Vaatleme maailma

Kulukas viga

Arvutiinsenerid hingasid kergendatult, kui enamik arvutisüsteeme õnnelikult aastast 1999 aastasse 2000 jõudis. Mõned analüütikud olid ennustanud, et paljud arvutiprogrammid ei suuda eristada aastaid 1900 ja 2000, kuna neid programmeerides oli jäetud välja aastaarvu esimesed kaks numbrit, ning seetõttu lakkavad need programmid töötamast ja põhjustavad igasuguseid rikkeid. (Vaata ajakirja „Ärgake!” 1999. aasta 8. veebruari numbrit lk. 21–23.) Selle ärahoidmiseks nägid programmeerijad kõvasti vaeva, et enne saatuslikku aastavahetust vigaseid süsteeme parandada. Kui palju see maksma läks? Prantsuse päevalehe „Le Monde” sõnul arvestas üks finantsrühmitus selle kuludeks „ülemaailmselt 300 kuni 600 miljardit dollarit”. Ameerika Ühendriikides kulutati umbes 100 miljardit dollarit ja Prantsusmaal 20 miljardit dollarit. Võrdlusena võiks tuua, et Lahesõda läks liitlasvägedele maksma „46 kuni 60 miljardit dollarit”. Ent „ajalugu kordub ... tuues esile uusi arvutiga seotud arvuprobleeme”, teatab „The Wall Street Journal”. Õnneks „ei saavuta ükski selline probleem tõenäoliselt nii suurt ulatust kui 2000. aasta viga”.

Mured salasõnaga

Ununenud salasõnad lähevad USA ärile igal aastal maksma miljoneid dollareid, kuna see põhjustab produktiivsuse langust ning nõuab tehnilist abi. „Kakskümmend aastat tagasi pidid inimesed meeles pidama vaid oma sotsiaalkindlustuse numbri ja ehk paar-kolm telefoninumbrit,” ütleb „The New York Times”. Ent praegu on paljudele täiesti igapäevane asi kasutada arvutifailidele juurdepääsemiseks ja e-posti kasutamiseks salasõna. Pole sugugi tavatu, kui inimestel on kogunenud kümneid salasõnu, sissepääsu- ja isikukoode. Üks võrguadministraator väitis, et tal on korraga käigus 129 salasõna. Mõned firmad on seetõttu asendanud salasõnal põhineva süsteemi sõrmejälje skaneerimise ja teiste kõrgtehnoloogiliste turvaseadmetega.

Viha ja süda

„Vihale kalduvatel inimestel on peaaegu kolm korda suurem tõenäosus saada südameatakk kui neil, kes ei vihastu nii kergesti,” teatab ajaleht „Globe and Mail”. Ligi 13 000 inimest osales kuueaastases südamehaiguste riskifaktorite uuringus. Ühelgi osalenul polnud uurimise alguses südamehaigust. Kõigile esitati rida küsimusi ning nad liigitati selle põhjal kas madala, keskmise või kõrge viha indeksiga kategooriasse. Kuue aasta vältel oli 256 osalenul südameatakk. Uuringutest ilmnes, et mõõduka vihaindeksiga inimestel oli südamehaiguse tõenäosus 35 protsenti suurem. Uurimise läbiviija dr. Janice Williams Põhja-Carolina Ülikoolist sõnab: „Viha võib viia südameatakini, eriti normaalse vererõhuga keskealiste meeste ja naiste puhul.” Uurijad soovitavad seega vihale kalduvatel inimestel tarvitusele võtta stressi leevendavad meetmed.

Suitsetamine tänapäeval

„Pärast tervet sajandit suitsetamise arengulugu on maailmas tendents suitsetamise vähenemisele,” teatab „Worldwatch Issue Alert”. Aastast 1990 kuni 1999 langes sigarettide tarbimine maailmas 11 protsenti. See suundumus on väldanud Ameerika Ühendriikides ligi kaks aastakümmet, kusjuures 1999. aastal suitsetati 42 protsenti vähem sigarette kui 1980. aastal. Teadaanne osundab kahanemise põhjustena suitsetamisvastastele kampaaniatele, kasvavale teadlikkusele suitsetamise ohtlikkusest ning sigarettide kõrgetele hindadele. Lisaks on „ühe inimese kohta tarbitud suitsude kogus langenud Prantsusmaal alates selle tippajast 1985. aastal 19 protsenti, Hiinas alates 1990. aastast 8 protsenti ja Jaapanis 1992. aastast 4 protsenti”, teatab raport.

