Vaatleme maailma

Suurbritannias vahetatakse usku

Britid vahetavad praegu kiiremini usku kui kunagi varem, iga nädal teeb seda umbes 1000 inimest, teatab „The Sunday Telegraph”. „Anglikaaniusulised saavad roomakatoliiklasteks ja vastupidi, juudid saavad budistideks, muhameedlased anglikaaniusulisteks ja roomakatoliiklased juudiusulisteks.” Kõige rohkem täienevad muhameedlaste, budistide, New Age liikumise ja paganausuliste read. Inglismaa Derby ülikooli doktor Ahmed Andrews, kes on ka ise ühest usust teise siirdunud, ütleb: „Selles riigis on pöördunud islami usku 5000 kuni 10 000 valgenahalist ja enamik neist, keda mina tunnen, on endised katoliiklased.” Budismi pöördunutest moodustavad 10 kuni 30 protsenti juudid. Anglikaaniusulistest pöördus katolitsismi kõige enam inimesi siis, kui anglikaani kirik otsustas hakata ametisse pühitsema naisi. Rabi Jonathan Romaini sõnul „tunnevad inimesed vaimset nälga ning nad loodavad, et seda suudab kustutada mõni teine usk”.

Eluviis ja vähk

„Ligikaudu 90 000 kaksikuga tehtud uuring näitab, et vähki põhjustab rohkem see, kus inimene elab, mida ta teeb ja mis toimub tema elus, kui see, kes ta on,” teatab Londoni ajaleht „The Guardian”. Seda uuringut korraldanud gruppi juhtis dr Paul Lichtenstein Rootsi Karolinska instituudist. Ta ütles: „Keskkonnamõjud on palju tähtsamad kui pärilik eelsoodumus.” Teadlased arvavad, et 35 protsenti vähki haigestumistest on põhjustanud suitsetamine, 30 protsenti näib olevat seotud toitumisega. Pärilikul eelsoodumusel on osa eesnäärme-, käär- ja pärasoolevähi ning rinnavähi tekkimisel, ent dr Tim Key Inglismaa Oxfordi Kuninglikust Vähiuurimisfondist soovitab: „Isegi siis, kui teie ... perekonnas on esinenud [vähki], mängib palju tähtsamat rolli see, kuidas te oma elu elate. Te ei tohiks suitsetada ning peate valima, mida süüa. See aitab vähki vältida.”

Kasuta oma aju

„Aju võib hoida erksana terve elu, kui seda ainult kasutada,” teatab ajaleht „The Vancouver Sun”. „Lugege, lugege, lugege,” ütleb dr Amir Soas USA Ohio meditsiinikoolist. Et inimene jääks intelligentseks ka vananedes, peab ta tegelema vaimu ergutavate hobidega, näiteks õppima uut keelt, õppima mängima mõnda muusikariista või osalema virgutavates vestlustes. „Ta peab tegelema ükskõik millega, mis paneb aju tööle,” ütleb dr Soas. Samuti innustab ta vähem telerit vaatama. „Kui inimene vaatab telerit, on aju tegevuseta,” ütleb ta. „The Vancouver Sun” lisab, et terve aju vajab ka hapnikku, mida pumbatakse läbi tervete arterite. Seega, liikumine ja õige toitumine, needsamad tegurid, mis aitavad vältida südamehaigusi ja suhkurtõbe, aitavad ka aju.

Elevandid ei unusta sõpru

„Elevandid ei unusta kunagi – või vähemalt ei unusta nad oma sõpru,” teatab ajakiri „New Scientist”. Dr Karen McComb Inglismaa Sussexi ülikoolist salvestas Kenya Amboseli rahvuspargis emaste aafrika elevantide madalaid sidehüüdusid, et teada saada, millised elevandid kohtuvad sageli, millised mitte. Ta lasi neid häälitsusi 27 elevandikarjale, et uurida nende reageeringut. Kui loomad tundsid häälitsejat hästi, vastasid nad kohe. Kui nad tundsid häälitsejat ainult pisut, kuulatasid nad, kuid ei vastanud, ning täiesti võõras hääl ärritas neid ja nad võtsid sisse kaitsepoosi. „Nad tundsid häälitsuste järgi vähemalt 14 elevandikarja liikmeid, mis tähendab, et iga elevant suudab meelde jätta umbes 100 teist täiskasvanud elevanti,” teatas artikkel. Elevandid võivad mäletada ka inimesi. Inglismaa Bristoli loomaaia imetajate osakonna juhataja John Partridge ütleb, et aasia elevant, kellega ta töötas 18 aastat, tundis ta ära pärast kolme aasta pikkust lahusolekut.

