Kes toidab ära maailma?

KAS hakkavad inimesed kunagi bioloogilise mitmekesisuse hävitamise asemel seda kaitsma? See nõuab bioloog John Tuxilli sõnul „suuri muudatusi tegutsemisviisides”. Ent ta lisab, et sellised muudatused „ei teki tõenäoliselt enne, kui pole toimunud põhjalikke muutusi inimeste teadlikkuses taimede bioloogilise mitmekesisuse kasulikkusest, kui pole soovi muuta olemasolevaid tavasid ega valmisolekut proovida uusi toimimisviise”.

Paljudel on raske uskuda, et sellised põhjalikud muudatused võiks kunagi aset leida. Ning paljud pole nõus Tuxilli järeldusega. On keskkonnateadlasi, kes leiavad, et mõned nende kolleegid ei ole bioloogilise mitmekesisuse rolli ikka veel hästi mõistnud ning on seda probleemi ehk ületähtsustanud. Ent samal ajal kui teadlased selle küsimuse üle vaidlevad, tasub siiski panna tähele mõnede selle ala ekspertide hoiatusi. Nad ei paista muretsevat mitte ainult bioloogilise mitmekesisuse kadumise pärast, vaid ka ahnuse ja lühinägelikkuse pärast, mida nad näevad nende kaotuste taga. Pane tähele mõningaid kommentaare.

„Vaid sajandi eest kontrollisid sajad miljonid põllumehed kõikjal meie planeedil ise oma seemnevarusid ... Tänapäeval kuulub suur osa seemnevarudest ülemaailmsetele kompaniidele, kes on neid aretanud, geneetiliselt töödelnud ja patentinud, ning neid peetakse intellektuaalseks omandiks. [–––] Keskendudes kohesele kasumisaamisele, ähvardab biotehnoloogiatööstus hävitada geneetilise pärandi, mis võib ühel päeval muutuda kullast kallimaks kui uus kaitsevahend mõne uue ravimiresistentse haiguse või superbakteri vastu.” (Teaduskirjanik Jeremy Rifkin)

„Meedias korratakse pidevalt, et kõige tähtsam on turg, vabakaubandus ja globaalkaubandus. Kui meedia tegutseb jõukate ja suurte korporatsioonide huvides, on selline  majanduslik tõekspidamine otsekui usudogma, ja seda vaidlustatakse harva.” (Geneetik David Suzuki)

Raamatu „Seeds of Change–The Living Treasure” autor Kenny Ausubel osutab jõukate tööstusmaade silmakirjalikkusele, kui nende „valitsused ja korporatsioonid halavad inimkonna „ühise pärandi” genofondi ülemaailmse hävimisohu üle”. Ausubel märgib, et ka need valitsused ja korporatsioonid ise ohustavad bioloogilist mitmekesisust, kui edendavad moodsate põllumajandusmeetodite kasutamist ja monokultuuride viljelemist.

Ükskõik kas keskkonnateadlaste halvimad kartused on õigustatud või mitte, võib siiski olla raske maakera tulevikku optimistlikult  suhtuda. Kui kaua peab Maa vastu, kui inimesi paistab tagant tõukavat vaid ahnus? Paljud, keda see küsimus murelikuks teeb, loodavad, et teadus lahendab selle probleemi.

Kas teadus ja tehnika suudavad meid päästa?

Edinburghi Kuninglik Selts väljendas hiljuti muret, et teaduse edusammud on nüüd nii kiired ja keerukad, et teadlased ei pruugi mõista kõiki nendega seonduvaid peensusi. „Teadus pakub pisikesi ja katkendlikke pilguheite loodusmaailma,” kirjutas David Suzuki. „Me ei tea peaaegu midagi Maa elusvormide bioloogilisest ehitusest, rääkimata nende vastastikusest seotusest ja sõltuvusest.”

Ajakiri „Science” selgitas, et „geneetiliselt muundatud organismide ohud ja kasulikkus pole sugugi kindlad ega universaalsed. [––] Me ei suuda täiel määral näha ette seda, missugust mõju avaldavad keskkonnale introdutseeritud liigid, sealhulgas geneetiliselt muundatud organismid”.

