiglased tohivad elada maa peal ja vagad sinna järele jääda, aga õelad hävitatakse maa pealt ja truudusemurdjad pühitakse ära!” (Õpetussõnad 2:21, 22.)

Kujutle vaid, millise vabanemise toob nii lastele kui täiskasvanutele see, kui elust on kadunud alandamine ja teise inimese seksuaalne kuritarvitamine! Minevikku kaob ka ärakasutamisest ja vägivallast põhjustatud emotsionaalne ja füüsiline kahju. Endised seksuaalse ärakasutamise ohvrid võivad elada, ilma et nende rahu häiriksid minevikupildid või toimunu järelmõjud. „Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tulegi meelde” (Jesaja 65:17).

Siis ei ole ühtki last, keda võidakse vääriti kohelda või seksuaalselt kuritarvitada. Õnn, armastus ja üksteisemõistmine pole enam vaid kauge unistus. Piiblitekst Jesaja 11:9 kuulutab nende kohta, kes hakkavad elama Jumala uues maailmas: „Ei tehta paha ega kahju.”

Milline rõõm küll valitseb, kui pole enam ei vaesust, uimastite kuritarvitamist, õnnetuid perekondi ega kõlblusetust! Kõikjal valitseb rahu, õiglus ja turvalisus. „Mu rahvas elab rahu eluasemes, kindlais elamuis ning segamatuis hingamispaigus” (Jesaja 32:18).

 [Kast/pildid lk 9]

Vanemlik hoolitsus võib hoida ära perekonna allakäigu

● „Vanemad innustasid mind kooliaastaid hästi ära kasutama ja ametit õppima. Nad ei üritanud mulle oma eelistusi peale sundida, vaid aitasid valida mulle vajaliku kooliprogrammi.” (Tais)

● „Kui läksime õega sisseoste tegema, tuli ema kaasa. Lisaks sellele, et ta aitas meil majanduslikult mõelda, aitas ta meil vältida ka rõivaid, mis olid ekstravagantsed või liiga keha paljastavad.” (Bianca)

● „Kui läksime koosviibimistele, küsisid vanemad alati, kes sinna tulevad, millist muusikat seal mängitakse ning millal oleng algab ja lõpeb. Enamikul koosviibimistel käisime kogu perega.” (Priscila)

● „Lapse- ja noorukieas oli mul vanematega suurepärane läbisaamine. Üks koolikaaslane pani seda tähele ning sõnas: „Ma kadestan seda, kui kerge on sul oma vanematega kõnelda millest tahes. Mul on raske üleüldse oma emaga rääkida, nii et tihti püüan ma seda, mida mul on vaja, teiste käest teada saada.” ” (Samara)

● „Olin rõõmsameelne noor inimene. Ma ei näinud inimestes midagi halba ja lõkerdasin alatasa. Mul oli sõpradega mõnus olla ning mulle meeldis nendega nalja visata. Mu vanemad mõistsid, et mul on selline isiksus ega üritanud mind ümber kasvatada. Ent nad aitasid mul kenasti mõista, et mul tuleks olla vastassugupoole esindajatega läbi käies ettevaatlik ja kombekas.” (Tais)

● „Mulle nagu enamikule noortele hakkas pakkuma huvi vastassugupool. Isa määras kindlaks vanuse, millal ma võiksin kurameerima hakata. See ei tekitanud minus rahulolematust. Ma hoopis mõistsin, et vanemad on minu pärast mures ja soovivad mind võimaliku kahju eest kaitsta.” (Bianca)

● „Abielul oli minu silmis suur väärtus eeskätt tänu vanemate eeskujule. Nende vahekord oli alati hea ning suhtlemine avatud. Mäletan, et kui kurameerisin, andis ema mulle nõu, kuidas konkreetses olukorras käituda ning kuidas see võiks mõjutada minu abielu.” (Priscila)

[Pilt lk 10]

Jumala uues maailmas ei kohelda vääriti mitte ühtki last