Olgem ohutusest teadlikud

LENDAMINE maast 11 kilomeetri kõrgusel võib olla mõnele hirmutav kogemus. See võib tunduda olevat loodusseadustega vastuolus. Kuna ohutusnõuded ja õhusõidu turvalisus on tublisti paranenud, on võimalikud ohud, mis kaasnevad õhukeses metallsilindris läbi õhuavaruste sööstmisega, nüüd minimaalsed. Paraku tuletab karm reaalsus meile aeg-ajalt meelde seda, et õnnetusi võib ikka ette tulla.

Kuidas hirmust jagu saada

Sellisest reaalsusest hoolimata on inimene juba iidsetest aegadest peale väljendanud soovi lennata. Kümme sajandit enne Kristust kirjutas kuningas Taavet: „Oh oleksid mul tuvi tiivad, ma lendaksin minema!” (Laul 55:7). Nagu me juba nägime, on lennukiga lendamisest saanud tänu nüüdistehnikale turvalisemaid transpordimooduseid, kuigi see pole täiuslik. Mitte miski siin maailmas pole täiesti ohutu või etteaimatav.

Seda on tähtis meeles pidada, juhul kui meil on raske säilitada kainet mõistust siis, kui olukord on kellegi teise juhtida. Võidakse ehk mõelda: „Mida enam ma saan  olukorda kontrollida, seda vähem hirmu ma tunnen.” Sellistel inimestel võib tekkida raskusi tingimustes, kus neil on vähe või pole üldsegi võimalusi sündmuste käiku mõjutada. Üheks selliseks olukorraks võib olla ka õhusõit.

Hoolimata tehtud pingutustest lennuohutust parandada, ei saa olukorraga veel kaugeltki rahul olla. Selles, et ohud turvalisusele oleksid minimaalsed, võib olla oma osa kõigel õhusõiduga seonduval. Ent spetsialistid hoiatavad jätkuvate ohtude eest. Piibli õpetussõna ütleb targalt: „Arukas inimene näeb hädaohtu ja rakendab ettevaatusabinõusid” (Õpetussõnad 22:3, New Living Translation). Oleks tark möönda, et praktiliselt mis tahes tegevusega kaasneb mõningane risk. Nägemaks asju õiges valguses,  peaksime meeles pidama, et lennukiga lendamine eeldab sedasama arukat ettevaatlikkust, mida me rakendame ohutuse tagamiseks teisteski olukordades.

Need, kes sageli lennukiga reisivad, saavad praegusel keerukal ajal paremini hakkama. See on nii sellepärast, et vilunud reisijad on tavaliselt lennujaamade ja lennukitega tuttavamad kui teised sõitjad. Et tunda end sama vabalt ja rahulikult nagu nemad, saab võtta ette lihtsaid samme, mis on toodud ära juuresolevates kastides.

Et kõik kulgeks ladusalt

Kuigi turvakontrollpunktid on kasulikud ja vajalikud, kalduvad mõned reisijad – eriti need, kes kiirustavad – pidama neid tüütuseks. Pidades silmas suurendatud turvameetmeid enamikus lennujaamades, oleks ehk hea võtta kontrollpunktide hõlpsamaks läbimiseks kuulda järgmisi nõuandeid.

▪ Saabu varakult kohale. Planeerides lennujaamas viibimiseks veidi lisaaega, saad rahuneda, lõdvestuda ning vältida ootamatute või ebamugavate seikadega kaasneda võivat stressi.

▪ Lennuliini valides eelista sellist, mis teenindab põhiliselt ärireisijaid. Nemad on kõigega hästi kursis, neil on kaasas vähe pagasit ning nad soovivad kiiresti edasi liikuda.

▪ Enne metallidetektoriga varustatud ukseraamistusest läbiminekut pane kõrvale esemed, mis võiksid käivitada alarmseadme. Nendeks võivad olla võtmed, mündid, ehted ja mobiiltelefonid. Anna need teenindaja kätte, enne kui kavatsed raamistusest läbi astuda.

▪ Aseta kotid ja muud kandamid konveierilindile nii lapikult kui võimalik; kui röntgenimonitori jälgija näeb segast kujutist, võib ta soovida, et sa koti lahti pakiksid või selle uuesti lindile asetaksid.

▪ Teavita teenindajat igast ebaharilikust esemest, mis sinu arvates võiks teda tähelepanelikuks teha – näiteks vanaemalt saadud antiiksest hõbemandoliinist. Saanud sinult mõistliku selgituse ebahariliku kujutise kohta monitoriekraanil, on vähem tõenäoline, et teenindaja nõuab selle lähemat uurimist. Kui sul on tõesti kiire, paki see ese juba eelnevalt lahti ja palu käsitsikontrolli.

▪ Kui alarm hakkab tööle, ole koostöövalmis ja anna otsekohe selgitust. Kui teenindaja teab, et alarmi põhjustas eraldiolev ese, ning ta partneril on käes metallidetektor, võib ta suunata su tema juurde.

▪ Kindel viis reisist maha jääda on heita nalja kaaperdamise või pommi teemadel. Lisaks karmile läbiotsimisele turvameeste poolt  võidakse sulle esitada süüdistus õigusrikkumises.

