Vaatleme maailma

Mõtlemisviis mõjutab südant

Vaimne stress suurendab teistkordse infarkti ohtu, märgib sõnumileht „Tufts University Health & Nutrition Letter”, kuid „järjest rohkem on saadud tõendeid selle kohta, et mõtlemisviis mängib rolli ka südamehaiguste arengus”. Hiljutised uuringud näitavad, et „vihastuma kalduvatel inimestel on peaaegu kolm korda suurem risk kui teistel saada infarkt või surra südamehaigusesse” ning et „viha mõju hakkab avalduma suhteliselt varases eas”. Stress kahjustab südamelihast ja veresooni, mis toidavad ja ümbritsevad südant. Depressioon võib suurendada infarkti ja teiste südamehaiguste riski rohkem kui 70 protsenti. Ent tugev sotsiaalne toetusring – pere ja sõbrad – võivad aidata depressiooni mõju vähendada, ütlevad uurijad.

Vaieldav valik

Paavst Johannes Paulus II algatas 2000. aasta septembris Pius IX (paavst aastatel 1846–1878) õndsaks kuulutamise. Prantsuse ajaloolane René Rémond mainis katoliiklikus päevalehes „La Croix”, et Pius IX tegi „otsuseid, mis šokeerivad evangeelset mõtteviisi – näiteks lubas ta hukata Itaalia patrioodid, kes mõisteti surma, kuna nad pidasid küsitavaks tema võimu riigipeana”. Nimetades seda paavsti „Euroopa viimaseks absoluutseks monarhiks, kirjutas ajaleht „Le Monde” selle paavst-kuninga sallimatusest ning eriti tema võitlusest „südametunnistuse vabaduse, inimõiguste ja juutide emantsipatsiooni vastu”. Ajaleht lisas, et Pius IX „mõistis hukka demokraatia, usuvabaduse ning kiriku ja riigi lahutamise”, samuti „trüki- ja mõttevabaduse ning õiguse vabalt ühineda”. See oli Pius IX, kes kutsus kokku Vatikani I kirikukogu aastal 1869, kus määratleti dogma paavsti ilmeksimatuse kohta usu- ja moraaliküsimustes.

Töökad kaevurid

„Tšiili farmerid peavad võitlema väikese karvase musta närilise muttdeeguga, kes kaevab pindmisesse mullakihti koguni 600-meetriseid käike. Hiljuti uuriti nende paljudest harudest koosnevat urusüsteemi põhjalikult. Zooloog Saksamaalt Esseni ülikoolist kaevas koos oma Tšiili kolleegiga täielikult lahti 26 loomast koosneva koloonia elupaiga. Toidukambritest leidsid nad 5000 taimesibulat, mis olid pandud varuks kuivaperioodiks. Urusüsteemis olid ka pesakambrid, mis olid vooderdatud rohu ja kilekottidega. Ent kui armas ja muljetavaldav see must loomake oma suurte lõikehammastega ka poleks, peavad farmerid neid nuhtluseks. Kariloomad murravad tihtilugu oma jala, kui nad maa-aluse käigu kohal kõnnivad ja see sisse variseb.

Imeline umbrohi võilill

Golfiväljakute korrashoidjad ja pedantsed muruplatsi omanikud peavad võililli „rahvavaenlaseks number üks” ning umbrohuks, „millest on võimatu lahti saada”, teatab México ajaleht „The News”. Ometi on võilill „üks maailma kasulikumaid taimi” ning võib suuresti tervist parandada ja toidusedelit rikastada. Võilill, mis sisaldab palju A-vitamiini ja kaaliumi, on palju suurema toiteväärtusega kui brokoli või spinat. Kõik selle osad on kasulikud. Noori lehti võib kasutada salatites ja peaaegu kõikides toitudes, kuhu kuulub spinat; kuivadest röstitud juurtest saab kohvisarnast jooki ning õitest veini. Võilille on kasutatud läbi aegade maksatalitluse ergutajana ja maksa puhastajana, samuti verdpuhastava ja vereloomet soodustava vahendina ning nõrga diureetikumina. Võilill on „üks kuuest ravimtaimest hiina meditsiiniedetabelis”, teatab „The News”. Pealegi saab võililli kas oma aiast või nurmelt tasuta.

Sulamine Andides

Viimase 67 aasta jooksul on mõned Peruu Andide liustikud kahanenud 850 kuni 1500 meetrit, teatab Lima ajaleht „El Comercio”. Nagu näitavad prantsuse glatsioloogi Antoine Erout’ uuringud, on jää sulamise tõttu vaid umbes 20 aasta jooksul tekkinud rohkem kui 70 uut järve, millest paljud hakkavad tõenäoliselt üle kallaste ajama ja oma looduslikke tamme lõhkuma. Liustikujää ja -lume vähenemine tähendab, et kahaneb ka mageveevaru, mida  kasutatakse farmides, niisutussüsteemides ja hüdroelektrijaamades. Samuti on need veevarud peamiseks joogiveeallikaks kolmele Ladina-Ameerika pealinnale: Limale Peruus, Quitole Ecuadoris ja La Pazile Boliivias. „Kas te kujutate ette, mis juhtub siis, kui neid lume- ja jäävarusid enam poleks?” küsib „El Comercio”. Erout arvab, et selle probleemi üks peamisi põhjusi on El Niñoga seotud kliimamuutused.

