Miks inimesed kuritarvitavad narkootikume?

„OLIN 13-aastane, kui mu parima sõbra õde meid ühel õhtul nende poole koju kutsus. Kõik asusid marihuaanat suitsetama. Algul ma keeldusin sellest, ent kui see juba mitmenda ringiga minuni jõudis, proovisin lõpuks minagi.” Nõnda selgitas Michael Lõuna-Aafrika Vabariigist oma esmatutvust narkootikumidega.

„Olen pärit konservatiivsest perekonnast, kes oli elukutse kaudu seotud klassikalise muusikaga. Mängisin orkestris, kus ühel muusikul oli tavaks suitsetada vaheaegadel regulaarselt marihuaanat. Terveid kuid pakkus ta seda visalt ka mulle. Lõpuks proovisingi ning minust sai regulaarne tarvitaja.” Niimoodi hakkas kanadalane Darren uimasteid pruukima.

Edaspidi hakkasid need inimesed tarvitama muidki narkootikume, näiteks LSD-d, oopiumi ja psühhostimulaatoreid. Tagasi vaadates on need endised uimastisõltlased üht meelt, et peamine põhjus, miks nad hakkasid uimasteid kuritarvitama, oli eakaaslaste mõju. „Mulle polnud mõttessegi tulnud, et hakkan kunagi uimasteid pruukima,” sõnab Michael, „ent need lapsed olid mu ainsad sõbrad ning on täiesti loomulik, et lähed nendega kaasa.”

Meelelahutusmaailm

Kahtlemata on paljude puhul selles, et nad hakkavad uimasteid tarvitama, tähtsaim roll eakaaslaste mõjul, millele noored inimesed on iseäranis vastuvõtlikud. Lisaks peibutab kuulsuste ihalejaid noori tugevat mõju avaldavate meelelahutusmaailma iidolite eeskuju.

Uimastite kuritarvitamine on haaranud oma võimusesse eeskätt just meelelahutustööstuse. Tihtilugu on muusikamaailma tippesinejad mingil oma karjääri etapil tugevatoimeliste narkootikumide küüsis. Ka paljud filmistaarid on regulaarsed uimastipruukijad.

Meelelahutustegelased võivad anda narkootikumidele noorte silmis vastupandamatu sära ja veetluse. Aastal 1996 teatas „Newsweek”: „Seattle’i tänavad on täis lärmitsevaid lapsi, kes on tulnud sinna, et pruukida heroiini vaid seepärast, et [rokkmuusik] Cobain seda tegi.”

Narkootikumidele annavad veetluse ajakirjad, filmid ja televisioon. Samuti on mõningad maailma juhtivad moedisainerid eelistanud modelle, kes näevad välja narkosõltlaste moodi kõhnad ja kurnatud.

Miks langetakse nende küüsi?

Suurenevale uimastipruukimisele aitavad kaasa veel paljud teisedki tegurid. Nende hulka võib arvata sügava pettumuse, depressiooni ning elu eesmärgi puudumise. Veel on põhjuseks majanduslikud raskused, töötus ja vanemliku eeskuju puudumine.

Mõned, kellel tekib raskusi inimsuhetes, püüavad sotsiaalsete oludega tulla toime narkootikumide abil. Nad arvavad, et uimastid turgutavad nende enesekindlust ning lasevad neil tunda endid vaimukate ja ligitõmbavatena. Teised lihtsalt leiavad olevat kergema pruukida uimasteid kui saada oma elu kontrolli alla.

Ka igavus paneb noori uimastite järele kätt sirutama. Raamat „The Romance of Risk–Why Teenagers Do the Things They Do” märgib seoses igavuse ja vanemliku järelevalve puudumisega: „Kui poisid ja tüdrukud tulevad koolist koju, võtab neid vastu tühi maja. Pole midagi imestada, et nad tunnevad end  eraldatuna ega soovi üksi olla. Nende juurde tulevad sõbrad, ent tihti on ka koos olles igav. Nad vahivad põnevuseotsinguil lõputult telerit ja muusikavideoid või surfavad Internetis. Sellises olukorras võib suitsetamine, uimastipruukimine ja alkoholitarbimine kergesti mängu tulla.”

Seoses vanemliku järelevalve puudumisega kodus sõnab varemmainitud Michael: „Elasin õnnelikus perekonnas. Olime erakordselt lähedased. Paraku käisid mu mõlemad vanemad tööl, nii et olin päeval järelevalveta. Lisaks andsid vanemad meile täieliku vabaduse. Polnud mingit distsipliini. Mu vanematel polnud aimugi, et ma pruugin uimasteid.”

Paljud, kes kord juba on uimastite küüsi langenud, tarvitavad neid edasi sel lihtsal põhjusel, et see neile meeldib. Michael, kes tarvitas narkootikume iga päev, sõnas nende toime kohta: „Viibisin unelmatemaailmas. Võisin põgeneda mis tahes surve eest. Ma ei tundnud end kunagi ohustatuna. Kõik näis nii kaunis.”