Uimastivedajad kasutavad kõrgtehnoloogiat

Varem peitsid Colombia uimastivedajad oma kauba reisilennukitesse ja laevadesse. Ent  hiljuti avastasid võimud, et uimastivedajad ehitavad kahe kerega kõrgtehnoloogilist allveelaeva, mille läbimõõt on rohkem kui 3 meetrit ning kuhu on võimalik paigutada 200 tonni kokaiini. Elanikud, kellel olid toimuva suhtes kahtlused tekkinud, juhatasid politsei „Bogotá lähedal asuvasse kaubalattu, mis asub 2300 meetri kõrgusel Andides ning sadamast 300 kilomeetri kaugusel”, ütleb „The New York Times”. „See 30 meetri pikkune laev oleks võinud läbida ookeani, tulla veepinnale Miamis või mõnes teises rannikuäärses linnas, kus sellelt oleks uimastilaadung salaja maha laaditud.” Kuigi kedagi parasjagu kaubalaos polnud ning kedagi ei arreteeritud, arvatakse, et laeva ehitamisega on seotud vene ja ameerika kurjategijad, kaasa arvatud vilunud allveelaeva insener. Ametnikud ütlevad, et allveelaeva oleks võidud transportida ranniku äärde poolhaagisega kolmes osas. Nad panid imeks seda, kui kaugele võivad uimastivedajad oma kauba eksportimisega minna.

Loomad demilitariseeritud tsoonis

„Kui Korea sõja lõpus aastal 1953 kehtestati piiriäärne demilitariseeritud tsoon, on sealne ja ümberkaudne looduskeskkond tänu turvameetmetele jäänud suurelt osalt puutumata,” teatab „The Wall Street Journal”. „Samal ajal kui mõlemas Koreas on majandusliku arengu tõttu palju maad laastatud, on piirialast saanud poolsaare kõige tähtsam loomade varjupaik.” Seal elavad haruldased ja ohustatud linnud ning loomad. Arvatakse, et seal on isegi tiigreid ja leoparde. Keskkonnakaitsjad on nüüd aga mures, et hiljutised rahupüüdlused Põhja- ja Lõuna-Korea vahel võivad selle loomade varjupaiga hävitada. Seepärast paluvad nad, et rajataks piiriäärne „rahupark”, et kaitsta sealset elusloodust ning lasta mõlema riigi loomadel omavahel paarituda. „The Wall Street Journal” ütleb: „Keskkonnakaitsjad saavad julgust usust, et rahu võib aidata neil loomadel uuesti kokku saada, nii nagu kahe riigi lähenemine on juba toonud kokku kaua aega lahus olnud pereliikmeid.”

Pingelised lõunavaheajad

„Macho’likus Suurbritannias söövad lõunat ainult nõrgad, kuna töönarkomaanidest töötajad loobuvad lõunasöögist ja söövad oma laua taga võileiba,” teatab Londoni ajaleht „Financial Times”. Üks hiljutine uuring näitab, et briti keskmine lõuna kestab praegu vaid 36 minutit. Meditsiinieksperdid ütlevad, et lõunavaheaeg leevendab stressi. Kuid mõned tööandjad korraldavad lõunaajal koosolekuid, mistõttu töötajad ei saagi lõunale minna. Raporti koostanud uurimisorganisatsioon tähendab: „Ühiskonnas, kus töötajatelt üha enam nõutakse ning kus iga sekund on kallis, on lõunavaheaeg paljudele tülikas kütusetankimine.” Analüütik Sarah Nunny lisab: „Me võistleme ülemaailmsel turul. Enam pole võimalik öelda, et ma teen seda hiljem. Töö peab kohe tehtud saama.”

Tubakasõltuvus Mehhikos

Seoses tubakasõltuvuse ennetamise ja kontrolli all hoidmise hiljutise programmiga Mehhikos märkis tervishoiuminister José Antonio González Fernández, et 27,7 protsenti mehhiklastest suitsetab. Kõige suuremat muret teeb see, et ligikaudu miljon suitsetajat on vanuses 12 kuni 17. González ütles, et hinnangute kohaselt on Mehhikos 122 surmajuhtumit päevas seotud tubakatarvitamisega. Ta kurtis, et „see toob suurt kahju majandusele, rikub inimese elu viljakaid aastaid ... ning toob kaudselt kahju ka meile, kui teised meie ümber suitsetavad”.

Kas see rahuldab vaimseid vajadusi?

Samal ajal kui järjest populaarsemaks muutuvad eneseabile keskenduvad gurud, kes propageerivad enesekindlust, positiivset mõtlemist ja edukust, on „rahva seas suundumus eemalduda kirikutest”, ütleb Kanada ajaleht „The Globe and Mail”. „Huvi usu vastu pole kadunud, kuid seda ei otsita enam traditsioonilistest allikatest.” Uuring näitab, et kuigi 80 protsenti kanadalastest väidab end uskuvat Jumalasse, tähtsustab 22 protsenti neist, kes end kristlaseks peavad, rohkem oma uskumusi kui ühegi kiriku õpetusi. Ajalehe „The Globe and Mail” raport nimetab usku, mida pakuvad eneseabi propageerijad, „millekski, mis aitab inimesel end uuesti laadida ja edasi tegutseda”.