Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Nätsu närimine — iidne komme elab edasi

Nätsu närimine — iidne komme elab edasi

Nätsu närimine – iidne komme elab edasi

„ÄRGAKE!” MEHHIKO-KORRESPONDENDILT

NÄTSU on inimesed armastanud juba muistsetest aegadest peale. Vanad kreeklased närisid mastiksipistaatsia vaiku, asteegid sapotillipuu tšiklekummit ning Uus-Inglismaa indiaanlased õpetasid koloniste kuusevaiku mäluma. 19. sajandi alguses sai kuusevaigu tükkidest esimene kaubanduslikult turustatav näts Ameerika Ühendriikides. Hiljem muutus populaarseks magustatud parafiini närimine.

Nüüdisaegne närimiskumm olevat alguse saanud 19. sajandi lõpupoolel. Mehhiko ekspresidendi Santa Ana pagenduse ajal Ameerika Ühendriikides panid sealsed inimesed tähele kõrge külalise kommet närida tšikletükke, mida too oli endaga Mehhikost kaasa toonud. Üks ameerika leiutaja mõistis, milline potentsiaal oleks tšiklel, kui sellele lisada magus- ja maitseaineid, ning ta hakkas tšiklet Ühendriikidesse sisse vedama ja sellest nätsu tootma.

Tšikle on igihalja sapotillipuu piimmahl. Neid närimiskummipuudeks kutsutavaid puid kasvab Gran Petén’i troopilises vihmametsas, mis laiub Põhja-Guatemala, Belize ja Mehhiko Yucatáni poolsaare aladel. Seal võib ühelt hektarilt leida kohati üle 175 sapotillipuu. Vihmaperioodil teevad tšiklekorjajad sapotillipuu tüvesse siksakilised sisselõiked, millest välja imbuv piimmahl valgub aeglaselt maas olevasse nõusse. Seejärel kogutakse saak kokku, keedetakse soovitud paksuseni ning vormitakse müügivalmis plokkideks. Kuigi tšiklet kasutatakse siiani mingil määral närimiskummitööstuses – eeskätt loodusliku tootena reklaamitavas nätsus –, asendati see Ühendriikides 1940. aastatel enamasti sünteetiliste ainetega.

Miks on näts nii populaarne? Paljud närivad seda oma hingeõhu värskendamiseks ja hammaste puhastamiseks, kui neil pärast sööki või suupiste näksimist pole võimalik hambaid pesta. * Teiste meelest aitab näts lõõgastuda ja keskenduda. Kuna on tähele pandud, et närimiskumm alandab tõesti pinget ja soodustab valvsust, jagasid USA relvajõud seda I ja II maailmasõja ajal oma vägedele ning siiamaani kuulub näts sõdurite toiduportsjoni hulka. Mõnede sõidukijuhtide arvates aitab närimiskumm neil märksa paremini ärkvel püsida kui kohv. Nätsust võivad abi leida ka need, kes püüavad suitsetamist maha jätta. Samuti rahuldavad paljud nätsu abil oma näksiisu – üks närimiskumm sisaldab keskmiselt vähem kui 10 kalorit.

Paljud peavad aga nätsutamist ebameeldivaks harjumuseks. Samuti võib olla olukordi, kus nätsu närimist loetakse viisakusnõuete rikkumiseks. Seega tasub selle tänapäevani säilinud iidse kombe puhul ilmutada taktitundelisust. *

[Allmärkused]

^ lõik 6 Närimiskumm rohkendab süljeeritust, mis aitab neutraliseerida hammastele kogunenud katu happesisaldust, andes nii oma panuse suu tervishoiule. Hambaarstid soovitavad hammaste kaitseks kasutada eeskätt suhkruvaba närimiskummi.

^ lõik 7 NB! Nätsu ei tohiks alla neelata, kuna see võib põhjustada soolte ja söögitoru ummistust. Samuti eraldub elavhõbeplommidest liigse närimiskummi tarbimise tagajärjel suurem kogus elavhõbedat.

[Pilt lk 31]

Tšiklekorjajad teevad siksakilisi sisselõikeid sapotillipuu tüvesse

[Allikaviide]

Copyright Fulvio Eccardi/vsual.com