Vaatleme maailma
Vaatleme maailma
Vandumine maad võtmas
Paljud põhjaameeriklased kardavad, et „viisakuse säilitamine on juba ette kaotatud lahing”, ütleb „The Toronto Star” ühes oma artiklis. Eeskätt on selle tõendiks „üha suurenev heakskiit vandumisele”. Johns Hopkinsi ülikooli viisakusprojekti juht Pier M. Forni tõdeb, et vandumine on praegu levinud sedavõrd laialt, et paljud noored ei näe selles midagi halba ning enamik täiskasvanuid ei paista seda märkavat ega sellest hoolivat. Ajaleht tsiteerib professor Timothy Jay ütlust: „Tavaliselt hakkavad lapsed vanduma juba aastaselt, mil nad on võimelised omandama vanematelt ja telerist kuuldud sõnu.” Ühe uurimuse andmetel „moodustavad vandesõnad täiskasvanute tööalasest sõnavarast umbes 10 protsenti ning vaba aja sõnavarast 13 protsenti”. „The Toronto Star” toob ära statistika, mille järgi Ameerika Ühendriikides „suurenes labane keelekasutus televisioonis aastatel 1989 kuni 1999 enam kui 500 protsenti”.
Kuidas magavad piiritajad oma kohale jäävad
Lisaks sellele, et piiritajad lendlemise ajal magavad, püsivad nad oma territooriumi kohal, ilma et tuul neid minema kannaks. Selgitamaks välja, kuidas nad seda teevad, jälgisid Rootsi Lundi ülikooli ornitoloogid Johan Bäckman ja Thomas Alerstam radari abil piiritajate öist liikumist. Saksa teadusajakirjas „Bild der Wissenschaft” teatatakse, et uurijad panid tähele kindlat lennujoonist, mis hoiab piiritajaid oma kohal. Linnud tõusevad suurtesse kõrgustesse (kuni 3000 meetrit), misjärel nad lendlevad tuule suhtes diagonaalselt, muutes regulaarselt iga mõne minuti järel suunda. Selline rütmiline lennujoonis võimaldab neil liikuda oma territooriumi kohal edasi-tagasi. Kuid teadlased panid tähele, et väikese tuulekiiruse korral möödus piiritajatel uinakuaeg ringe tehes.
„Haigus, mida me ei pea põdema”
„Osteoporoos on haigus, mida me ei pea põdema,” kirjutab Austraalia „The Sun-Herald”. „See on üldjuhul välditav. Paraku ennustatakse, et aastaks 2020 on kolmest haiglavoodikohast kaks naiste päralt, kellel on luumurrud.” Austraalia osteoporoosiühingu raportist ilmneb, et see luid poorseks ja hapraks muutev haigus on „rohkem levinud kui kõrge kolesteroolitase, allergiad ja külmetushaigused. Selle ravikulud ületavad suhkurtõve ja astma omad. Lisaks on naiste puusaluumurdudest põhjustatud surmajuhtumeid rohkem kui kõiki naiste vähihaigestumisi kokku.” Professor Philip Sambrook teatab, et arvestuste kohaselt esineb Austraalias pooltel naistel ja kolmandikul meestel eluaja jooksul osteoporoosist tingitud luumurde. „Parim kaitse on kasvatada esimese 30 eluaasta jooksul kehaliste harjutuste ja küllaldase kaltsiumitarbimise abil suurem luumassi tihedus.” Osteoporoosiohtu saab tunduvalt vähendada, kui hoiduda suitsetamisest ning ülemäärasest alkoholi ja kohvi tarbimisest. Kasulike harjumuste hulka kuulub regulaarne füüsiline koormus ning kaltsiumi ja D-vitamiini poolest rikaste toiduainete tarvitamine.
Pühak, kes harutab sõlmi lahti
„Viimastel aastatel on saanud populaarseks pühakud Juudas Taddeus – nurjumiste patroon, Rita – meeleheites vaevlejate patroon, Hedvig – võlgadesse sattunute kaitsjanna ning Expeditus – kiireloomuliste asjade patroon,” märgib ajaleht „Veja”. Uusima pühakuna on Brasiilia katoliiklaste hulgas kogumas populaarsust Neitsi Sõlmede Lahtiharutaja. Selle tavatu tiitli allikaks on Augsburgi (Saksamaa) ühe kabeli seinal rippuv maal, millel kujutatakse paelasõlmi lahtiharutavat neitsi Maarjat. Neitsi Sõlmede Lahtiharutaja on meediategelaste õhutusel saanud endale hardaid austajaid, kes otsivad temalt abi keerukate tervise-, abielu- ja rahaprobleemide lahendamisel, seejuures on andnud see tõuke tulusale äritsemisele medaljonide, palvehelmeste, kujukeste ja autokleepsudega. „Lahtiharutaja-hullus polegi nii paha, aga see ei kesta kaua,” ennustab Brasiilia suurima katoliku pühamu haldur Darci Nicioli.