Turvalist õhusõitu!

Kas on üldse võimalik valida turvalist õhureisi? Küllap on. Millist lendu sa ka ei valiks – sinu väljavaated tervena kohale jõuda on suurepärased. Kahtluste korral uuri selle lennuliini turvalisusnäitajaid, mida plaanid kasutada. Ära unusta, et hoolimata õhus juhtunud õnnetustest peetakse lennukiga lendamist ikkagi üheks turvalisemaks reisimisviisiks.

Seni aga võime kõik vaadata kindlusega ohutusse ja turvalisse tulevikku, mil maakera üle valitseb Jumal. Jumalakartliku ja rahumeelse inimpere keskel pole siis kohta kellelgi, kes ohustaks kaasinimeste elu. Inimesed ’võivad julgesti elada, kurja kartmata’ (Õpetussõnad 1:33). *

[Allmärkus]

[Kast/pilt lk 10, 11]

NÕUANDEID TURVALISEKS REISIKS

Eelista otselende. Enamik õnnetusjuhtumeid leiab aset lennuki startimisel, õhkutõusmisel, laskumisel või maandumisfaasi ajal. Otselennu korral tuleb selliseid kõige ohtlikumaid faase vähem ette.

Vali suurem lennuk. Rohkem kui 30 istekohaga lennukid on konstrueeritud ja sertifitseeritud rangemate normide alusel kui väiksemad lennukid. Peale selle, vähetõenäolise tõsise õnnetusjuhtumi korral on suurema lennukiga reisijatel paremad väljavaated ellu jääda.

Pane tähele sõidueelseid instruktsioone. Olgugi et see info tundub tüütu kordamisena, võivad lähimad varuväljapääsud sõltuvalt lennukist ja sinu istekohast paikneda erinevates kohtades.

Ära pane pea kohale pakisahtlisse raskeid esemeid. Lennuki rappumise ajal ei püsi väga rasked esemed alati pakisahtlis oma kohal, seepärast, kui sul on kaasas midagi, mida sul oleks raske üles sahtlisse tõsta, registreeri see eelnevalt pagasina.

Istekohal olles hoia turvavöö kinni. Kui hoiad oma kohal istudes turvavöö kinni, pakub see vajalikku lisakaitset, juhul kui lennuk peaks ootamatult rappuma hakkama.

Kuula, mida lennuteenindajad ütlevad. Lennuteenindajad on lennukis eeskätt ohutuse pärast. Niisiis, kui keegi neist palub sul midagi teha, tee seda kohe, küsimusi aga esita pärast.

Ära võta kaasa ohtlikke aineid. Keelatud ohtlike ainete kohta on olemas päris pikad nimekirjad, ent kaine mõistus peaks sulle ütlema, et sa ei tohiks lennukisse tuua bensiini, sööbivaid aineid, mürkgaase ja muud taolist, ilma et selleks oleks lennufirma luba ning see aine oleks vastavas konteineris.

Ära tarvita liiga palju alkoholi. Igasugune alkohol mõjub kõrgustes tugevamalt kui merepinna tasemel. Mõõdukus tuleb kasuks mis tahes kõrgustel.

Ole valvas. Hädaolukorras – mis on küll vähetõenäoline –, näiteks ettevaatusabinõuna rakendatava evakueerumise korral, tuleks järgida lennuteenindajate ja lendurite juhendeid ning lahkuda lennukist nii kiiresti kui võimalik.

[Allikaviide]

Allikas: AirSafe.com

[Kast/pilt lk 12]

KUIDAS RAHUSTADA PEREKONNALIIKMEID

Siin on mõned nõuanded, kuidas aidata perekonnaliikmetel nende kartusi hajutada.

Räägi oma perekonnaliikmetega. Enne reisileminekut võta aega selleks, et käsitleda nii enda kui nende turvalisusega seonduvat. Selgita, milliseid uusi ohutusmeetmeid rakendatakse ning kuidas puudutab see sinu turvalisust reisimise ajal.

Lase neil oma muresid väljendada. Lase perekonnaliikmetel oma muremõtetest kõnelda. Nad armastavad sind ja soovivad, et su reis kulgeks turvaliselt. Kuula hoolega ja ära kritiseeri, vaid suhtu nende kartustesse ja muredesse tõsiselt.

Räägi sellest, mis rahustab. Kõnele sellest, kuidas lennufirmad üritavad uusi terrorirünnakuid ennetada. Sinna hulka kuuluvad tugevdatud turvameetmed nii lennujaamades kui ka lennukites. Tõenäosus, et sinu lennukisoleku ajal midagi halba juhtub, on üsna väike.

Hoia ühendust. Luba, et helistad, kui oled kohale jõudnud. Helista oma äraoleku ajal regulaarselt koju. Tähtis on ka see, et perekonnaliikmed teaksid, kuidas hädaolukorras sinuga kontakti võtta.

[Allikaviide]

Aluseks on United Behavorial Health’i veebilehekülg

[Pildid lk 10]

Ole turvakontrollpunkte läbides koostöövalmis