Lugejate kirju

Plekid. Artikkel „Kui silme ees on plekid” (8. juuni 2000) puudutas minu elu märkimisväärsel viisil. Sain selle ajakirja vaid kolm päeva enne seda, kui mu parema silma võrkkesta tekkis rebend. Tänu artiklis toodud sümptoomidele sain aru, et pean kohe arsti juurde minema. Kahjustuse parandamiseks kasutati laserravi, nii et mu nägemine ei halvenenud. Tänan teid selliste põhjalike ja praktiliste artiklite eest.

C. V., Lõuna-Aafrika Vabariik

Propaganda. Sain just läbi 2000. aasta 22. juuni numbri. Tänan teid sarja eest „Kas tasub uskuda kõike, mida räägitakse?”. Seal, kus mina elan, on kombeks pilgata mustlasi. Inimesed viskavad nalja nende oletatavate varguste üle. Tänu nendele artiklitele mõistsin ma, et sellised naljad on kohatud, ning olen otsustanud nendega mitte kaasa minna.

K. M., Tšehhi Vabariik

Elu välismaal. Tänan teid artikli eest „Noored küsivad: kas minna välismaale elama?” (22. juuni 2000). Loen seda sarja regulaarselt, kuid mulle on tihtipeale tundunud, et mõned ohud, millest te räägite, on liialdatud. Eelmisel aastal sõitsin ma vahetusõpilasena välismaale. Kuigi see oli huvitav kogemus, ei mõjunud see mu vaimsusele hästi.

M. P., Itaalia

Nii see kirjutis kui ka artikkel „Noored küsivad: kuidas ma võin välismaal edukalt hakkama saada?” (22. juuli 2000) olid minu jaoks „roog ... õigel ajal” (Matteuse 24:45). Olin juba otsustanud veeta aasta välismaal, et õppida võõrkeelt. Seepärast olen tänulik soovituste ja praktiliste nõuannete eest.

I. Z., Šveits

Lihavõttesaar. Artikkel „Tähtis õppetund tillukeselt saarelt” (22. juuni 2000) väljendab paljude inimeste tundeid, kes on mures keskkonna pärast. Kuid ma arvan, et neid, kes panevad praegusi ohte tähele, on väga vähe. Kui ma mõtlen sellele, mida inimesed on meie maaga teinud, tulevad mulle pisarad silma.

K. M., Jaapan

Päevavalgust säästev aeg. Mis puutub artiklisse „Päevavalgust säästev aeg – kas oma ajast ees idee?” (8. juuli 2000), siis kas päevavalgust säästev aeg on tõesti midagi kiiduväärset? Meie suur Looja on kehtestanud aastaajad. Kellel on õigus neid muuta? Niinimetatud päevavalguse säästmine on ebanormaalne!

I. L., Saksamaa

Meie artikkel ei kiitnud päevavalguse säästmist ega mõistnud seda ka hukka. Me lihtsalt kirjutasime selle huvitavast ajaloost. Jumal ei andnud mingisuguseid konkreetseid juhiseid, kuidas aega tuleb arvestada. Praegune ajaarvestussüsteem on seega inimeste enda seatud, mitte Jumala määratud. Päevavalgust säästev aeg ei muuda aastaaegu. Neid fakte silmas pidades ei paista kellade keeramine kaks korda aastas rikkuvat ühtki Jumala põhimõtet. (Toim.)

Naeratus. Tänan, et avaldasite nii väärtusliku artikli nagu „Naerata! See mõjub hästi!” (8. juuli 2000). Nõustun kõigega, mis on selles artiklis kirjas. See tuletas mulle meelde mõelda alati positiivselt, et naeratus oleks siiras. Naeratamine aitab saada sõpru. See aitab ka pingeid vähendada.

P. C., Hiina