Piibli seisukoht

Kas kristlased peaksid ootama Jumala kaitset?

Piibel viitab tihti Jumala võimele kaitsta oma teenreid hädade eest. Kuningas Taavet ütles: „Tõmba mind ära, Jehoova, kurjade inimeste käest, varja mind vägivaldsete meeste eest” (Laul 140:2). Paljud jumalateenrid, keda on tänapäeval ähvardanud oht langeda vägivalla, kuriteo või loodusõnnetuse ohvriks, on pääsenud kas surmast või vigastustest. Mõned on mõelnud, kas Jumal kaitses neid ime läbi, kuna on ka selliseid juhtumeid, mil jumalakartlikud inimesed pole õnnetustest pääsenud, vaid on kogenud hirmsaid kannatusi või surnud vägivaldset surma.

KAS Jehoova Jumal kaitseb mõningaid inimesi hädade eest, teisi aga mitte? Kas me peaksime ootama, et Jumal päästaks meid tänapäeval ime läbi vägivallast ja õnnetustest?

Piibli jutustused üleloomulikust kaitsest

Piiblis on palju lugusid, mil Jumal sekkus inimeste ellu, et aidata oma teenijaid (Jesaja 38:1–8; Apostlite teod 12:1–11; 16:25, 26). Samas aga räägib Pühakiri ka niisugustest juhtumitest, mil Jehoova teenrid ei pääsenud õnnetusest (1. Kuningate 21:1–16; Apostlite teod 12:1, 2; Heebrealastele 11:35–38). Seega on selge, et Jehoova võib mõnel põhjusel või eesmärgil otsustada kedagi kaitsta. Kui aga mõned kristlased ei pääse katsumustest, ei peaks nad järeldama, et Jumal on nad hüljanud. Me peame mõistma tõsiasja, et õnnetusi juhtub isegi ustavate Jehoova teenritega. Miks on see nii?

Miks tabavad õnnetused ustavaid jumalateenreid

Üks põhjus on see, et me kõik oleme pärinud Aadamalt ja Eevalt patu ning ebatäiuse. Seega me kogeme valu, kannatusi ja meid  ootab ees surm (Roomlastele 5:12; 6:23). Teine põhjus on see, et me elame viimseil päevil. Piibel kirjeldab, et lõpuaja inimesed on „südametud, leppimatud, laimajad, pillajad, toored, hea põlgajad” (2. Timoteosele 3:1–5). Seda tõendab see, et järjest rohkem pannakse toime vägistamisi, inimrööve, mõrvu ja teisi jõhkraid kuritegusid.

Paljud ustavad jumalateenrid elavad ja töötavad vägivaldsete inimeste keskel, kelle viha märklauaks nad aeg-ajalt saavad. Me võime sattuda eluohtlikku olukorda ka lihtsalt seetõttu, et oleme valel ajal vales kohas. Lisaks sellele tabab meid kõiki „aeg ja juhus”, nagu kirjutas Saalomon (Koguja 9:11, UM).

Peale selle kiusatakse kristlasi taga sellepärast, et nad teenivad Jumalat, just nagu apostel Paulus ütles: „Kõiki, kes tahavad elada jumalakartlikult Kristuses Jeesuses, kiusatakse taga” (2. Timoteosele 3:12). Viimastel aastatel on seda juhtunud paljudes riikides.

Niisiis ei jää jumalakartlikud inimesed puutumata vägivallast, kuritegevusest ja loodusõnnetustest ning neid võib tabada ootamatu surm. Saatan on väitnud, et Jehoova paneb oma rahva ümber aia, nii et nad ei koge oma elus midagi halba (Iiob 1:9, 10). Nii see aga pole. Isegi siis, kui Jehoova meid ime läbi raskustest ei päästa, võime siiski kindlad olla, et ta kaitseb oma rahvast.

Kuidas Jehoova tänapäeval oma rahvast kaitseb

Jehoova annab oma Sõna kaudu juhatust, mis on tema rahvale kaitseks. Vaimsus ja Piibli tundmine võib anda meile vahetegemisvõimet ja mõistlikkust, mis aitab meil vältida asjatuid eksisamme ja langetada tarku otsuseid (Laul 38:5; Õpetussõnad 3:21; 22:3). Näiteks on kuuletumine Piibli nõuannetele ebamoraalsuse, ahnuse, viha ja vägivalla kohta säästnud kristlasi paljudest hädadest. Ka see, kui me ei seltsi halbade inimestega, vähendab tõenäosust sattuda õnnetusse, olla valel ajal vales kohas (Laul 26:4, 5; Õpetussõnad 4:14). Need, kes järgivad Piibli põhimõtteid, elavad õnnelikumat elu, mis aitab suuresti kaasa nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele.

Väga lohutav on teada, et isegi siis, kui Jumal laseb oma teenijatel halba kogeda, annab ta neile vastupidamiseks vajalikku jõudu. Apostel Paulus kinnitab meile: „Ustav on Jumal, kes ei lase teid rohkem kiusata kui te suudate kanda, vaid ühes kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nõnda et te suudaksite kanda” (1. Korintlastele 10:13). Piibel tõotab ka „üliväga suurt väge”, mis aitab meil raskusi taluda (2. Korintlastele 4:7).

Jumal tegutseb oma tahtmise järgi

Kas kristlased peaksid ootama, et Jumal päästaks nad igast ähvardavast ohust? Piibel sellisele ootusele alust ei anna.

Muidugi võib Jehoova otseselt asjade käiku sekkuda, et oma sulaseid aidata. Ja kui keegi ka arvab, et ta on mõnest hädast pääsenud tänu Jumalale, ei peaks me teda sellise arvamuse pärast kritiseerima. Kui aga Jehoova ei sekku meie ellu, ei peaks seda kunagi pidama tema pahameele märgiks.

Olgem kindlad, et ükskõik milline katsumus meid ka ei tabaks või millisesse olukorda me ei satuks, kaitseb Jehoova oma ustavaid teenreid kas raskuse kõrvaldamisega või sellega, et annab meile jõudu vastu pidada, ning kui me sureme, äratab ta meid oma tulevases maailmas üles igavesele elule (Laul 37:10, 11, 29; Johannese 5:28, 29).