Dick, teine endine uimastipruukija Lõuna-Aafrika Vabariigist, kirjeldab marihuaana toimet, kui ta seda 13-aastaselt tarvitama hakkas: „Naersin iga nalja peale. Kõik oli ääretult lõbus.”

Hoiatused selle kohta, millist kahju narkootikumid võivad teha, ei paista noori üldsegi hirmutavat. Neil kaldub olema minuga-seda-ei-juhtu-hoiak. Raamat „Talking With Your Teenager” märgib, miks teismelised ei võta kuulda hoiatusi uimastite kahjulikust mõjust tervisele: „Nad on nii sitked ja täis elujõudu, et nad ei suuda oma tervise kadumist uskuda. Noorukieas on selline „haavamatuse” tunne üsnagi tavapärane. Teismelised mõtlevad, et kopsuvähk, alkoholism ja tugev narkosõltuvus on vanemate inimeste, mitte nende probleem.” Paljud lihtsalt ei teagi ohtudest midagi, mille ilmekaks näiteks on uimaaine ecstasy populaarsus. Mis aine see on?

Ecstasy ja reivid

Amfetamiinil põhinevat narkootikumi MDMA, mida tuntakse nime all ecstasy, kasutatakse tavaliselt kogu öö kestavatel tantsupidudel nimega reivid. Kaubitsejad kujundavad arvamust, et ecstasy’t tarvitada tähendab turvalist moodust kogeda eufooriat, millele lisandub piiritu energia, mis lubab tantsida kogu öö. See narkootikum annab tantsijaile energiat pikkadeks tundideks, kuni nad lõpuks jõuavad, nagu üks kirjanik märgib, „transilaadsesse seisundisse”. Üks noor inimene selgitab ecstasy võlu järgmiselt: „Kaif hakkab varvastest pihta ning ümbritseb sind uskumatu soojuse ja armastusega, kui surin jõuab tasapisi pähe.”

Regulaarsete ecstasy-pruukijate  aju-uuringud on andnud füüsilisi tõendeid, et tegemist pole kahjutu ainega, nagu müüjad seda väidavad. Tõendid näitavad, et ecstasy kahjustab aju närvikiude ning alandab serotoniini taset. Tegemist võib olla püsiva kahjustusega. Aja jooksul võib see viia selliste tervisehädadeni nagu depressioon ja mälukaotus. On teada ka ecstasy-pruukijate surmajuhtumeid. Peale selle segavad paljud narkodiilerid ecstasy’t heroiiniga, et oma kliente uimastite õnge võtta.

Kui kerge on neid hankida?

Uimastite kättesaadavuse tõttu on paljudes maades nende hinnad langenud. See on osaliselt tingitud poliitilistest ja majanduslikest muutustest. Tüüpiline näide on Lõuna-Aafrika Vabariik, kus poliitilised muutused on toonud kaasa elavnenud kaubanduse ja suhtlemise teiste maadega. See koos puuduliku piirikontrolliga on hoogustanud narkokaubandust. Järjest suureneva tööpuuduse tõttu sõltub tuhandete inimeste sissetulek keelatud uimastitega kaubitsemisest. Sealt, kus lokkavad uimastid, ei jää ka vägivaldne kuritegevus kuigi kaugele. Nagu ühes ajalehes teatatakse, on Lõuna-Aafrika Vabariigi Gautengi provintsi koolide lapsed – mõned neist kõigest 13-aastased – narkootikumidega kaubitsemise pärast politsei järelevalve all. Selle piirkonna paljud koolid on pidanud vajalikuks teha oma õpilastele narkotest.

Mis on peapõhjus?

Ilmselt on palju põhjusi, miks inimesed uimasteid kuritarvitavad. Ent kõik need on vaid ühe sügavama probleemi – peapõhjuse – sümptomid. Sellele on viidanud kirjanik Ben Whitaker: „Praegusaegne uimastitarbimise pealetung on hoiatussignaal meie ühiskonna puuduste ja vigade, aga ka üksilduse ja meeleheite kohta: miks muidu eelistab terve hulk andekaid ja privilegeeritud seisuses inimesi nüüdiselu tegelikkusele uimasteid?”

See on tabav küsimus, mis paneb meid mõtlema sellele, et tihtilugu jätab meie materialistlik, saavutustele orienteeritud ühiskond rahuldamata meie emotsionaalsed ja vaimsed vajadused. Ka enamik usundeid pole suutnud neid vajadusi rahuldada, sest nad on jätnud kõrvale inimese probleemide peapõhjuse.

Enne, kui saame leida narkoprobleemile ainsa kestva lahenduse, tuleb meil see peapõhjus välja selgitada ning sellele julgelt näkku vaadata. Sellega tegeleme järgnevas artiklis.

[Pilt lk 7]

Mõnikord annavad kuulsused uimastitarvitamisele sära ja veetluse

[Pilt lk 7]

Nüüdisaja muusikamaailmas lokkab uimastite kuritarvitamine

[Pildid lk 8]

Reividel on tavaks pruukida uimastit nimega ecstasy

[Allikaviited]

AP Photo/Greg Smith

Gerald Nino/U.S. Customs