Aafrika linn, kus saavad kokku ida ja lääs

„ÄRGAKE!” LÕUNA-AAFRIKA VABARIIGI KORRESPONDENDILT

MILLINE värvikas vaatepilt avaneb Durbani tänavatel jalutades! Paljud inimesed, eriti noored, on riides läänemaade moe järgi. Vanematel suulu naistel on aga seljas lihtne pikk kleit ja peas värviline rätik. Tänavatel näeb ka india naisi, kes kannavad sari või pandžabi kleiti ja laiu pükse. Rannale lähenedes võib kohata uhkete rõivastega suulu mehi, kes veavad rikšat. Durban on tõepoolest ainulaadne Aafrika linn, kus ida saab kokku läänega. Milline on selle omanäolise linna ajalugu?

Durbani linn, mis asub Lõuna-Aafrika Vabariigis, on olnud asustatud vähem kui kaks sajandit. 1824. aastal asusid siia elama 40 Euroopa päritolu kolonisti. Tol ajal paiknes suulude kuningriigi keskus Põhja-Durbanis ning neid valitses kuningas Tšaka. Kakskümmend aastat hiljem annekteeris Durbani ja selle ümberkaudsed alad Suurbritannia. 19. sajandil pidasid uued kolonistid ja suulud mitu sõda.

Samal ajal avastasid inglise asunikud, et rannikupiirkonnas kasvab hästi suhkruroog. Suhkruroo kasvatamiseks lasid nad Aafrikasse tuua töölisi Indiast, mis oli samuti Suurbritannia koloonia. Aastatel 1860 kuni 1911 tuli Indiast Durbanisse üle 150 000 indialase. Seetõttu ulatub Durbani linnapiirkonna rahvaarv praegu üle kolme miljoni, koosnedes päriselanikest suuludest, Indiast pärit aasialastest ning brittide ja teiste lääneeurooplaste järeltulijatest.

Durbani linnal on teisigi iseärasusi. Nagu võib näha alloleval pildil, on sellel linnal looduslik sadam, mida eraldab India ookeanist maakitsus, mida kutsutakse Järsakuks.  See kaunis orientiir on üle 90 meetri kõrgune ning kaetud taimestikuga. Iga päev saabuvad sellesse looduslikult kaitstud sadamasse suured laevad. Raamat „Discovery Guide to Southern Africa” ütleb, et Durbanis on „Aafrika suurim ja kõige elavama liiklusega sadam, mida peetakse tähtsuselt üheksandaks sadamaks maailmas”. Suvitajatele meeldivad Durbani kaunid rannad ja soe vesi. Seal on ideaalsed lainelauasõidu kohad ning suplejad võivad end meres rahulikult tunda, kuna haide eest kaitsevad randu hästi korrashoitud võrgud.

Neil, kes on huvitatud Piiblist, on veel üks põhjus selle linna vastu huvi tunda. 1910. aastal avasid seal oma harubüroo piibliuurijad, nagu Jehoova tunnistajaid tollal tunti. Durbanis peeti 1914. aasta aprillis esimene piibliuurijate konvent Aafrikas. Kohal oli umbes 50 inimest, kaasa arvatud delegaadid kaugematest Lõuna-Aafrika Vabariigi paikadest. Sellel ajaloolisel konvendil ristiti 16 uut Jumala teenijat. Paljud neist, kes tol konvendil viibisid, olid vaimuga võitud kristlased, kes jäid Jumalale ustavaks kuni oma surmani. Nende hulgas oli William W. Johnston, kes juhtis esimest Aafrikasse rajatud harubürood.

Jehoova tunnistajad on korraldanud alates 1914. aastast Durbanis veelgi konvente. 2000. aasta detsembris toimus Durbanis kaks „Jumala sõna tegijate” konventi, kus oli kohal 14 848 inimest ja ristiti 278 uut Jehoova teenijat. Konvendil viibis palju india perekondi. Mõelgem nendest ühele. Pereisa Alan puutus Piibli tõega kokku kümme aastat tagasi tänu oma tütrele Somashinile. Alan oli saanud lahti alkoholismist ning otsis elumõtet. Somashini, kes oli tollal kõigest kolmeaastane, tõi isale ühe raamatu, mis ta oli naabrite juurest leidnud. Raamat „Tõeline rahu ja julgeolek. Kuidas sa võid seda leida?” äratas Alanis kohe huvi. Talle meeldis see, mida ta sellest raamatust luges, ning ta hakkas Jehoova tunnistajatega läbi käima. Tänu sellele, mida Alan oli Piiblist teada saanud, registreeris ta oma abielu. Peagi hakkas ka tema naine Rani Piibli vastu huvi tundma ning Jehoova tunnistajate koosolekutel käima. Sellel ajal elasid nad Rani vanemate juures, kes on ühe ristiusu kiriku liikmed. Rani vanemad olid aga nende äsjaleitud usu vastu ning esitasid neile ultimaatumi: nad lahkuvad kas Jehoova tunnistajate ridadest või kodunt.

Alan ja Rani otsustasid lahkuda kodunt, kuigi uut elupaika oli raske leida. Tänu koguduse sõpradele said nad endale siiski sobiva elupaiga. Aastal 1992 ristiti Alan ja Rani Jehoova tunnistajateks. Nad tegid edusamme ning nüüd teenib Alan kristliku koguduse vanemana.

Durbani linnapiirkonnas on enam kui 50 Jehoova tunnistajate kogudust. Enamikusse neist kuuluvad suulud. Ent mõningates kesklinnalähedastes kogudustes käivad nii suulud, indialased kui ka eurooplaste järeltulijad. Kui minna mõnda kogudusse, on seal näha rohkemgi kui ida ja lääne kokkusaamiskohta. Ükskõik kas koosolekut juhatab elegantselt riietatud aafriklane, indialane või eurooplase järeltulija, on kuulajaskonna seas näha, et Piiblil on vägi ühendada kõigist rahvustest inimesi, nii et nende vahel valitsevad südamlikud ja kestvad sõprussuhted.

 [Pilt lk 26]

Koguduse koosolekutel on inimesi kõigist rassidest

[Pilt lk 26]

Alan ja Rani koos lastega

[Pilt lk 26]

Durbani linnavalitsushoone

[Piltide allikaviide lk 25]

Fotod: Courtesy Gonsul Pillay