„Äkiline rikastumissündroom”

„Miljonäride arv Ameerika Ühendriikides ja Kanadas on alates 1997. aastast tõusnud 40% ehk 2,5 miljonini,” ütleb Kanada ajaleht „National Post”. Ajaleht lisab samuti, et tänu kõrgtehnoloogilisele maailmale on paljud noored väga rikkaks saanud. Kuid psühholoog dr. Stephen Goldbarti sõnul ei oska mõned oma äkilise rikastumisega toime tulla. „See võib rikkuda nende elu, lõhkuda perekonna ja põhjustada ennasthävitavat käitumist. Raha ei too alati rahu ja rahuldust,” ütles Goldbart. Mõned psühholoogid ütlevad, et kõrgtehnoloogiline maailm on loonud „uue haiguse: äkilise rikastumissündroomi”, mis ilmneb sügava depressiooni, paanikahoogude ja unetusena. Nagu mainis „Post”, „tunnevad mõned uusrikkad end süüdi selles, et neil nii palju raha on, ning arvavad, et neil pole selleks õigust ja et nad pole seda ära teeninud”. Teised muutuvad paranoilisteks ja kardavad, et neid hakatakse ära kasutama. Dr. Goldbart soovitab õnnetutel rikkuritel osaleda aktiivselt ühiskondlikus elus, selle asemel et vaid rahatšekiga heategevust toetada.

Liigne antibiootikumide kasutamine

„Tervishoiuametnike korduvad hoiatused antibiootikumide liigse kasutamise kohta on edastatud kurtidele kõrvadele,” märgib ajakiri „New Scientist”. „10000 inimese küsitlus USA üheksas osariigis näitas, et 32 protsenti usub veelgi, et antibiootikumid võivad aidata külmetushaiguse puhul, 27 protsenti arvab, et külmetushaiguse ajal antibiootikumide tarvitamine hoiab ära tõsisematesse haigustesse jäämise, ning 48 protsenti ootab, et arst neile külmetushaiguse sümptoomide puhul antibiootikume välja kirjutaks.” Ent antibiootikumid ei aita viirusnakkuste, näiteks külmetushaiguste vastu, vaid üksnes bakteriaalsete infektsioonide vastu. Arvatakse, et liigne antibiootikumide tarvitamine on suures osas süüdi ravimiresistentsetes haigustes. (Vaata ajakirja „Ärgake!” 1998. aasta 22. detsembri numbrit, lk 28.) Brian Spratt Oxfordi ülikoolist ütleb: „Me peame leidma parema viisi, kuidas inimesi sellest teavitada.”

Ebatavaline kilkprussakas

„Üks esimesi fotosid, mis avaldatakse haruldasest ja raskesti tabatavast „jääputukast”, kes elab Kaljumäestikes ja mõningates Venemaa paikades, ilmub uues putukamäärajas, teatab Londoni ajaleht „The Sunday Telegraph”. See põhjamaade mägedes elav putukas suudab toime tulla väga kõrgel, kus ta toitub surnud loomadest või putukate kehaosadest, mida on toonud kohale tuul. See tiivutu putukas on pruunikaskollane, tal on pikad tundlad ning tema vastsed meenutavad mingil määral kõrvahargi vastseid. Kuni 3 sentimeetri pikkune kilkprussakas kuulub putukaseltsi, mis avastati vähem kui sada aastat tagasi. „Ta on nii hästi kohastunud oma külmas keskkonnas, et inimese peopesal sureks ta kuumarabandusse,” ütleb ajaleht. Putukamääraja autor dr. George McGavin Oxfordi ülikooli Loodusloo Muuseumist teatab, et seniajani on määratud vaid vaevalt viiendik maailma putukatest.

Miks sisaldavad karastusjoogid kofeiini?

„Kui kofeiin ei paranda karastusjookide maitset, siis mis on selle otstarve?” küsib ajakiri „New Scientist”. „Baltimore’i Johns Hopkinsi ülikooli teadlased leidsid, et 25 koolajoojast suudab vaid 2 teha vahet kofeiini sisaldavatel ja kofeiinivabadel jookidel.” Ometi sisaldas 70 protsenti 1998. aastal ameeriklaste ostetud 15 miljardist gaseeritud purgijoogist kofeiini. Ühes varasemas uuringus leidsid psühhofarmakoloog Roland Griffiths ja tema kolleegid „tõendeid võõrutussümptoomide kohta lastel, kes loobusid oma tavapärasest kofeiini sisaldavate karastusjookide annusest”. Griffiths väidab: „Nad lisavad nõrka sõltuvusttekitavat ainet, mis on kindlasti üheks põhjuseks faktile, et inimesed joovad palju rohkem kofeiini sisaldavaid kui kofeiinivabu karastusjooke.”