Paljud „edusammud” on tõesti olnud otsekui kahe teraga mõõk. Nendest on küll mõningast kasu, kuid samal ajal ilmutavad need inimeste võhiklust, ning veelgi sagedamini rõhutavad inimeste ahnust (Jeremija 10:23). Näiteks kuigi roheline revolutsioon tõi külluse ja toitis ära palju suid, kahjustas see samas bioloogilist mitmekesisust. Edendades pestitsiidide ning muude kallite põllumajandusmeetodite kasutamist, tõi roheline revolutsioon lõppkokkuvõttes kasu „korporatiivsetele taimekasvatajatele ja Kolmanda Maailma eliidile, seda tavaliste inimeste arvel”, kirjutas dr Mae-Wan Ho. See suundumus jätkub, kuna biotehnoloogial põhinev põllumajandus saavutab üha laiema ulatuse ja muutub järjest võimsamaks ettevõtmiseks ning viib meid tulevikku, kus toiduga varustatus hakkab üha rohkem sõltuma teadusest.

Need probleemid ei peaks meid aga süngeks tegema. Tõesti, need vaid aitavad ilmestada tähtsamaid küsimusi. Piibel aitab näha, et me ei peaks ootama liiga palju ebatäiuslikelt inimestelt, kes praegu valitsevad seda planeeti ja selle ressursse. Praegusel ajal on ebaõnnestumised ja väärjuhtimine lihtsalt osa inimkonna olukorrast. Seepärast teatab Laul 146:3: „Ärge lootke õilsate peale, inimlaste peale, kelle käes ei ole abi!” Me saame hoopis täielikult loota Jumalale (Õpetussõnad 3:5, 6). Temal on soov ja ka vägi meid aidata (Jesaja 40:25, 26).

Peatselt valitseb maal viljarohkus

Enne räämas maja renoveerimist tuleks see kõigepealt rämpsust puhtaks teha. Samamoodi puhastab Jehoova Jumal peatselt maa kõigist kurjadest inimestest, sealhulgas neist, kes peavad meie planeeti, selle loodusvarasid ja isegi teisi inimesi vaid asjadeks, mida ekspluateerida oma isiklike huvide ning korporatsiooni rikkuse nimel (Laul 37:10, 11; Ilmutuse 11:18). Ent Jehoova jätab ellu kõik need, kes teda armastavad ja püüavad täita tema tahet (1. Johannese 2:15–17).

Seejärel hakkab maa ja selle loendamatute elusorganismide üle, kelle hulka kuuluvad ka sõnakuulelikud inimesed, valitsema Jumala Messia Kuningriik (Taaniel 7:13, 14; Matteuse 6:10). Missugune küllus valitseb maal selle targa valitsuse juhtimisel! Laul 72:16 ütleb: „Viljarohkus on maa peal; mägede otsas kahisevad viljapead.” Tõesti, toit ei põhjusta siis enam vaidlusi ja ängistust. See on kindlalt tagatud ja seda jätkub külluslikult.

Olgugi et praegune maailm sukeldub üha sügavamalt pimedusse, võivad need, kes usaldavad Jehoovat, vaadata ettepoole õnnelikku tulevikku, mis teostub otse siinsamas maa peal. Seda lootust sisaldab „kuningriigi evangeelium”, mida Jehoova tunnistajad rõõmuga jagavad nendega, kes soovivad paremat ja õiglasemat maailma (Matteuse 24:14). Tänu sellele kindlale lootusele ja Jumala isalikule hoolitsusele inimeste eest võime juba praegu „julgesti elada ja olla muretu[d], kurja kartmata” (Õpetussõnad 1:33).

[Pilt lk 10]

Jumala Kuningriigi alluvuses on toit kindlustatud ja seda on külluslikult

 [Pildi allikaviide lk 8]

FAO Photo/K. Dunn

[Pildi allikaviide lk 9]

Tourism Authority of Thailand