Piibli seisukoht

Kas see, et Jumal kasutab jõudu, on õigustatud?

SURMATOOV vägivald on alati olnud inimkonna ajaloo iseloomulikuks jooneks. Ühe arvestuse kohaselt on riigisiseste poliitiliste režiimide tõttu mõrvatud 20. sajandil umbes 170 000 000 inimest. Piibel ütleb selle kohta tabavalt, et inimene valitseb inimese üle, et talle kurja teha (Koguja 8:9).

Silmas pidades seda, kuidas inimene on kuritarvitanud oma jõudu, võivad mõned küsitavaks pidada seda, et Jumal on kasutanud jõudu oma vaenlaste hävitamiseks. Kas ei rünnanud ja tapnud juudid Kaananimaa elanikke Tõotatud Maal mitte Jumala otsesel käsul? (5. Moosese 20:16, 17.) Ning kas ei öelnud mitte Jumal ise, et ta hävitab ja teeb lõpu kõigile tema vastu seisvatele valitsustele? (Taaniel 2:44.) Mõned siira südamega inimesed on tahtnud teada, kas see, kuidas Jumal kasutab oma jõudu, on alati õigustatud.

Jõu kuritarvitamine

On tähtis mõista, et oskus kasutada oma võimu on valitsuse tegevuse tähtis osa. Valitsusel, kes ei suuda kindlustada seaduste täitmist, pole tegelikult võimu. Näiteks, kui palju inimesi oleks valmis loobuma politseijõudude kaitsest, kuigi on teateid nende kohatisest vägivaldsusest? Ning missugune terve mõistusega inimene vaidleks õigussüsteemi maksmapanemise vajalikkuse vastu?

Mohandas Gandhi, keda teatakse kui vägivalla vihkajat, teatas kord: „Oletame, et mees jookseb amokki, tormates raevukalt mõõk käes ja tappes kõik, kes talle ette jäävad, nii et keegi ei julge teda elusast peast kinni püüda. Igaüht, kes sellele maniakile lõpu teeks, ootaks kogukonna tänu, ja teda peetaks heaks inimeseks.” Tõesti, isegi Gandhi nägi vajadust kasutada jõudu, kui olukorrad seda tingivad.

On selge, et oskus kasutada oma jõudu on iga stabiilse ühiskonna tähtis osa. Üldiselt on nii, et kui ini-mesed  halvustavad jõu kasutamist, kritiseerivad nad tegelikult jõu kuritarvitamist (Koguja 4:1–3).

„Kõik tema teed on õiged!”

Ajaloos pole ühtegi tõendit selle kohta, et Jumal oleks kuritarvitanud oma jõudu. Ta ei valitse nõnda, et kasutab oma jõudu suvaliselt. Ta soovib, et me teeniksime teda armastusest (1. Johannese 4:18, 19). Tegelikult ei kasuta Jumal üldse oma jõudu, kui on mõni õiglane tee seda vältida (Jeremija 18:7, 8; 26:3, 13; Hesekiel 18:32; 33:11). Ning kui ta peab vajalikuks kasutada oma jõudu, annab ta alati armastavalt hulganisti hoiatusi, nii et kes iganes soovib, võib end parandada (Aamos 3:7; Matteuse 24:14). Kas need teod näitavad, et ta on meelevaldne ja õel Jumal?

Sellel, kuidas Jumal kasutab oma jõudu, pole midagi ühist inimeste ebaõiglase võimu kuritarvitamisega. „Kõik tema teed on õiged,” sõnab Mooses Jehoova kohta, „Jumal on ustav ja temas pole väärust” (5. Moosese 32:4). Erinevalt inimtürannidest koosnevatest valitsustest ei toetu Jumala valitsus nendele, kellel on rohkem võimu. Igal juhtumil on ta kasutanud oma jõudu kooskõlas oma armastuse, tarkuse ja õiglusega (Laul 111:2, 3, 7; Matteuse 23:37).

Näiteks oli Jumal juba palju aastaid inimesi hoiatanud, enne kui ta hävitas kurjad veeuputuses. Igaüks oleks saanud laeva varju minna ja ellu jääda. Seda võimalust kasutas aga vaid kaheksa inimest (1. Peetruse 3:19, 20; 2. Peetruse 2:5). Joosua päevil viis Iisrael täide Jumala kohtuotsuse kõlbeliselt laostunud kaananlaste üle, kusjuures sellest kohtuotsusest anti teada juba 400 aastat varem! (1. Moosese 15:13–21.) Kaananlastel polnud selle aja jooksul võimalik tähele panemata jätta neid võimsaid tõendeid, et iisraellased olid Jumala valitud rahvas (Joosua 2:9–21; 9:24–27). Ent mitte ükski muu Kaananimaa rahvas peale gibeonlaste ei otsinud halastust ega kasutanud võimalust paluda rahu. Selle asemel otsustasid kaananlased hoopis paadutada oma südamed Jumala vastu (Joosua 11:19, 20).

Jumalal on autoriteet

Kui püüda mõista seda, kuidas Jumal kasutab oma jõudu, peaksime kõigepealt mõtlema sellele põhitõele, missugune on meie seisund Jumala ees. „Meie oleme savi ja sina vormid meid,” tunnustas alandlikult prohvet Jesaja (Jesaja 64:7). On ilmne, et universumi Loojana saab Jumal kasutada jõudu igal võimalikul viisil, nagu ta soovib. Tunnustades Saalomoni sarnaselt Jumala autoriteeti, võime öelda: „Kuninga sõnal on meelevald, ja kes võiks temale öelda: „Mis sa teed?”” (Koguja 8:4; Roomlastele 9:20, 21.)

Kuna Jumal on oma seisundilt kõikvõimas Looja, on temal õigus maise elu üle otsustada ja seda kas anda või võtta. Tõesti, inimestel pole sellist seisundit, mis annaks neile õiguse või tarkuse Jumala jõu kasutamine kahtluse alla seada. Inimene peab õppima viima oma mõtlemist kooskõlla Jumala omaga. „Kas mitte nõnda: teie omad teed ei ole õiged?” küsis Jehoova (Hesekiel 18:29; Jesaja 45:9).

Jehoova õiglustunne ja armastus inimeste vastu ajendavad teda kõrvaldama maalt neid, kes kuritarvitavad jõudu ja tallavad vägivaldselt teiste õigused oma jalge alla. Selline jõu tarvitamine toob maa peale ideaalsed tingimused kõigile neile rahuarmastavatele inimestele, kes seda soovivad (Laul 37:10, 11; Nahum 1:9). Nõnda mõistetakse Jumala valitsus igaveseks ajaks õigeks (Ilmutuse 22:12–15).