Kindlustamata inimesed eiravad haigusi

Hiljutine uurimus Ameerika Ühendriikides näitas, et ravikindlustuseta  inimesed kalduvad eirama haigusmärke ega ole nii varmad taotlema arstiabi, teatab Reuteri uudistetalitus. See ajakirjas „Archives of Internal Medicine” avaldatud uurimus põhineb riikliku tervishoiustatistika andmetel. Uurimus näitas, et isegi raskete haigusnähtude korral, nagu ähmastunud nägemine või koetihend rinnas, pöörduvad ravikindlustuseta inimesed tunduvalt harvemini arsti poole kui need, kel on ravikindlustus. Raport teatas: „Paradoksaalsel kombel pole ajal, mil meie riik kehtestab patsiendi õigusi, suudetud kehtestada õigust olla patsient.”

Londoni keskaegne loomaaed

Kuulsa Londoni Tower’i all tehtud väljakaevamised tõid ilmsiks uusi üksikasju „keskaegsest loomaaiast, kus oli erakordne valik loomi”, teatab Londoni „The Sunday Times”. Uurijate sõnul on tõendeid, et nüüdse Läänetorni asupaigas hoiti kunagi rohkem kui 100 loomaliiki, sealhulgas ninasarvikuid, antiloope, tiigreid, jaanalinde, madusid ja alligaatoreid. Eksperdid on loomaaiast teadlikud olnud juba mõnda aega. Uued uurimised kuninglikes arhiivides ning ülikooli- ja kirikuarhiivides, lisaks väljakaevamistel saadud teave, on aga paljudes küsimustes selgust toonud. Loomaaia rajas 1210. aastal kuningas John Maata ning see suleti 1835. aastal, kui Regent Park’is avati Londoni loomaaed. Mõned loomad viidi uude loomaaeda, kuid teised transporditi Ameerikasse. Loomaaia pikaealisuse peamine põhjus oli monarhide huvi ja riigi suhteline stabiilsus. Tower’i ülemarhivaar Geoffrey Parnell ütleb: „See on kindlasti Londoni pikaajalisim väljapanek, mis lõbustas läbi sajandite nii kuningakoja liikmeid kui lihtkodanikke.”

Kiire õigusemõistmine

Kolm kohtunikku Brasiilias Espírito Santo osariigis katsetavad arvutiprogrammi, mille eesmärgiks on anda kohest õigusalast abi, teatab ajakiri „New Scientist”. Sülearvutisse on sisestatud programm nimega Elektrooniline kohtunik. Mõne väiksema liiklusavarii korral kutsub politsei kohtuniku ja kohtuametniku õnnetuskohale. Programmi eesmärk on aidata inimkohtunikul juhtumit hinnata ja mõista kohut otse sündmuspaigal. Arvuti esitab kohtunikule rida küsimusi, nagu „Kas juht peatus punase tule ees?”, „Kas juhil oli alkoholijoove üle seaduslikult lubatud piiri?”. Seejärel trükib arvuti välja otsuse ja põhjenduse. Ajakirja „New Scientist” sõnul on programmi võimuses määrata ka „rahatrahv, order kahjutasu maksmiseks ning soovitada isegi vanglakaristust”. Loodetavasti aitab see arvutiprogramm kohtunikel efektiivsemalt töötada ja aitab seega vähendada Brasiilia ülekoormatud õigussüsteemi tööd.

Vesi peibutiseks

Mõned India kaupmehed kasutasid ostjate ligitõmbamiseks ära hiljutise põua, pakkudes suuri majapidamisriistu müües tasuta vett. „The Times of India” teatab, et üks väikekaupmees lubas enda poolt igale kliendile, kes ostab ahju, külmutuskapi, pesumasina või televiisori, kahe suvekuu jooksul neli korda nädalas 500 liitrit vett. Üks teine kauplus pakkus „tasuta vett kuni suve lõpuni” ostetud külmkapi või televiisori eest. Kannatades ühe raskeima veekriisi all läbi aegade, on Gujarati osariigi loodeosas leitud, et vesi on palju ahvatlevam peibutis kui kulla- või hõbedakink või puhkus. Rajkoti linna ärimehed väitsid, et tasuta vee pakkumine on suurendanud nende läbimüüki kolm korda.

Teemandi saladus lahendatud

Kõige kõvem teadaolev looduslik aine teemant moodustub süsinikust ülikõrgel temperatuuril ja rõhul. Mis juhtub aga teemantiga, kui see ise rõhu alla panna? Teadlased on püüdnud sellele 40 viimase aasta jooksul vastust leida. „The Buffalo News” teatab: „Tuleb välja, et piisava rõhu ja õige nurga all muutub kõvim teadaolev looduslik aine grafiidiks, sellekssamaks süsinikuks, millest ta moodustus.” Teadlased ütlevad, et nad loodavad eksperimentide käigus saadud andmeid kasutada paremate teemant-tööriistade loomisel.