Armuõpetus maailmaavaruses
Ajal, mil teadlased ikka veel vaidlevad elu võimalikkuse üle kosmoses, on Vatikani Observatooriumi preestrid tulnud järeldusele, et „maakera asukad pole universumis ainsad Jumala loodud. Jumal lõi ka maavälised olendid”, annab teada ajaleht „Berliner Morgenpost”. Observatooriumi direktori George Coyne’i selgituse kohaselt „on universum selleks lihtsalt liiga suur, et võiksime olla üksi”. Et armuõpetus ka maaväliste olenditeni jõuaks, on mitu kloostrit läkitanud kosmosesse Uut Testamenti sisaldavaid kodeeritud sõnumeid. Nüüd sooviks Vatikan teada veel seda, „kas Jeesus Kristus on end ka mõnel teisel planeedil ilmutanud”, kirjutab ajaleht. „Ja ka seda, kas Jeesus on samuti nende planeetide elanikud päästnud,” lisab Coyne.
Sätitakse ümber viimsepäeva saabumisaega
Bülletääni „The Bulletin of the Atomic Scientists” koostajad liigutasid kuulsa viimsepäevakella osuteid „kaks minutit edasi, nii et keskööni on jäänud seitse minutit”, teatab Pariisi päevaleht „International Herald Tribune”. Selle muudatuse ajendiks oli „mure desarmeerimisprotsessi aeglustumise, olemasoleva tuumaarsenali turvalisuse ja terrorismi pärast”. Kella kui sümbolit selle kohta, kui lähedal on maailm tuumahävingule, on alates kella pidulikust avamisest aastal 1947 sätitud ümber 17 korda. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist aastal 1991 liigutati osuteid tagasi, nii et keskööni jäi 17 minutit, ent aastatega on osutid tasapisi keskööle lähemale nihkunud. Viimane kord liikusid osutid 1998. aastal 14 minutilt 9 minutile enne keskööd. Alates sellest ajast on demonteeritud vaid 3000 tuumarelva, samas kui tuumariikide käsutuses on neid ikka veel rohkem kui 31 000.
Šveits otsustab ÜRO-ga ühineda
„Neutraalne Šveits otsustas üleriigilise hääletuse tulemusel saadud napi enamusega ... loobuda aastakümneid kestnud isolatsionismist ja astuda Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks,” teatab „The New York Times”. Et Šveitsist võiks saada selle organisatsiooni 190. liige, tuleb ÜRO Peaassambleele esitada vormikohane avaldus. Kui Šveits liikmeksoleku küsimuses viimati aastal 1986 hääletuse korraldas, lükati ettepanek valdava enamusega tagasi, „ajendiks kartus, et riigi traditsiooniline neutraalsus võib sattuda ohtu”. Mis siis põhjustas meelemuutuse? „Ehkki riik on Genfis asuva ÜRO Euroopa peakorteri võõrustajamaa ja aktiivne osaleja paljudes selle agentuurides, kardab valitsus, et jätkuv vastuseis liikmeksolekule nõrgestab Šveitsi poliitiliselt ja majanduslikult ning õõnestab tema vahemeherolli ulatuslikes konfliktides,” kirjutab „Times”. Lisaks võib Šveits pidada ehk vajalikuks parandada oma imagot pärast hiljutisi avalikustamisi, et Šveitsi pankades hoitakse holokaustiohvrite kontosid ning et Šveits ei lasknud üle oma piiride paljusid natsi-Saksamaalt põgeneda üritanuid.
Tervist tapvad steroidid
Arvestuste kohaselt tarvitab Poolas „umbes 60 protsenti atleetvõimlemisega tegelejatest steroide”, teatab Poola nädalaleht „Wprost”. 17–18-aastased teismelised hakkavad neid juba aasta algul pruukima, „et saaks juunikuus väliujulas oma lihastega uhkeldada”. Olgugi et steroide „võib osta peaaegu igast jõusaalist”, on need organismile kahjulikud. „Steroidid ei kahjusta mitte ainult maksa, vaid ka lihaseid,” tõdeb professor Janusz Nauman Varssavi meditsiiniülikoolist. Kõrvalmõjudena võib loetleda veel naha- ja juusteprobleeme, hüperaktiivsust, agressiivset käitumist ning tõsiseid emotsionaalseid häireid. Mõned kõrvalmõjud hakkavad ilmnema alles aastate pärast. Näiteks „[endise] Ida-Saksamaa sportlased hakkasid drooge suurtes annustes tarvitama alates 1950. aastatest, kuid nende mõju tervisele võis täheldada 1970. ja 1980. aastatel”, ütleb Nauman. „Wprost” lisab, et steroidide tarvitamine „suurendab tõenäosust, et hakatakse pruukima heroiini ja teisi uimasteid”.