Puu, mida nähes peatutakse

„ÄRGAKE!” ECUADORI-KORRESPONDENDILT

OLI detsembri keskpaik, kuid Ecuadori rannikumadalikel polnud vihmaperiood veel alanud. Rulluvaid mägesid kattis tolm ja taimestik oli tuhm. Hall pilvelaam pea kohal tegi päeva päris süngeks, kui grupp reisijaid sõitis lääne poole, Vaikse ookeani äärde. Äkitselt jäid kõigi pilgud pidama ühel tee ääres kasvaval puul. Auto peatus. Mis puu see oli?

Täies õites tabebuia. Hetkelise vaikuse lõpetas hüüatus: „Kui ilus! Kas te olete kunagi nii säravat värvi näinud? Olen näinud palju puid, mille õied on roosad, purpursed, punased või oranžid, kuid see puu ületab juba üksnes oma hiilgusega kõik teised!”

Pärast puu kuldsete õite imetlemist sõitis grupp edasi. Kuid see oli alles algus. Peagi sõitsid nad mööda teisest õitsvast tabebuiast, siis kolmandast. Näis, nagu säraksid mägedel kuldsed päikeselaigud. Oli käes tabebuiade õitsemisaeg ning ilmetu mets muutus korraga värvide mereks.

Need kaunite õitega puud ei kasva aga ainult ühel maal. Tegelikult võib neid leida paljudes kohtades nii Lõuna- kui ka Kesk-Ameerikas. Tegemist on puuga, mille teaduslik nimi on Tabebuia chrysantha.

Peale ilusate õite on tabebuial ka kauni tekstuuriga puit, millest on aastaid tehtud kvaliteetset mööblit. Kuna tabebuiasid on seetõttu väheseks jäänud, on tulnud see puu mõnel maal kaitse all võtta. Tänu sellele on nii kohalikel elanikel kui ka turistidel edaspidigi võimalik tunda rõõmu selle õite ainulaadsest ilust, mida jätkub küll vaid paariks päevaks ja sedagi korra aastas.

Kahtlemata toob tabebuia kiitust kõige suuremale kunstnikule, Suurele Loojale, kes on teinud selle imelise maa, kus me elame.